Autor: Austatud kuulajad! Tere, lugupeetud lapsevanemad! Ma usun, et nii mõnigi on lugenud raamatut ,,Väike Prints". Täna tahaksingi arutleda teiega selle raamatu elutarkustest. ,,Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse." kostis rebane. Raamatu järgi tähendab see sidemeid looma, ehk sõprunema. Taltsutamise tagajärjel on mõlemal teineteist tarvis ning nad on mõlema jaoks ainukesed maailmas. ,,Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib". Lahtiseletatult võiks seda öelda ka nii, et kui sul on kausitäis õunu, siis pole mõtet oodata, et need maitseksid nagu sefiiritort, sel juhul sa pettuksid. Samuti pole mõtet oodata väikevennalt, et ta räägiks sinuga sama põnevaid jutte nagu su sõber, kes on sinuga ühevanune, väikevennalt võib oodata et ta teeb sulle lihtsalt nalja. Ka kassilt pole mõt...
ELUTARKUSED CRUSOELT 1) Mehed mõtlevad rohkem kui naised . 2) Õpin oma vigadest . 3) Et mitte kunagi me ei näe oma olukorda õiges valguses , enne kui me oma nahal veel hullemat tunda saame , ja kunagi me ei oska hinnata neid hüvesid , mis meil on , enne kui neist ilma oleme jäänud . 4) Häda teeb leidlikuks . 5) Tähendab ,kõiges halvas võib ka midagi head leida , tarvitseb ainult mõelda sellele , et oleks võinud ka hullemini minna . 6) Oh , kui hirmsaid asju inimesed hirmuga teevad . 7) Säilitades ratsionaalne mõtlemine päästab see sind . 8) Kui sul pole aega siis sa ei mõtle meeleheitele . 9) Rahune ja otsusta siis mõistuse abil . 10) Kui keskkond muutub tuleb uus eluülesanne .
Kuid kas see on tõesti ainult nende süü? Siin võib mängus olla midagi enamat. Paljuski võivad noorukeid mõjutada nende tutvusringkond, meelemürgid ning meedia. Tänapäeva noored tahavad liiga ruttu ,,suureks" saada, mistõttu jääb ka nende lapsepõlv liiga lühikeseks. Samuti ei soodusta lapsepõlve pikendamist ka praegune ühiskonnamudel. Noorukid eelistavad koolis hariduse omandamisele sisutuid meelelahutusi ning pidutsemist, mille tõttu võivad saamata jääda ka vajalikud elutarkused. ,,Kadunud põlvkonnal" jääb puudu enesekindlusest ning liiga palju loodetakse teistele.
,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradelt. Et aga veelgi avardada silmaringi,
Vastutustundetu, neurootiline, egoistlik Kõik raamatu meeskangelased temasse armunud Vahel mehelikum kui Jake Robert Cohn Varastab Jake armastatud naise Kogu elu kõrvalseisja rollis Elus privileege, mida paljud kadestasid Võimalus saavutada kõike, mida tahab Vähe eneseteadvust ja puudub kuuluvustunne, huumoritundetus Sõbrad naeruvääristavad, hoiduvad sageli eemale Suur erinevus teistest: elab naiivsetes lootustes ja uskudes armastusse Jake ja tema sõbrad on õppinud elutarkused elust enesest, Cohn on saanud oma teadmised raamatutest Aktsepteerib illusioone, eitades reaalset elu Usub helgesse tulevikku Armastus poksimise vastu (Princetonis poksitsempion ) Kakelnud Jake'i, Mike'i ja Romeoga (uskumuste eest, põhimõtteliselt tühi võitlus) Südamepiinad Põhiteemad Sõjajärgne uus olukord Maailmavaadete radikaalne muutus Usu kaotus, veendumustest lahtiütlemine Kohastumine Elu teadlik raiskamine Tänan kuulamast
Paljude perekondade ühistegevusteks on siiski koduste tööde tegemised ja kuskil ringi käimised. Mina olen õnnelik, et mul on just selline perekond, kellega ma saan piisavalt koos olla, käia väljas igalpool, kinos, söömas, spa'des ja samas käia ka välismaal reisidel ja paadimatkadel. Kunagi tuleb kõigil see aeg, kui nad peavad jätma oma kasvuperekonnaga teatud mõttes"hüvasti", nad astuvad oma ellu, muutuvad iseseisvaks ja võtavad kõik oma elutarkused, mis nad omandasid, endaga kaasa. Naistel on selleks tihtipeale toidu valmistamine, küpsetamine, iluaiandus ja pere eest hoolitsemine. Meestel aga kodu ja pere eest hoolitsemine, töökus ja erinevad kodutöödega seotud oskused. Täiesti ideaalne pere on iga inimese jaoks erinev, erinev sellesmõttes, et ei ole kindlat perekonda kes on ideaalne ja just ainult selline pere ongi selline, iga inimene väärtustab oma perekonna juures erinevaid asju ja seetõttu on ka tema jaoks
Koolirõõm ja koolimure Läbi aegade on õpilased pidanud käima koolis ja seal vaeva nägema. Paljudele tekitab kool hea tunde aga mõned õpilased ei saa sellega üldse hakkama. Inimesed on erinevad ja sellepärast on ka nende arvamus koolist erinev. Millised mured ja rõõmud võivad õpilastel seoses kooliga tekkida? On raske leida õpetajat, kes ei annaks kodus õppida ja on raske leida õpilast, kellele ei tunduks see koorem vahepeal liiga raske. Koolipäevad on kohati väga pikad ja kui peale rasket koolipäeva, mis oli täis kontrolltöid, peab minema veel konsultatsioonidesse, siis võib lõpuks õpilasel välja kujuneda stress. Igaüks, kes on kunagi koolis käinud, mäletab aegu, kui olid kodus pikalt haige ja puudusid koolist. Kui terveks saades uuesti koolipinki läksid, siis oli pikk rida tegemata töid, mis vajasid tegemist. Kindlasti tekitab see igas õpilases tunde, et enam ei jõua ja kohe ongi stress kohal. Tul...
huvitanudki. Ta kartis vaid, et vanemad muretsevad selle pärast. Kuigi ta õppeedukus oli halb, ei saa aga öelda, et ta loll oleks olnud. Loomulikult ei osanud ta matemaatikat või füüsikat nii hästi kui teised, kuid kas sellised faktilised teadmised on teadmised, mis tembeldavad inimese targaks? Arvan tegelikult, et nii see päris ei ole. Elus on ju võimatu hakkama saada vaid kooliteadmistega, viimased ei kompenseeri ju elutarkusi. Ma leian, et inimese teevad targaks just elutarkused, oskus vaadelda maailma ka teistest aspektidest ja oskus üldse vaadelda maailma, näha elu varjukülgi, olemust jne. Ning need on tarkused, mida saab kõrvutada ka Holdeni omadega. Selles osas andis ta aga paljudele tuttavatele silmad ette. Ta oskas hinnata erinevaid inimesi, näha nendes pahesid ja tõesti häid omadusi. Näiteks hindas ja austas ta väga nunnade tööd ja nende pühendumist sellesse. Proovis samas aidata neid ja toetada materiaalselt
See avaldub kõige rohkem probleemsetes olukordades, kus otsuste vastuvõtmine ei saa põhineda kätteõpitul, vaid meie enese mõtte tegevusel. Haridus annab meile väärtushinnangud, huvid, vajadused. Õppimine ei tähenda ainult koolis käimist. Inimene õpib, kuni elab, mitte ainult koolipingis, vaid iga päev enesele teadvustamata, näiteks bussis, toidupoes, reisides jne. Muutuvad tehnoloogiad ja erialad, peame pidevalt juurde õppima. Elutarkused on isegi tähtsamad, kui need, mis koolis õpid. Ka kodututel on elus palju läbi kogetud elutarkusi, mida teistel ei saagi olla. Elu jooksul õpid sa inimesi tundma, koged erinevaid sündmusi, kannatusi, raskusi jne. Inimene ei arenda ennast ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt. Elu jooksul õpitakse ka oma keha tundma. Sellele aitab kaasa käimine erinevates tantsu-ja võitluskunsti treeningutes, jõusaalis, jalgpallis jt
Mis on saanud tänapäeva noorte raamatu lugemisest? Miks ei taha noored raamatuid lugeda ja kas nad peaksid? Tänapäeval on noortele lugemisest saanud, kui kohustus, mis on võrdne näiteks kontrolltöödeks õppimisega. Kas saab sinna midagi parata, või ongi tulevik määratud selliseks, et raamatuid kasutatakse aina vähem ja neid asendab arvuti ja televisioon? Need ajad oleks kui möödas, kui loeti palju teoseid, kõik elutarkused koguti kokku sellest ja isegi jututeemaks olid teosed. Kindlasti ei saa raamatuid asendada filmidega, eriti veel pealiskaudsele Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavaliselt noori vaatajaid ei huvita
palju erinev. Sõbrad aga hoiavad distantsi, sest Cohn on patuoinaks nende enda vigadele ning ebaõnnestumistele. Cohni romantiline meel on see, mis eristab teda teistest. Ta veenab Bretti isegi pärast seda, kui naine on andnud märku, et temapoolne huvi puudub. Cohn ei mõista, et enamuse jaoks on sõda hävitanud süütuse, armastuse ja usalduse. Ta usub, et öö veetmine Brettiga tähendab, et nende armastus kestab igavesti. Jake ja tema sõbrad on õppinud elutarkused elust enesest, Cohn on saanud oma teadmised raamatutest. Ta aktsepteerib pigem illusioone kui reaalset elu ning see toob talle kaasa probleeme. Kuna Cohni jaoks pole maailma täiesti tuhmunud, on temal rohkem lootust ning usku. Ta ei arva, et kõik on hävinud. Cohni tugevaks küljeks on poksimine. Princetonis oli ta poksitsempion ning kui ta on sunnitud kaklema, teeb ta seda vihaga. Ta ründab Jake'i, Mike'i ja Romeot. See võitlus on
(nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide) ja fraseologismidega (mille hulka kuuluvad ka killud, käibefraasid, loosungid jne) A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. B. Tartu grafiti hulgas leidub küllaltki esinduslik kogu autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused. C. Teise süntaktilise alaliigina väärib esiletoomist minakeskne grafiti. Egopositsioonilt lähtuvaid tekste võib tänaval kohata väga sageli, ilmselt viitab see kõige otsemalt grafiti kui nähtuse eneseväljenduse vajaduse funktsioonile. D. Olulise koha hõivavad sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole
sententsiaalsed implikatsioonid. Ainult matsid sodivad seintele. Intelligendid joonistavad. On palju vanasõnamodifikatsioone, vanasõnade ümbertegemist, mille põhiline eesmärk pole enam õpetlikkus, vaid esmajoones vaimukus, üllatus, uudsus ja naljasaamine. Üldistavate väidete rühma kuuluvad ka defineerivad üldistavad väited. Sageli kasutatakse väidetes negatsiooni. B. Autoritsitaadid, aforistlikud mõtteterad, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused. Autoritsitaatide parafraseeringud. C. Minakeskne grafiti. Autorikeskse mina-grafitiga haakuvad meie- positsioonilt lähtuvad seinakirjutused. D. Sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks.
Arhailise õiguse keel, et arhailisest ühiskonnast aru saada oli vaja erinevaid loodusmärke ja rituaale, kus peitus õpetus elust. Arhailine õpetus sellest, kuidas elada, ei ole seadusesse kirjutatud. Seda leidub nii vanades muistendites, rahvalauludes jne. Vana rahvatarkus. Anti läbi laulude edasi õpetusi, mida eluks oli vaja ja lapsed kuulsid neid väiksest peale ja õppisid. Konkreetsetest rahvalauludest igaüks sõelus välja vajalikud elutarkused. Vanem põlvkond, kes enam ei töötanud ja kellel olid elutarkused, hingeline rahu, andsid noortele edasi teadmisi. Poistele vanaisa ja tüdrukutele vanaema. See keel oli sobiv, et suuliselt meelde jätta. Et asju kirjalikult meelde jätta on vaja teistsugust keelt, mitte laule. KOHUS. Perekonnapea kui sugukonnavanema võim kehtis. Perekonnapeal või hõimuvanemal oli see õigus kohut mõista. Kohtumõistmine on kogukonnasisene ja selle kaugenemine aja jooksul kogukonnast, näitas riigi
Arhailise õiguse keel, et arhailisest ühiskonnast aru saada oli vaja erinevaid loodusmärke ja rituaale, kus peitus õpetus elust. Arhailine õpetus sellest, kuidas elada, ei ole seadusesse kirjutatud. Seda leidub nii vanades muistendites, rahvalauludes jne. Vana rahvatarkus. Anti läbi laulude edasi õpetusi, mida eluks oli vaja ja lapsed kuulsid neid väiksest peale ja õppisid. Konkreetsetest rahvalauludest igaüks sõelus välja vajalikud elutarkused. Vanem põlvkond, kes enam ei töötanud ja kellel olid elutarkused, hingeline rahu, andsid noortele edasi teadmisi. Poistele vanaisa ja tüdrukutele vanaema. See keel oli sobiv, et suuliselt meelde jätta. Et asju kirjalikult meelde jätta on vaja teistsugust keelt, mitte laule. KOHUS. Perekonnapea kui sugukonnavanema võim kehtis. Perekonnapeal või hõimuvanemal oli see õigus kohut mõista. Kohtumõistmine on kogukonnasisene ja selle
kirjandust. 10. loeng: Kunsti hindamine II 1. Nimetage ajaga seonduvaid kunstiteoreetilisi probleeme! Aeg on mitmes mõttes kunstiteoreetiline arutlusteema: Teose loomise aeg (kaua võttis, millal "sündis"), Teoses kujutatud aeg (lineaarne-mittelineaarne), Teose kogemise aeg (nt kaua loed, "ajataju", lugemisprotsessis). Ajakunstid ja ruumikunstid, Ajaproovi probleem. Aeg kui kunstiteose väärtuse indikaator? Sellised ajaga seotud elutarkused nagu ... ,,aeg annab arutust", ,,aeg paneb kõik paika", ,,aeg parandab kõik haavad", ... on koha leidnud ka kunstiteoreetilistes vaidlustes, kus ,,ajaproovi" peetakse juba ammustest aegadest kunsti väärtuse näitajaks. Näited: "Kunstiväärtuse rangeks ja halastamatuks hindajaks on aeg. Ta määrab teose kas surmale või elule, avastab sedöövrites üha uusi varjatud väärtusi, õpetab kunsti nägema mitmest vaatevinklist." J. Jürisson (1966: 144). "Orienteeruda kaasaegses kunstis pole
annaabi.ee 
