Haridus kas kohustus või võimalus? Hariduseks nimetatakse teadmiste, oskuste ja vilimuste omandamise protsessi ning selle tulemust. Kuigi kogu gümnaasiumi vältel kui ka kõrgkoolis sama eriala õppides peaksid kõik õpilased sarnased teadmised omandama, see nii siiski ei ole. Inimesed õpivad erinevatel eesmärkidel kui üks peab seda tegevust pealesunnitud kohustuseks, siis mõni teine aga suurepäraseks võimaluseks end elukestvalt täiendada. Haritud ühiskond vajab haritud kodanikke. Võib jääda mulje, et riik sunnib lapsi õppima. Näiteks Eestis on küll koolikohustuse täitmine ette nähtud vaid põhikooli lõpuni, kuid levinud on arvamus, et õpilane peab tingimata jätkama õpinguid nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis. Selle tulemusena tekib palju kodanikke, kes jätavad õpingud pooleli või saades kätte lõputunnistuse, ei oma vastavaid teadmisi. Nad peavad hariduse omandamist lihtsalt kohustuseks kas oma
siis ei kutsu ka tema antav tund osa võtma ning aine võib muutuda isegi vastumeelseks. Oma kooliajast mäletan paljusid jäiga ja nüri suhtumisega pedagooge, kes lämmatasid õpilases igasuguse vaimsuse ning sellega ka võimaluse areneda. Ülo Vooglaid on öelnud: "Haridus ei ole teenus. Haridus on subjekti üks karakteristikaid, nagu näiteks usk, armastus, töökus, ausus. Haridus on inimese kvaliteedi näitajatest üks. Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla kõigega, mis ette tuleb." (Pärnu Postimees, 2003) Kohati kardan, et võin oma eesmärkides olla naiivne, aga minu soov ja tahtmine ning ka suurim põhjus, miks ma õpetajaks tahan saada, on luua õpilastele soodsad võimalused ning varustada neid vahenditega eelkõige ise areneda. Selles vaimus paelub mind mõte alternatiivsetest koolisüsteemidest. Irja Loorand, Tartu katoliku kooli klassiõpetaja, on kommenteerinud: "Õpetaja ülesanne
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning
tema hakkama aamist.AUTORITAARNE- piirid on aga armastust ei ole.Arvaai et nii saab aint last valmistada eees olevaks eluks.Vanema ei näita armastut välja...Tänapäeval aga arvatakse et on väär varjata lapse eest ar,astust.Hoolimatus jan julmus muudavad lapse õnnetuks ing taksitavad lapse arengut.MAJANDMAINE-Tuleb määratleda hetkeolukorda.Vajalik oleks ka kirjalik väljaminekute kaardistamine.Kulusid ja tulusid tulevikus planeerida.Majandamist õpitakse elukestvalt. ERINEVAD ARVAMUSED-ka kõige lähedasematel inimestel on eriarvamused.Vanet püüd kaitsa last ka siis kui too on juba pmst täisealine võid noorukis tekitada mõistmatus...See võib tekitada viha vanemate vastu ja nii võivad tulla konfliktid.ARMUKADEDUS-emotsionaalne reakstsioon,mis tekib kui tuntakse suhet ohustatuna.Armukadeuse kogemist mõjutab suhte kvaliteet.sagedased konfliktid ja emotsionaalne kaugenemine muudavad inimese ärevaks ja suurendavad hirmu selle ees, et
elamise materiaalne pool,võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid. Enne pere eelarve koostamist on kasulik määratleda hetkeolukord.Hea abimees väljaminekute kaardistamisel on kirjalik arvepidamine,kus kirjas kõik kulud.Tavaliselt on suuremad väljaminekud seotud tarbimisega ja sellele järgnevad muud kulud.Lisaks väljaminekutele tuleb pere eelarve koostamisel fikseerida ka saadud tulud.Edukat maj õpitakse elukestvalt.1 pere maj komistuskive on koduste tööde jaotus,mis võib tekitada pahameelt,süüdistusi ja tülisid. KONFLIKT SUHETES JA LAHENDAMISE VÕIMALUSED Konflikti e. lahkheli põh on vastuolu,mis takistab selles osalejate soovide rahuldamist ning tekitab psüühilist pinget.Vastuolude allikaid on mitmeid.Inim on sageli erin arvamused.Viha vanemate vastu tekitab aga emotsioone,mis viivad konflikti tekkimiseni ja takistavad ühtlasi kõikide jaoks sobiliku lahenduse leidmist
See seisneb minusse kujunenud omadustes: inimlikkuses nne ja vrtuste ksitluses suhtumises tsse, perekonda , identiteeti suhtumises vastutamisse hiskonnatundlikkuses mistmisvalmiduses Minu haridus avaldub Minu omadustes, mis ilmnevad alljrgnevas Inimlikkus nne ksitlus Vrtuste ksitlus Suhtumine: tsse, perekonda, identiteeti Suhtumine vastutamisse hiskonnatundlikkus mistmisvalmidus Hariduslikud ettevalmistused: Igal inimesel on vaja jrgmisi ettevalmistusi: ldhariduslikku et elukestvalt edasi ppida erialast et juda selgusele mis valdkonnas tegutseda kutsealast et edukalt suhelda ja olla suhetes ametialast et teha hid otsuseid , neid tita ja olla edukas loomealast et eitada vana/aegunut ja luua nende asemele uut tunnetusalast et saaks tegevusi sidestada, ennetada ohte kaitsealast et kaitsta end, nrgemaid, kodu, kodumaad , vrikust haritud inimene ja eetiline edu EDU - EESMRKIDE EDENEV SAAVUTAMINE, PROTSESS E SISALDAB: HEA TERVIS, ENERGIA, ELURM, H SUHTED,
sammult kogu lapse koolieelse elu jooksul ning seda mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja võimed kui ka kasvukeskkond, milles laps elab ja areneb, aga ka inimesed, kes temaga suhtlevad ja tema arengut suunavad. Koolieelne iga on lapse mitmekülgse kiire arengu aeg. Edukaks vaimseks arenguks on oluline, et lapse tajud, kujutlused, mälu ja mõtlemine leiaksid aktiivset rakendamist, sest just nende protsesside arengust sõltub valmisolek õppimiseks mitte ainult kooli, vaid ka elukestvalt. Kogu eelkoolieale on iseloomulikud järgmised motiivid: lapse huvi täiskasvanu maailma vastu, tahe tegutseda nagu täiskasvanu, huvi mängu vastu, kehtestada ja säilitada positiivseid suhteid täiskasvanu ja eakaaslastega. 3 1. MIS ON ÕPPIMINE? Õppimine on levinuima määratluse järgi protsess, milles praktilise kogemuse vahendusel
sellistele meetoditele, mis kaasavad kõiki õppetöösse võrdselt. Samal ajal muretsevad taanlased veidi silmapaistvate tippude puudumise pärast, mille tõttu kannatab täppisteaduste areng. Taani haridussüsteemi põhilised märksõnad on: · õppimisega pole kunagi liiga hilja alustada, haridussüsteem on alati avatud sellega (taas)liitujatele; · haridussüsteem on paindlik lihtne on uuesti õppima asuda, kerge valdkonda vahetada ja õpinguid mujal jätkata; · õppimine toimub elukestvalt (Longlife learning); · hariduse kvaliteet on kõrgetasemeline; · õppimine on tasuta, maksta tuleb vaid raamatute/õpikute eest; · õpilased on avatud ja aktiivsed, oma mõtteid ja tundeid väljendatakse vabalt, palju viiakse läbi projektipõhist õpet ja grupitööd (alates algklassidest kutsutakse õpetajaid eesnimepidi jne); · vaba mõttevahetus arendab demokraatlikku mõtteviisi; · rahvusvähemused õpivad Taani noortega samas koolis ja taani keeles.
võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid Kuidas targalt majandada? Tee kindlaks hetkeolukord: mikkiseid meetodeid või vahendeid asutada? Pane kirja väljaminekud: millega on seotud suuremad kulud Fikseeri kõik tulud samal perioodil: millised on peamised pere sissetulekud? Planeeri kulusid ja tulusid tulevikus: kuidas tulusid suurendada ja kulusid vähendada? Pere majandamist õpitakse elukestvalt: kuidas pere vajadused ajas muutuvad? Üheks komistuskiviks on kodutööd: kes ja milliseid kodutöid peaks peres tegema? Millest saab pere majandamine alguse? Kasvuperekonna majandamise mudel: Kas raha kui vahend eesmärkkide saavutamiseks või väärtus omaette? Mille alusel tehti peres majandusotsuseid? Kuidas ja kelle poolt need tehti? Kas lapsed on saanud isikliku kogemuse raha kogumisest ja kulutamisest?
võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid Kuidas targalt majandada? Tee kindlaks hetkeolukord: mikkiseid meetodeid või vahendeid asutada? Pane kirja väljaminekud: millega on seotud suuremad kulud Fikseeri kõik tulud samal perioodil: millised on peamised pere sissetulekud? Planeeri kulusid ja tulusid tulevikus: kuidas tulusid suurendada ja kulusid vähendada? Pere majandamist õpitakse elukestvalt: kuidas pere vajadused ajas muutuvad? Üheks komistuskiviks on kodutööd: kes ja milliseid kodutöid peaks peres tegema? Millest saab pere majandamine alguse? Kasvuperekonna majandamise mudel: Kas raha kui vahend eesmärkkide saavutamiseks või väärtus omaette? Mille alusel tehti peres majandusotsuseid? Kuidas ja kelle poolt need tehti? Kas lapsed on saanud isikliku kogemuse raha kogumisest ja kulutamisest?
Väärtuste ja normide õppimine on individuaalne. Iga indiviid konstrueeirb pidevalt oma identiteeti. Integratsioon annab juurdepääsu ressurssidele, annab võimaluse kujundada indentiteeti. 6 Tekivad sotsiaalsed probleemid (indiviidil on kalduvus teatud sotsiaalsete probleemidega kaasa minna), sotsiaalsed kriisid mõjutavad enda individuaalsed kriise. Sotsiaalsed kriisid. Vastutus oma õppimise eest elukestvalt Oma vastutus arendada mina tähendusrikkust ja enesehinnangut Indivduaalne õppimine kollektiivsetes kogukondades Oma vastutus arendada oma identiteeti, sotsiaalseid suhteid ja võrgustikku Pidev refleksioon oma situatsioonide (minevik-olevik-tulevik) üle Sotsiaalne ja võimekas mobiilsus Pidev toimuv sotsiaalne, kultuuriline ja ühiskondlik integratsioon. Üldine metodoloogiline kirjeldus
SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides · Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus · Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne, sotsiaalne · Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu · Õppimist käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt ja eluhõlmavalt võimeline · Õppimine on inimese võimekuse ülimalt keeruline aspekt Täiskasvanueas õppimise kohta on levinud mitmed müüdid, mis kaudselt mõjutavad inimeste hoiakuid: * Täiskasvanud inimese õpivõime on halvenenud ehk hoiak "vanale koerale uusi trikke ei õpeta". - Lühiajaline mälu, reaktsioonivõime ja muud psühholoogilised õpivõimed on täiskasvanul tõesti nõrgemad kui noorukil, kuid rikkalik elukogemus, analüüsi- ja
Enne pere eelarve loomist on kasulik määratleda hetkeolukord. Milline on pere nii öelda stardipositsioon? Täpse ülevaate saamiseks sisstulekutsest ja väljaminekutest võiks need teatud ajavahemikul fikseerida. Hea abimees väljaminekute kaardistamisel on kirjalik arvepidamine. Tuleb fikseerida nii kulud kui ka tulud. Peale seda saab analüüsida majandusliku olukorda ja vajadusel planeerida rahalisi kulusid ja tulusid tulevikus. Edukat majapidamist õpitakse elukestvalt. 10. KONFLIKTID JA SUHTLEMINE 10.1. Konfliktide põhjused perekonnas Konflikt on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge. Konflikt võib olla: Seesmine - organismi vm. süsteemi erinevate vajaduste või taotluste vaheline vastuolu. Väline - kahe indiviidi või indiviidide rühma taotluste või soovide vastuolu. Peres olevate konfliktide põhjused: Lapse kasvatamine Rahalised probleemid Puhkuse kohad Seltskond
28 M: Ä+e (¬E)+, Ükski hästi lõppev sündmus ei ole mitte-(hea [sündmus]). (VVT: Mitte miski pole halb, mis hästi lõpeb.) V: (¬E)+ eÄ+, Ükski mitte-(hea [sündmus]) ei ole hästi lõppev [sündmus]. (VVT: Ükski halb lugu ei saa head lõppu. ☺) T: (¬E)+ a(¬Ä) –, Kõik mitte-(head [sündmused ]) on mitte-(hästi lõppevad [sündmused]. (VVT: Kõik halb on alati halva lõpuga. ☺) 5.1.7. Inimene õpib kogu elu. Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik inimesed on elukestvalt õppivad olendid. Valem: I+ a Õ– kus I – inimene, Õ – elukestvalt õppiv olend. Ü: Õ– i I–, Mõni elukestvalt õppiv olend on inimene. (VVT: Mõni neist, kes õpib kogu elu, on inimene. ☺) M: I+ e (¬Õ)+, Ükski inimene pole mitte-(elukestvalt õppiv olend). (VVT: Pole inimene see, kes ei õpi kogu elu. ☺) V: (¬Õ)+ e I+, Ükski mitte-(elukestvalt õppiv olend) pole inimene. (VVT: Kes ei õpi kogu elu, pole inimene. ☺ )
M: Ä+e (¬E)+, Ükski hästi lõppev sündmus ei ole mitte-(hea [sündmus]). (VVT: Mitte miski pole halb, mis hästi lõpeb.) V: (¬E)+ eÄ+, Ükski mitte-(hea [sündmus]) ei ole hästi lõppev [sündmus]. (VVT: Ükski halb lugu ei saa head lõppu. ) T: (¬E)+ a(¬Ä) , Kõik mitte-(head [sündmused ]) on mitte-(hästi lõppevad [sündmused]. (VVT: Kõik halb on alati halva lõpuga. ) 5.1.7. Inimene õpib kogu elu. Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik inimesed on elukestvalt õppivad olendid. Valem: I+ a խ kus I inimene, Õ elukestvalt õppiv olend. Ü: խ i I, Mõni elukestvalt õppiv olend on inimene. (VVT: Mõni neist, kes õpib kogu elu, on inimene. ) M: I+ e (¬Õ)+, Ükski inimene pole mitte-(elukestvalt õppiv olend). (VVT: Pole inimene see, kes ei õpi kogu elu. ) V: (¬Õ)+ e I+, Ükski mitte-(elukestvalt õppiv olend) pole inimene. (VVT: Kes ei õpi kogu elu, pole inimene. )
Järjest liiguti tänapäevaste ettekujutusteni ning kokkuvõtlikult võib selle tohutu ajaloo kohta öelda, et praegusel ajal teatakse üldiselt mälu kohta: 1. Neurofüsioloogilised alused – Liigimälu vastsündinu kasvab üles bioloogiliselt, omab reflekse, stiimuleid, tundlikkust näotüüpidele jne. Ehk evolutsioonist tulenevalt aju kujunenud nii, et meil on võimalik käivitada mälust lähtuvalt instinkte jne. On ka individuaalne ontogeneetiline mälu. Elukestvalt aju muutub, talletades vilumusi ning see kõik on indiviidist lähtuvalt erinev. Nende kahe mälu aluseks ongi esmalt neurofüsioloogilised alused kui geenid (RNA, DNA). Teiseks ka ruumimustrite ja seoste kujunemine ning struktuurimuutused, kindlasti on oluline ka protsessi edasi kestmine. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritusele järgneva peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 2
annaabi.ee 
