1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil
Psühhosotsiaalne arenguteooria. (astmete kokkuvõte) 1. Usaldus või usaldamatus (sünd kuni 1,5a)- usalduse kriisiga (konflikti lahenemisega). Suhted on sellel perioodil emaga kõige intensiivsemad. Seotus emaga. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Füüsilised (füsioloogilised) tarbed ja psühholoogilised tarbed peavad olema rahuldatud. Usaldussuhted maailmaga on ÜLDISELT positiivsed. On võimalik luua tsükliliselt (heaolu langed ja tõuseb). Omandab teatud teadmise, et maailm on kas tore ja hea või negatiivne. Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus (1,5 a- 3 aastat)- intensiivne suhe ema JA isaga. Peaks arenema sõltumatus ja autonoomia, kui lapsi julgustatakse otsima ja vabadust. Ta hakkab liikuma (võime iseennast kontrollida ja suunata). Hakkavad ise sööma, riietuma. Kui tekib liigne piiratuse tunne ja liigne kaitstus, siis see suurendab häbi
saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel. Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt potil käimine), iseseisvus, suudetakse iseendast lähtuda; faasi läbimine - inimene saab aru kaotusest ja võidust, suudab asju tasakaalus hoida Falliline faas - 3.-5
Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs.
erutus on teistsugune kui tavainimestel. Meeste autoerootilisus ja naiste multiorgastilisus. Meeste erutus võib tekkida vaid mõttest naisele, naisel aga on füüsilist kontakti vaja. - R. Green esimene, kes ei uurinud suurt hulka inimesi, uuris longituuduurimusega poisse, case-study, tema vastuvõtule tulid poisid, kes mängisid tüdrukute mänge ja käitusid nagu tüdrukud. Uurimistulemused pöörasid tähelepanu sellele, et seksuaalne orientatsioon väljendub juba lapseeas. Osalejatest ¾ said tulevikus homo- või biseksuaalideks. Hästi korraldatud empiiriline uurimus. - R.Soerson Uurimismeetodid, mida seksuoloogias kasutatakse: - Küsimustik kujutlus, mälu ja läbielamised. Saab teha paljudele samaaegselt. Objektiivsus võib olla kaheldav. Tavaliselt uuritavad osalevad vabatahtlikuna. Vabatahtlikud on pigem värvikama seksuaalse kogemusega, kõrgema enesehinnanguga
• Märgi eesmärgid üles. • Tööta välja ja arenda eesmärkide saavutamise strateegiaid. • Arvesta sportlase isiksust ja motivatsiooni. • Soodusta sportlase eesmärkide omaksvõtmist. • Paku toetust eesmärkidele. 8 • Paku eesmärkidega seoses hinnangut ja tagasisidet. Tulemuse eesmärgi orientatsioon keskendub võrdlustele teistega – EGO-le orienteeritud motivatsioon: enese ja teiste võrdlem, normide täitm, teistest parem olemine. Need sportlased püüavad olla teistest paremad või püüavad vältida ebaõnnestumisi. Usuvad, et võimed tagavad edu. Kasutavad emotsioone stressiga toime tulekuks – räägivad oma tunnetest. Ülesande eesmärgi orientatsioon keskendub oma varasema soorituse suhtes paranemisele – motivatsioon: oskuste õppim, väljakutsetele vastam, enesearendam
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon - Peab olema mingi kahjustus lisaks nt peaaju - Sümptomaatiline – peaaju haaratus on sekundaarne ehk põhihaigus on mingi muu - Ainete kasutamisest tingtitud psüühikahäired Dementsus - Sündroom mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus - Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime jne - Dementsus on tavaliselt krooniline kulg - Põhjuseks on peaajuhaigus või kahjustus nt peaajutrauma II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED Pooled vaimsetest häiretest 14. eluaastaks kulmineerunud 15-19 aastaste seas suitsiid väga levinud Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad Tekitajad - Individuaalsed omadused - Sotsiaalne olukord - Keskkonnafaktorid
Põhiliselt tuleb inimese seksuaaltungil võidelda ühiskonna poolt tekitatud häbitunde ja vastikustundega. Kõige enam on selles raamatus kritiseeritud väikelapse seksuaalsust. See on nn kõlvatu lapseiga. See lähtub freudi seksuaalsuse definitsioonist. Naudinguelamuste hankimine toimub kehaosade kaudu. Ta jagab väikelapse seksuaalse arengu erinevatesse perioodidesse ja igal perioodil on oma kehaosa, mille kaudu naudinguelamust hangitakse. 1) Oraalne seksuaalsuse faas kuni 1,5 aastat , suupiirkond (sõrme imemine), libiido suunatud suupiirkonnale 2) Anaalne seksuaalsuse faas 1,5 3 esluaastat, pärakupiirkond (füüsiline vetsus käimine, moraalne õpib ise poti peal käima, saab ka protestida) 3) Falliline seksuaalsuse faas 3.-4. eluaastani, suguorganid (lugematul arvul küsimusi selle kohta, seksuaalimpulss on iseendale suunatud) 4) Latentne faas - 4.- kuni puberteedini, ükski piirkond ei domineeri
väljaselgitamiseks,kes jõudsid koolis halvasti edasi ning vajasid akadeemilist abi. Ameerikas kohaldas neid Lewis S. Terman ning need on erinevates versioonides(Stanford-Binet Intelligence Test) kasutusel tänaseni. Mõned küsimused on aga siiani diskuteeritavad, nagu näiteks küsimus vanuse ja intelligentsuse seostest. Vaimne vanus kasvab lapsena ja saavutab maksimumi umbes varases täiskasvanueas (17.18. eluaasta). Teadmised ja kogemused jätkavad kasvu, intellektuaalsed võimed aga mitte. Kui mõõta täiskasvanute intelligentsust samal viisil kui lastel, jõuame absurdse tulemuseni, et mida vanemaks inimene saab, seda väiksem on tema intelligentsuse koefitsient. Teine probleem on intelligentsuse sünnipärasuses. Algselt arvas Binet, et see omadus pannakse lõplikult paika sündides,
kaalutlevamaks ja julgemaks, ent nad ei muuda (või kui, siis väga harva) oma olemust. Sünnipärane, bioloogiline pool on aga vaid üks osa inimese terviklikust loomusest. Liisa Keltikangas-Järvinen selgitab, et tegemaks õigeid otsuseid, vajab iga laps suunamist ja kasvatust - on see ju inimese enda otsustada, kuidas ta oma kalduvused realiseerib. Sünnipäraste kalduvuste ja valmiduste kogumist areneb kasvatuse kaudu personaalsus, s.t sellised komponendid nagu mina-pilt, enesehinnang, väärtused, motiivid, eetilised sihid, sotsiaalsed võimed ja tegevusmudelid. Personaalsus on eriline temperamendipõhine vääriskivi, see on kasvatuse lõpptulemus, kirjutab Keltikangas-Järvinen (2009). See tähendab, et ka tänapäevane psühholoogia tunnistab sedasama, mida võime lugeda pedagoogika klassikast, näiteks Peeter Põllu töödest. Inimese bioloogilisele loomusele peab lisanduma sotsiaalne ehk kõlbeline ehk vaimne loomus.
c. olemas peaks olema sotsiaalne informatsioon, mida seadusandja peaks ammutama ühiskonnast enesest (nt kodanike väärtusorientatsioonid; hinnangud ja hoiakud sotsiaalsetele probleemidele; majanduslik seisund). Eesti ühiskond selles kontekstis kõige olulisemaks seadusloome teguriks on transnatsionaalne õigus, järgneb seaduste vastavus konstitutsioonile ja viimaseks sotsiaalse informatsiooni kasutamine. Kõik maailma riigid räägivad sama probleematika juures samast probleemist, et kindlasti oleks vaja sotsiaalset informatsiooni kasutada, kuid see pole väga reaalne/aktuaalne. Miks Eestis pole sotsiaalset informatsiooni piisavalt kasutatud? · sotsiaalse informatsiooni kasutamine õigusloomes on õiguslikult reguleerimata; · pole kohustuslik vaid on soovitatav; · see sotsiaalne informatsioon, mida reaalselt kasutatakse seaduste väljatöötamise juures pole kogutud sellel eesmärgil vaid on kogutud hoopis teiste uuringute tarvis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
