keemilistes jm protsessides osaleda. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Elektrolüüdis kannavad laengut ühelt elektroodilt teisele ioonid. Elektroode eraldav separaator võib olla immutatud elektrolüüdilahusega või sisaldada tahkiselektrolüüti. Voolu tarbimisel toimib positiivne elektrood vooluallika sees katoodina ning negatiivne elektrood anoodina. Vastupidisel juhul kui keemilise vooluallika
Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Elektrolüüdis kannavad laengut ühelt elektroodilt teisele ioonid. Elektroode eraldav separaator võib olla immutatud elektrolüüdilahusega või sisaldada tahkiselektrolüüti. Voolu tarbimisel toimib positiivne elektrood vooluallika sees katoodina ning negatiivne elektrood anoodina. Vastupidisel juhul –
Elektrokeemia Elektrokeemia on tehnika- ja teadusharu, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ning lahuse ja metalli või muu elektrijuhi piirpinnal toimuvaid keemilisi reaktsioone, kus toimub elektroni ülekanne elektroodilt lahusesse või vastupidi. Kui keemiline reaktsioon toimub välise potentsiaali toimel või kui keemiline reaktsioon tekitab lahuses potentsiaali, on tegemist elektrokeemilise reaktsiooniga. Reaktsioone, kus elektron kantakse üle molekulilt molekulile, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Elektrokeemias on reeglina oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsess üksteisest ruumiliselt eraldatud ning omavahel ühendatud välise vooluringi abil.
Energia tootmine metallide abiga • Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. • Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. • Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Metallide tähendus inimühiskonna arengus • Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema
Cr2O3+2Al 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Metallide tähendus inimühiskonna arengus Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne
Kaitsegaasi puhul on lühikaarega keevitades kulu 10-15l/min, pihustuskaarega on soovitatav kasutada kas vedavat tehnikat või püstoli asendit. 7. KEEVITUSE LIIGID Roostevaba teraseid on võimalik keevitada väga erinevate meetoditega nagu teisi metallegi. Põhilised meetodid selleks on: SMAW - Shielded Metal Arc Welding or Stick Elektrilist kaart hoitakse kaetud metallelektroodi ja töödetaili vahel. Sellal kui sulametalli tilgad liiguvad elektroodilt piki kaart sulametalli lompi, kaitsevad neid atmosfääri eestelektroodi katte lagunemisel tekkivad gaasid. Vedelslakk hulbib sulametalli lombi pinnale, ning kaitseb kõvastumise ajal sulametalli atmosfääri eest. Pärast iga keevisliite lisamist tuleb slakk eemaldada. · GTAW - Gas Tungsten Arc Welding-Tig Welding TIG (Tungsten'i inertne gaas) keevitus või gaasikaitsega Volframelektrood kaarkeevitus (GTAW) on protsess, kus kasutatakse mittesulavat, volfram-elektroodi. Elektroodi, kaart ja
Kaarlahenduse AES Elektrivoolu (kuni 30 A) toimel tekitatakse kaarlahendus Katoodi ja anoodi vahel tekib laetud gaas (plasma), mille temperatuur on ligi 5000 K Saadavates emissioonspektrites on palju jooni, aga vähe neid, mis vastavad ioonidele Tahkete proovide korral sõltub emissiooni intensiivsus proovi maatriksist, seetõttu kasutatakse kvantitatiivses analüüsis alati sisestandardit Sädelahenduse AES Tekib elektrivoolu toimel Elektrivool kandub ühelt elektroodilt teisele kitsa kanali kaudu, mille temperatuuri hinnatakse 40000 K. Ioonide emissioonjooni on palju Kasutatakse samuti sisestandardit Ühiseid jooni kaar- ja sädelahenduse AES-is Kasutatakse kvalitatiivses ja poolkvantitatiivses analüüsis Proovid võivad olla (ja enamasti on) tahked Proov esineb sageli ühe elektroodina Teiseks elektroodiks on koonilise otsaga grafiitelektrood Kasutatakse metallurgias Kaarlahendus tekib sõltuvalt kontaktmaterjalist ja pingest umbes 1 amprist suurema voolu
kus elektroodis võib olla miinus- kui ka plusspoolus ja samuti vahelduvvoolu. Alalisvooluga keevitamisel on põhiliselt elektroodis miinuspoolus. Ettevaatust: jälgige seda, et keevitamisel pluss-poolega oleks põletis õige läbimõõduga elektrood. Vastasel juhul võib põletada kas elektroodi või isegi põleti maha. Alalisvooluga keevitamine. Alalisvooluga keevitamisel on elektrood lülitatud perioodi miinuspoolusega ja siin elektronid eralduvad elektroodilt (st. katoodilt) ja siirduvad plusspoolusele (anoodile) ja muutuvad plusspoolusel gaasiioonideks. Ioonide liikumise tagajärjel tekib nende vahel erinev soojushulk, kusjuures eraldub plusspoolele (elektroodilt) 70% ja miinuspoolele (detaililt) 30% soojushulgast. Vahetades perioodi poolust, muutub ka elektronide ja gaasiioonide liikumise suund. Siin eraldub elektroodile juba 70% soojusest ja 30% detailile, mille tulemusel suure voolu tõttu elektrood sulab. Kasutades sellist võimalust, peab
Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud
käsitsikeevitust. Täidistraati on hakatud üha enam kasutama paksude teraskonstruktsioonide keevitusel. . MMA või SMAW Varraselektroodidega keevitust kutsutakse käsitsi metallkaarkeevituseks (MMA) või kaitstud metallkaarkeevitus (SMAW). See on vanim ja kõige paindlikum kaarkeevitusprotsess. Elektrilist kaart hoitakse kaetud metallelektroodi ja töödetaili vahel. Sellal kui sulametalli tilgad liiguvad elektroodilt piki kaart sulametalli lompi, kaitsevad neid atmosfääri eestelektroodi katte lagunemisel tekkivad gaasid. Vedelslakk hulbib sulametalli lombi pinnale, ning kaitseb kõvastumise ajal sulametalli atmosfääri eest. Pärast iga keevisliite lisamist tuleb slakk eemaldada. Toodetakse sadu erinevaid elektroode, mis sisaldavad tugevuse, vastupidavuse ja juhtivuse suurendamiseks tihti sulameid. Protsessi kasutatakse peamiselt teraskonstruktsioonide, laevaehituse ja üldiste
Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud
11. Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav
mis asub laserseadme sees ja milles on juba valmis gaasisegu (ingl pre-mix gas). Segu suundub resonaatorisse ilma pumba, turbiini, puhuja vms abivahendita, piisab balloonis olevast survest. Ka resonaator erineb eelkirjeldatud traditsioonilise laseri resonaatorist oluliselt. Nagu juuresoleval joonisel näha, koosneb optiline resonaator kahest peeglist ja kahest paralleelsest RF (radio frequency) elektroodist. Kahe elektroodi vahele juhitakse gaasisegu ning elektroodilt saadud ergutusvoolu abil tekitatakse laserkiir. Protsessi käigus eraldub samuti väga palju soojust ja seetõttu on elektroodid varustatud vesijahutusega, mille abil juhitakse tekkiv soojus resonaatorist välja. Sellist jahutusprotsessi nimetatakse difusioonjahutuseks, millest tuleneb ka seadme nimi. Jahutuseks kasutatakse suletud tsirkulatsiooniga deioniseeritud vett ja resonaatorist tulev vesi jahutatakse omaette jahutis. Difusioonjahutuse eeliseks on see, et gaas ei kuumene ning
Liitium-ioonakud (liitiumaku) Anood: Li sisaldav s¨usinik Katood: Li sisaldav sulam v~oi u¨hend, n¨aiteks LiCoO2 Anoodi ja katoodi vahel on spetsiaalsest pol¨umeerist eralduskiht, mis sisaldab orgaanilist elektrol¨uu¨ti. M~onede konstruktsioonilahenduste puhul nimetatakse akut ka liitium-pol¨umeer akuks. T¨uhjenemisel ja laadimisel liiguvad Li+ ioonid l¨abi eralduskihi u¨helt elektroodilt teisele. Anoodil: Lix/grafiit - Li+ + e- + Lix-1/grafiit Katoodil: Li+ + e- + Li1-xCoO2 - LixCoO2 ¨ Li-ioon aku element annab 3,7 V klemmipinge, seet~ottu paljudes rakendustes Uks piisab u¨hestainsast elemendist. Umbes sama pinge annavad kolm NiCd v~oi NiMH elementi. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 25 Liitium-ioonakud
purustada voolikud ja reduktorid ning tekitada plahvatuse,kuuma põletit jahutatakse puhtas vees avades veidi hapnikku ventiili et vesi ei satuks põletisse,kanaleid puhastatakse puidust tiku või vasktraadiga,keevitaja tööriietus peab teda kaitsma keevitus pritsmete eest,silmi kaitstakse kaitseprillidega. Kaar keevitus Kaar keevitamisel sulab metall kaar leegi soojuse toimel,sulametall kandub elektroodilt tilkadena 20-30 tilka sekundis,elektroodi otsast sulanud metallist jõuab kohale 90-95% ülejäänud osa aurustub või pritsib laiali kaar keevituse vooluallikas peab tagama kaare kerge süttimise ja kaare püsiva põlemise selleks on vaja 25-40 voldist pinget,pinge seostub kaare pikkusega.Kaar keevitusel töötab vooluallikas 3- reziimil 1.tühikäigul 2. tööreziimil mil keevitus vool võib olla mitmesuguse tugevusega 3.lühisreziimil kaare
Redutseerijad- vesinik, süsinikdioksiid, süsinik, metallid, jodiidonnid, sulfiidioonid jt. 53. Redoksreaktsioonid keskkonnas : - Reovee puhastamine - Fotosüntees - Metallide korrosioon - Metaani tekkimine 54. Toiteainete ärastamine veest: Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel)+2O2+H2O2NO3(vedel)+2H3O+ Denitrifikatsioon 4NO3+5CH2O+4H3O2N2+5CO2+11H2 55. Mis on redokspotentsiaal? Kui suurt energiat peame rakendama, et viia elektron ühelt elektroodilt teisele. 56. Mis on o.a? Määra o.a aste etteantud ühendites Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis. Nt Br: +35/2)8)18)7) ja siis kastid nooltega suunatud üles ja alla. 57. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone 58. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil? 59. Mis on elektroni aktiivsus? H22H++2 elektroni E0=0V 60. Mida iseloomustab pE? Kui H ühikulise konsentratsiooniga lahuses on tasakaalus H 2
kättesaadavuse ja madala hinna tõttu. Selle eeliseks on ka suur võimalik voolutugevus. Eluiga ulatub viie aastani. Nagu kõigil akudel, on ka sellel keskkonnale halb mõju nende ehitamise, kasutamise ja taaskasutamisega. Lisaks vajab see välja vahetamist iga 3 aasta järel. Pliiakud on suure osaga (25-50%) sõiduki lõpp-kaalust. Samuti on sellel oluliselt madalam energia tihedus (30–40 Wh/kg). 5.2. Liitium-ioonaku Liitium-ioonakus kannavad elektrilaengut ühelt elektroodilt teisele liitiumi ioonid. Selle aku suure energia tihedus (110–190 Wh/kg) tõttu on nad akude seas väga eelistatud. Liitium-ioon aku kuumenemise tõttu peab autosse paigaldama keerulisi ja kulukaid jahutussüsteeme. 14 Varjuküljeks on aga lühike laadimiseluiga- sada kuni paar tuhat laadimistsüklit ja see väheneb märgatavalt aku eluea kasvades. Lisaks on see kasutatav temperatuurivahemikus 0–60 °C, mis
väävelhape korrodeeriv. Liitium-ioonakud Anood: Li sisaldav süsinik Katood: Li sisaldav sulam või ühend, näiteks LiCoO2 _ Anoodi ja katoodi vahel on spetsiaalsest polümeerist eralduskiht, mis sisaldab orgaanilist elektrolüüti. Mõnede konstruktsioonilahenduste puhul nimetatakse akut ka liitium-polümeerakuks. _ Tühjenemisel ja laadimisel liiguvad Li+ ioonid läbi eralduskihi ühelt elektroodilt teisele. _ Anoodil: Lix/grafiit _ Li+ + e + Lix-1/grafiit _ Katoodil: Li+ + e + Li1-xCoO2 _ LixCoO2 _ Üks Li-ioon aku element annab 3,7 V klemmipinge, seetõttu paljudes rakendustes piisab ühestainsast elemendist. Umbes sama pinge annavad kolm NiCd või NiMH elementi. _ Eelised: kerge; ei sisalda toksilisi materjale; suurim erimahtuvus siin vaadeldud vooluallikatest. _ Puudused: kallis; liitium ja selle ühendid on keemiliselt agressiivsed; vajab aku-sisest ülelaadimise ja
seintel võib olla õhuke söestunud kiht ja mis aja jooksul kasvavad üldiselt elektrivälja jõujoonte suunas, kuid materjali ebaühtluse tõttu mõnevõrra juhuslikes suundades tekitades puukujulisi moodustusi. Dendriidid hakkavad arenema kohast, kus elektriväli on eriti ebaühtlane Sageli on dendriitide arenemise põhjustajateks tühemikes tekkivad osalahendused. Dendriidid kasvavad aja jooksul ja lõpuks jõuavad areneda ühelt elektroodilt teiseni põhjustades dielektriku läbilööki. Tahkesse dielektrikusse sattunud veepiisakestest arenevat dendriiti nimetatakse vesipuuks. Vesipuud tekivad tüüpiliselt kaablite PEX-isolatsioonis, eriti kui kaablil puudub piisav pikisuunaline ja põiksuunaline veetihedus. Mikroskoopilised veepiisakesed võivad jääda kaabli isolatsiooni ka isolatsiooni materjali ja kaabli valmistamisel. Materjali puhtusest ja veepiisakeste asukohast lähtuvalt võib esineda erinevat tüüpi vesipuid. 53
lahutatud komponenti(te) edasiseks kasutamiseks. Seega on tegu kromatograafilise puhastamisega. Analüütilise kromatograafia korral kasutatakse oluliselt väiksemaid ainete koguseid (enamasti mikrogrammides) ja eesmärk on määrata komponentide suhteline sisaldus segus. 49. Elektroforees. Geelelektroforees on tänapäeval võimas rutiinne meetod erineva suuruse ja laenguga makromolekulide eraldamiseks. DNA molekulid on negatiivselt laetud ja liiguvad geelelektroforeesil elektroodilt + elektroodile. Kuivõrd DNA molekulidel on massist otsesõltuv laeng, siis sõltub nukleiinhapete liikuvus agaroos- ja polüamiidgeelis eelkõige nende suurusest. Need gelid on molekulaarseks sõelaks, kus suuremad fragmendid liiguvad aeglasemalt ja väiksemad kiiremini. Agaroosgeele on parem kasutada suuremate DNA fragmentide eraldamiseks, polüakrüülamiidgeele aga väikeste DNA lõikude ja valkude puhul.
eluteg, kus on vajal-d organismi sisesed en.allikad, milleks on protsentides - aine maht sajas mahuosas lahuses. Vedelike puhul kasut Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad oksüdats-i protsessid, tuleb arvest rasvade süsivesinike ja valkude ka mahusuhteid (N: l : 3) 3) molaarsusena lah-d aine moolide arv SO42 ioonid Cu-elektroodilt Zn elektroodi oküdats-l vabanevat soojust, et koost en.bialansi. Kütuste ühes l-s lahuses. 4) molaarsus lah-d aine moolide arv tuhandes g-s poole : (-) Zn |ZnS O4| |CuSO4| Cu (+) põl.soojusi e. kütteväärtusi tuleb arvest soojusseadmete ja lahustis 5) normaalsus lah-nud aine ekvivalentide arv ühes l-s Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvu rida
Plaatide ühendamisel hakkavad elektronid liikuma Zn-Cu´le. Zn plaadilt lähevad uued tsingiioonid lahusesse, Cu SO4 lahusest lähevad Cu ioonid vaskplaadile ja nad neutraliseeruvad. Kulgevad järgmised reaktsioonid: Zn 2e- =Zn2+ (anoodil oksüdatsioon) ja Cu2+ + 2e- =Cu0 (katoodil redukseerumine) Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad SO4 2- ioonid Cu elektroodilt Zn elektroodi poole: Galvaanielemendi elektromotoorse jõu määrab potentsiaalide vahe: Eg=E2-E1 Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvurida nim. metallide pingeraeaks. Pingeraes eelpool oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool olevad metallid ja vesiniku. PINGERIDA: 7.2 Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut
H + 0 H2SO4 0 redutseerumine: 0 b. Jacobi galvaanielement koosneb kahest elektroodist (tsink ja vask), mis asuvad vastaval ZnSO4 ja CuSO4 lahustes. Lahuseid eraldab membraan läbi mille liiguvad SO42 ioonid. Reaktsiooni käigus läheb tsink elektroodilt lahusesse ning vask lahusest elektroodile. Antud protsess on pööratav. Selleks tuleb galvaanielemendiga liita väline vooluallikas nii, et positiivse poolusega on liidetud vask elektrood ja vooluallika negatiivse poolusega on ühendatud tsink elektrood. Galvaanielemendist voolu läbi juhtimise tulemusel taastub esialgne olukord. voolu suund
Konduktomeetria rakendused: ioonkromatograafi detektor, vedelike karakteriseerimine. 86. Galvaanielemendi ehitus. Anood ja katood. Anoodil toimub oksüdeerumine, anoodprotsess: Cu->Cu2+ + 2e-. Katoodil toimub redutseerumine. 87. Selgitada elektroodipotentsiaali mõistet. Elektroodipotentsiaali sõltuvus kontsentratsioonist. Nernsti võrrand. Mida nimetatakse standardseks elektroodipotentsiaaliks? Elektroodi potentsiaaliks nimetatakse ühikulise laengu elektroodilt lõpmatult kaugele [ ] eemaldamiseks vajalikku tööd. = + ln [ ] Nernsti võrrand on sisukas ka siis, kui elektroode ei ole ja reaktsioon toimub lihtsalt lahuses siis saab Nernsti võrrandiga iseloomustada lahuse üldist redokspotentsiaali mida positiivsem, seda oksüdeerivamad omadused. Standardpotentsiaaliks E0 nimetatakse
annaabi.ee 
