teineteisele seda suurem on mahtuvus kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega mis on vaja anda ühele neist kehadest et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra q C U C elektriseadise mahtuvus q laengu suurus U pinge suurus Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti nimetatakse kondensaatoriks Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest Lihtsaim on lamekondensaator mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati plaatide vahel on isoleeraine Kui kondensaator ühendada alalisvooli allikaga kogunevad elektroodidele laengud mis on suuruselt võrdsed kuid vastasmärgilised laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli mahtuvuse suurendamiseks valmistatakse kondensaatorid tavaliselt mitmeplaadilised suurem mahtuvus on kondensaatoril millel on suurem kohakuti olev elektroodi pind
Kondensaatorid a) Püsikondensaatorid : 1.Kilekondensaatorid Dielektrikuks võib olla 1...30 m paksune polüester, polükarbonaat, polüpropeen või polüstüreen, mille dielektriline läbitavus on 2...4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti. Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. 2.Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse
•Keemiline vooluallikas on seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. •Akud on keemilised vooluallikad, mida saab tühjendamisel uuesti laadida, patareid mõeldud üldiselt ühekordseks kasutamiseks. •Keemilise vooluallika elektroodidel kulgeb isevooluline redoksreaktsioon: anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. •Üheks olulisemaks vooluallikas on pliiaku ehk autoaku. Selles on elektroodideks plii ja pliioksiid, elektrolüüdiks väävelhappe lahus. •Kasutatakse ka kütuseelemente, milles saadakse elektrienergiat kütuste näit. vesiniku oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. KORRISIOON EHK ROOSTETAMINE •Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul •Korrosiooni põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse KEEMILINE KORROSIOON •Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises
PINGE selle tõusuga lühendame uimastamise aega suureneb veretustamise kiirus ja aste TUGEVUS veistel voolutugevus 0,1 A kutsub esile südame fibrillatsiooni ning põhjustab looma surma Looma oomiline taksitus kindlal pingel võib varieeruda 100 kuni 2000 oomini Efektiivseim on täisnurkne või trapetsikujuline voo 2 MEETODIT 1. AINULT PEAD LÄBIV MEETOD Elektrivool 50 60 Hz juhitakse läbi aju Põhjustab kohese teadvuse kao Elektroodideks kas metallist kaheharuline elektrood Või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks 2. SÜDANT LÄBIV MEETOD (pea keha uimastus) Elektrivool 50 60 Hz juhitakse ühe elektroodiga pähe, teisega läbi keha Elektroodid peavad paiknema nii südame kui ka aju piirkonnas Parim asetus oleks: esimene elektrood silmade tagumisel serval, tagumine viimase kahe roide kohal, keha elektrood kas rinnakul või esijalgadel
avaldub elektroodi potentsiaal järgmiselt a Fe2+ Fe3+ ,Fe2 + = Fe 0 3+ , Fe2 + - 0,059 log a Fe3+ Galvaanielemente, mis koosnevad kahest ühesugusest elektroodist, kuid mis asuvad erineva aktiivsusega lahustes või on elektroodide endi aktiivsused erinevad (elektroodideks on erineva koostisega sulamid või gaaselektroodid, kus gaaside rõhud on erinevad), nimetatakse kontsentratsioonielementideks. Nende korral avaldub elektromotoorjõud valemitega RT a 2 ln zF a1 E= (7) või RT p2 ln E= zF p1 (8) kus a2 a1 ja p2 p1
Kehade mahtuvus sõltub nende mõõtmetest ja teiste juhtide lähedusest. Kui kaks juhti on üksteise lähedal tekib nende vahele mahtuvus, mis näitab kui suure laengu lisamisel ühele kehale suureneb nende vaheline potentsiaal 1 V võrra. kondensaator: Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. kond. rööpühendus: rööpüh. nim sellist ühendust, mil kõik kond-ite + laengutega elektronid on ühendatud omavahel ja - omavahel(joonis).. - kõikide kond-ite pinged on ühesugused ja võrdsed ükskõik millise kond-i pingega u1=u2=..; patarei laeng aga üksikute kond-ite laengute summaga q=q1+q2+q3+... mahtuvuse definitsioonist --C=q/U-- q=C*U-- CU=c1*u+c2*u+.... et patarei pinge ja üksikkond
Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine dielektrik , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , a S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C)
Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine – dielektrik – , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , εa S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C)
Nende liikumine elektriväljas põhjustab juhtivusvoolu.Seega koosnev dielektrikut läbiv vool i kahest komponendist: i= in+jj. Tahketel materjalidel eristatakse mahu-ja pinnatakistust. Erinevate materjalide elktrijuhtivuse võrdlemiseks kasutatakse mahueritakistuse p ja pinnaeritakistuse ps mõisteid. Nende pöördväärtused on mahu- ja pinnaerijuhtivused ja s. Mahueritakistuseks nimetatakse antud materjalist valmistatud 1m servapikkusega kuubi takistust, kui elektroodideks on kuubi vastastahud ja vool piki kuubi pinda puudub. Mahueritakistuse ühikuks on oom . 1.2 Mitteelektrilised omadused Isoleermaterjali valikul mingi seadme jaoks ei piisa ainult selle elektriliste omaduste tundmisest normaaltingimustel, vaid peab tähelepanu pöörama ka nende omaduste stabiilsusele kõrge ja madala temperatuuri, ümbritseva keskkonna erineva niiskuse ja muude eritingimuste puhul. Kuna isoleermaterjalid on tihti samaaegselt ka kontruktsioonimaterjalid,
Fe 0 3 , Fe2 0,059 log a Fe3 Galvaanielemente, mis koosnevad kahest ühesugusest elektroodist, kuid mis asuvad erineva aktiivsusega lahustes või on elektroodide endi aktiivsused erinevad (elektroodideks on erineva koostisega sulamid või gaaselektroodid, kus gaaside rõhud on erinevad), nimetatakse kontsentratsioonielementideks. Nende korral avaldub elektromotoorjõud valemitega RT a 2 ln zF a1 E= (7) või RT p2 ln zF p1 E= (8)
Ungari teadlaste andmetel ei tekkinud kõrgsagedusvoolu ja täisnurkse või trapetsikujulise impulsi kasutamisel lihastesse ega siseorganitesse ka täppverevalumeid. /1,6/ Elektrivooluga uimastamisel võib kasutada kahte meetodit: ainult pead läbiv meetod ja pea- keha uimastus (südant läbiv meetod). /1/ Pead läbiva uimastuse korral juhitakse elektrivool (50- 60 Hz) läbi aju, mis põhjustab kohese teadvuse kao. Elektroodideks võivad olla kas metallist kaheharuline elektrood või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks. /1,3/ Pea- keha elektriuimastuse puhul juhitakse elektrivool 50- 60 Hz ühe elektroodiga pähe, teisega läbi keha. Elektroodid peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid nii aju kui südame piirkonnas. Ideaalselt peaks paiknema esimene elektrood silmade tagumisel serval. Tagumine elektrood peaks paiknema viimase kahe roide kohal. Keha
· Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. 2.11.1 Kondensaatorite liigitus ja ehitus Kilekondensaatorid - Dielektrikuks võib olla 1...30 m paksune polüester, polükarbonaat, polüpropeen või polüstüreen, mille dielektriline läbitavus on 2...4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti. Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. Kõrgsagedus keraamikakondensaatorid - Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on
muundamisel. Elektrit betooni soojendamise eesmärgil ei kasutata mitte ainult üksnes jahedamate ilmadega, vaid ka kuiva ja kuuma kliimaga, et vähendada betooni väljakuivamise ohtu. Eristatakse järgmisi elektrotermilisi töötlemise mooduseid: · Elektroodsoojendus betooni soojendamiseks kasutatakse elektroode, milles tekitatakse tööstusliku sagedusega vahelduvvool, mis betoonist läbi juhitakse. Elektroodideks võivad vabalt olla teraslehed. Neid on kõige kasulikum paigutada soojendatava konstruktsiooni välispinnale. See tagab hea soojusvälja ja metalli tunduva kokkuhoiu, sest siis on need korduvalt kasutatavad. Elektroodid võib ise jämedalt jagada plaat-, riba-, ujuvad, varras-, keele- jt. elektroodid, igaühte kasutatakse vastava betoonkonstruktsiooni juures. Betoon esineb selles ahelas justkui takistus
Tavakasutuses on selline poes müüdav 4,5 ja 9.0 V lapik patarei, mis on ainsad tavakasutuses olevatest, mida on õige patareiks nimetada.seade, milles iseeneslikud elektrokeemilised reaktsioonid tekitavad elektrivoolu väkisahelas. 2. Elektroodipotentsiaalid on pinge metalli ja elektrolüüdi vahel. 3. Elektroodide liigitus elektroodid jaotatakse selle alusel, mis määrab elektroodidi ja lahuse vahelise tasakaalu katiooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. Teist liiki elektroodideks on lahuses oleva aniooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. 4. Vesinikelektrood Vesinikelektrood on katioonide suhtes pöörduvalt töötav elektrood, selle kandjaks on tavaliselt plaatinaelektrood, mille pind on absorbtsioonivõime tõstmiseks kaetud plaatinamusta kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastunud ja vesinikioone sisaldavasse lahusesseomandab ta kindla potentsiaali, mis iseloomustab tasakaalu elektroodil
kasutuse magnetiliste materjalidena, ning legeeritud terased suure eritakistusega juhtmematerjalina. Rauda kasutatakse ka elektroodimaterjalina keemilistes vooluallikates (raudnikkelakud). Hõbe (Ag) on valge läikiv metall väga hea peegeldumisvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega. Puhtalt kasutatakse teda väiksemates kontaktides ning ta on mitmete metallkeraamiliste kontaktide põhiline koostisosa. Dielektriku pinnale kantuna võib hõbe olla kondensaatorite elektroodideks. Teda käsutatakse ka suure mahutavusega keemiliste vooluallikate, näit. hõbetsink-akumolaatorite elektroodidena. Kuld on kollane metall, väga vastupidav korrosioonile, kasutatakse elektroonikas ja elektrotehnikas eriti vastutusrikaste kontaktide korrosioonikindlate katete, fotoelementide jne. valmistamiseks. Plaatina (Pt) on hallikasvalge, keemiliselt vastupidav, hästi töödeldav metall. Kasutatakse elektroonikas. Elektrotehnikas valmistatakse plaatinast
LCD-indikaatorite eeliseks on väga väike tarbitav võimsus, 1...10 mW/cm2. Nende puuduseks on aeglane reageerimine ja väike jälgimisnurk. Selle poolest jäävad nad valgusdioodidest kaugele maha. Paljudes rakendustes ei ole see aga kriitiline ning aja jooksul on neidki parameetreid suudetud üha paremaks muuta. Valmistatakse ka arvuti- ja teleriekraani suurusi indikaatoreid, sealhulgas ka värvilisi. Neil juhtudel kasutatakse maatrikstüüpi indikaatoreid, kus elektroodideks on ühel poolel horisontaalsed ja teisel poolel vertikaalsed ribad. Helenduv punkt saadakse pingestatud ribade ristumispunktides. Pikkov lk 50 Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 42 (43) Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1
H10 10 cm³ Terminid voolavuspiir tõmbetugevus suhteline pikenemine, katkevenivus purustustöö löökpaindel elektroodi väljatulek voolu liik vesinik 20 2.4. Elekroodi katte paksuse mõju keevisõmbluse kvaliteedile Vastavalt elektroodi katte paksusele kvalifitseeritakse elektroodid õhukese-, keskmise- ja paksu kattega elektroodideks. Sele 2.7. Katte paksus jämetilk peentilk pihustus Sele 2.8. Metalli ülekanne õmblusesse Jämedapinnaline Peenepinnaline Siledapinnaline Sele 2.9. Keevisõmbluste väliskuju Terminid õhukese kattega elektrood keskmise kattega elektrood
3. Mis ühikutes mahtuvust mõõdetakse? 4. Millal on mahtuvus 1 farad? Kas farad on suur või väike mahtuvusühik? 5. 1 mikrofarad ( F) = ... F. 6. 1 nanofarad (nF) = ... F. 7. 1 pikofarad (pF) = ... F. 8. Millest sõltub kondensaatori mahtuvus? 9. Millest mahtuvus ei sõltu? Tuua näiteid. 10.Mida suurem on pind seda väiksem (või suurem on mahtuvus) (kirjuta õige vastus). 38.Kondensaator. 1. Mida nimetatakse kondensaatoriks? 2. Mida nimetatakse kondensaatori elektroodideks e. plaatideks? 3. Mis moodustavad kondensaatori? Tuua näiteid. 4. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda väiksem või suurem on mahtuvus? (kirjutada õige vastus). 5. Joonistada lihtsaim lamekondensaator. 6. Mida tehakse mahtuvuse suurendamiseks? 7. Millised andmed märgitakse kondensaatorile? Miks ei tohi ületada kasutatavale dielektrikule lubatavat suurimat väärtust? 8. Joonistada mitmeplaadiline kondensaator. 39.Ülikondensaator. 1
Akumulaatorid jagatakse leelis- (raud-nikkelakumulaator) ja happeakumulaatoriteks (pliiakumulaator). b. Raud-nikkelakumulaatoris on elektrolüüdiks leelise lahus. Anoodiks on raud ning katoodiks NiO2. Akumulaatoris toimub järgmine keemiline reaktsioon: 2NiOOH + Fe + 2H 2O 2Ni(OH)2 + Fe(OH)2 ning standardpotentsiaal on E=1,48V. c. Pliiakumulaatori Elektrolüüdiks on väävelhappelahus, elektroodideks on Pb ja PbO2 ning akumulaatori töötamise käigus moodustub elektroodidel PbSO4. Akumulaatori tühjenemisel toimub järgmine keemiline reaktsioon: Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O. Aku laadimisel toimub antud reaktsioon vastupidiselt ning elektrone "võetakse" PbSO4-lt. Üldjuhul on pliiakumulaatoris väävelhapet alati liiaga, sest nii on võimalik saada akust suuremat voolu ning "tühja"
1. Voolud dielektrikus. kuteks, on veelgi suurem, ulatudes mõnekümne in nihkevool, ij juhtivusvool tuhandeni. Olgu siin nimetatud veel kaks erandlikku Mahueritakistuseks nimetatakse antud mater- dielektrikute gruppi piesoelektrikud ja elektreedid. jalist valmistatud 1 m servapikkusega kuubi takis- Piesoelektrikutel tekib polarisatsioon mehhaanilise tust, kui elektroodideks on kuubi vastastahud ja vool deformatsiooni toimel, elektreedid aga jäävad pärast piki kuubi pinda puudub. Mahueritakistuse ühikuks elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt on m. Kui on tegu suvaliste mõõtmetega püsimagnetitele magnetväljas). dielektrikuga, siis tema mahueritakistus avaldub: 2
tabelis 11.1. Nagu tabelist näha, on LCD-indikaatorite eeliseks väga väike tarbitav võimsus, 1...10 uW/cm2. Puuduseks on aga aeglane reageerimine ja väike jälgimis-nurk. Selle poolest jäävad nad valgusdioodidest kaugele maha. Paljudes rakendustes ei ole see aga kriitiline ja nende kasutamine laieneb üha. Valmistatakse ka arvuti- ja teleriekraani suurusi indikaatoreid, sealhulgas ka värvilisi. Neil juhtudel kasutatakse maatrikstüüpi indikaatoreid, kus elektroodideks on ühel poolel horisontaalsed ja teisel poolel vertikaalsed ribad. Helenduv punkt saadakse pingestatud ribade ristumispunktides. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.85 TABEL 11.1 Parameeter Dünaamilise Polarisatsiooni hajutusega nihutusega Pinge 15 ... 30V 3V Sagedus 50 ... 60 HZ 30...1500 Hz
Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine dielektrik , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , a S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C)
annaabi.ee 
