mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides. Võimsusvõimendi • Võimsusvõimendi on suurema võimsuse jaoks mõeldud võimendi. • Võimsusvõimendid on tavaliselt võimenditeahela lõpus. Suure võimsuse tõttu pööratakse nende puhul ka rohkem tähelepanu kasutegurile. • kasutatakse näiteks helivõimendites heli võimendamiseks. Lampvõimendi • Lampvõimendi võimendavad komponendid on elektronlambid, mistõttu, tänu kasutatavale tehnoloogiale, on lampvõimendid tavaliselt on suuremad ning energia- aplamad. Magnetvõimendi • elektrivoolu tugevuse, pinge või võimsuse võimendi, mille talitlus põhineb ferromagnetsüdamike magneetumisomaduste mittelineaarsusel, eriti magnetilise küllastumise nähtusel. • Tüüpiline magnetvõimendi, mis patenteeriti 20. sajandi alguses[1], koosneb kahest drosselist. Kummagi drosseli
(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid)
põhjaliku eriväljaõppega personali. Teise põlvkonna arvutid ilmusid ajavahemikus 1954-1965. 1947. aastal leiutasid William Shockley, John Bardeen ja William Brattain transistori. Kuna esimese põlvkonna arvutites kasutatav elektronlamp vajas sama palju ruumi kui umbes 200 transistori, olles samas transistorist kuni 40 korda aeglasem, oluliselt kallim ja eraldades talitlusel palju soojust, siis on mõistetav, miks transistoride ilmumisel tõrjuti elektronlambid arvuteist õige kiiresti välja. Arvutite jõuldlus jäi aga vahemikku 6000 kuni 3 000 000 operatsiooni sekundis. Arvutite programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega (sümbolprogrammeerimisega). Kolmanda põlvkonna arvutitele (1965-1971) on iseloomulik üleminek integraallülitusele. Arvutite garbiidid vähenesid, samas kasvas märgatavalt nende jõudlus ja paranes
18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ootereziimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne. 24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad. 25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti. 26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist
Eckert. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ning võttis enda alla terve toa. Nimelt ENIAC sisaldas endas 17 468 elektronlampi, 7200 kristalldioodi, 1500 releed, 70 000 takistit, 10 000 kondensaatorit ja umbes 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust. See kaalus 27 tonni ja võttis enda alla 70 ruutmeetrit põrandapinda ning selle koguvõimsus oli umbes 150 kW. Kuid ENIAC polnud just kõige töökindlam masin, sest elektronlambid lakkasid tihti. töötamast. Iga päev lakkas mitu elektronlampi töötamast ja nende asukoha otsimiseks kulus kuni 15 minutit mis vähendas ka arvuti eluiga umbes poole võrra. Kõige pikem. ENIACi tööaeg mille jooksul ei toimunud ühtegi riket oli 116 tundi (peaaegu viis päeva). 5 Joonis 1 Toasuurune ENIAC 6 3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani
1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED EVS-EN 60617-9:2000 Sidetehnika. Lülitus- ja perifeerseadmed
kulus kiiresti. Kui releede asemel hakati kasutama elektroonilisi inertsivabu elemente, saavutati arvutite töökiiruses uus tase. Seepärast püüti alates 1930-nendatest aastatest pruukida arvuteis mehaanika asemel elektroonikat, mis oli tolleks ajaks juba küllalt hästi arenenud. Elektronskeemidel konstrueeritud arvutid ehk elektronarvutid avasid uue suuna arvutustehnikas. Teise maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Tollased elektronarvutid sisaldasid tohutu hulga elektronlampe. Elektronlambid olid praeguses mõttes küll suhteliselt suured ja kohmakad, kuid siiski väiksemad, töökindlamad ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega, tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn lampteleviisor või -raadio, võib selle tagakaane eemaldamisel näha punakalt hõõgumas hulga klaaskolbe. Need ongi elektronlambid
Kasutatakse võimsates valgustites (kinolambid), metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Sädelahendus õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Näiteks on välk, auto süüteküünla elektroodide vahel. Termoemissioon ja termoelektrilised nähtused Väljumispotentsiaal ja väljumistöö. Termoemissioon ja selle mittelineaarne volt- ampertunnusjoon. Termoelektrilised nähtused. Rakendusi: elektronlambid (diood, triood), fotoelement, fotokordisti, termopaar-termomeeter. Elektrivool pooljuhtides Voolukandjate liigid pooljuhtides; pn-siirde mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Rakendusi: pooljuht-diood, transistor, valgusdiood, dioodlaser. Elektrivool gaasides Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Ionisatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke gaasides. Gaaslahenduse kui mitteoomilise juhi mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Huumlahendus. Kaarlahendus. Sädelahendus. Koroonalahendus.
180o 270o 180o 270o Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis sätestab Eestis 2000.a. elektriahelate tingmärkide standardid: 1. EVS-EN 60617-2:2000. Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid 2. EVS-EN 60617-3:2000. Juhid ja ühenduselemendid 3. EVS-EN 60617-4:2000. Passiivkomponendid 4. EVS-EN 60617-5:2000. Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid 5. EVS-EN 60617-6:2000. Elektrienergia tootmine ja muundamine 6. EVS-EN 60617-7:2000. Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed 7. EVS-EN 60617-8:2000. Mõõteriistad, lambid ja signalisatsiooni- vahendid 8. EVS-EN 60617-9:2000. Sidetehnika. Lülitus- ja perifeerseadmed 9. EVS-EN 60617-10:2000. Sidetehnika. Infoedastusseadmed 10. EVS-EN 60617-11:2000. Paigaldusplaanid ja skeemid. Topograafi- lised plaanid ja skeemid 5 3
põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a. jaanuaris Robert Noyce Fairchild Semiconductori laboratooriumis.
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum
18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ootereziimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne. 24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad. 25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti. 26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist
R takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid) S juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele mõjuritele reageerivad lülitid ) T transformaatorid, autotrafod (voolu ja pinge trafod, stabilisaatorid) U sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid, invertorid, sagedusmuundurid, alaldid) V Pooljuhid ja vaakumseadmed (elektronlambid, dioodid, transistorid, stabilisaatorid ) W kõrgsagedusliinid ja elemendid antennid (dipoolid, antennid) X ühenduskontaktid (pesad, ühendusklemmid, riviklemmid) Y mehaanilised seadmed koos elektromagnetiga (muhuid, pidurid, padrunid) Z piirajad, filtrid (kvartsfilter, modeleerimisliin) Tingmärgid kilbitöödel Sikdlülitus pooljuhtalaldi Bimetalltermorelee Juhtimisnupp sulgev kontakt Juhtimisnupp avanev kontakt
Juhtseade Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS FMS, IBSYS 1952.a
S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorite (eelprotsessorite) //front-end processor// rakendamine). 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). 1. põlvkond - aastad 1946 - 1954; elementbaasi moodustasid elektronlambid; jõudlus jäi vahemikku 2x103 kuni 16x103; arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele; igal arvutil oli ainuslik protsessor; operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2kb; progemine masinkeeles; mõõtmed ja mass suur, töökindlus madal. 2. põlvkond - aastad 1954 - 1965; elementbaasi moodustasid transistorid; jõudlus jäi vahemikku 6x103 kuni 3x106; progemisel arvkood asendati sõnaliste käskudega; hakati arendama süsteemset tarkvara; väiksemad, kiiremad ja töökindlamad 3
terveisti pühendatud katteviimistlusele. Tuleb tõdeda, et kõiki õppesisu deduktiivsemaks muutmise võimaluse ei ole seadusandja kasutanud: Kaaluda võiks näiteks selliste alateemade nagu: ―Elektrienergia kui kaasaegse tehnika alus‖, ― Elektrigeneraatorid ja — mootorid‖, ―Aatomienergia plussid ja miinused‖ koondamist, koos vastavaeisulise p r a kt i l i se t ö ö g a , ühissse alateemasse — ―E n e r g e e t i k a .‖ Või siis : ―Pooljuhid ja elektronlambid‖, ―Transistorid‖, ―Mikroprotsessorid‖ koondamist nimetuse ―E l e k t r o o n i k a ‖ alla, liites sellega vastava käelise tegevuse. Selliseid näiteid võiks veel tuua. Seaduserikkumine ei ole ―väga tõsine‖ kui seda ikkagi teha, näiteks töövihikus? Õppesisu deduktiivsemaks muutmine saab toimuda vaid millegi arvel. Selle töö kontekstis on disainitemaatika suur maht ja katteviimistluse väga detailne käsitlemine küsimusitekitav
terveisti pühendatud katteviimistlusele. Tuleb tõdeda, et kõiki õppesisu deduktiivsemaks muutmise võimaluse ei ole seadusandja kasutanud: Kaaluda võiks näiteks selliste alateemade nagu: Elektrienergia kui kaasaegse tehnika alus, Elektrigeneraatorid ja -- mootorid, Aatomienergia plussid ja miinused koondamist, koos vastavaeisulise p r a kt i l i se t ö ö g a , ühissse alateemasse -- E n e r g e e t i k a . Või siis : Pooljuhid ja elektronlambid, Transistorid, Mikroprotsessorid koondamist nimetuse E l e k t r o o n i k a alla, liites sellega vastava käelise tegevuse. Selliseid näiteid võiks veel tuua. Seaduserikkumine ei ole väga tõsine kui seda ikkagi teha, näiteks töövihikus? Õppesisu deduktiivsemaks muutmine saab toimuda vaid millegi arvel. Selle töö kontekstis on disainitemaatika suur maht ja katteviimistluse väga detailne käsitlemine küsimusitekitav. Disainiteemad hõlmamad seejuures enam kui
S. Burd eristab viite programmeerimiskeelte põlvkonda: 1. Masinakeeled; 2. Assemblerikeeled; 3. Kõrgkeeled Fortran, Cobol, Basic, PL/1, Pascal ja C; 4. Visual Basic ja SQL; 5. LISP ning Prolog. Eraldi klassi moodustavad objektorienteeritud keeled (C++, Java, Small Talk) ja skriptikeeled (VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst) Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor) Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4
annaabi.ee 
