elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal elektronegatiivsus- aatomi võime tõmmata enda poole elektrone. Kõige elektronegatiivsem on F, vähem CS DDT + kasud/kahjud- mutageenne toime,-kantserogeenne toime,-parasiitide tõrje,putukatõrje toime,-kutsub esile ägedaid ja kroonilisi mürgistus IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati
(F, Cl, Br, I, At) ▸ Nimetus ,,Halogeen” on tulnud kreeka keelest. See tähendab ,,soola moodustajat” ▸ Looduses halogeen lihtainena ei leidu. FLUOR(F) ▸ Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. ▸ Floral on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. ▸ See on normaaltingimustel kollakas gaas. ▸ Fluor moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. ▸ Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. ▸ Inimorganismile mõjub söövitavalt. ▸ See on kõige elektronegatiivsem element ja hologeenidest on kõige elektronegatiivsem. ▸ Universumis on Fluor üsna levinud element, Maal on ta levikult 17. ja maakoores 13. kohal. ▸ Fluori saadakse vedela vesinikfluoriidi ja kaaliumfluoriidi elektrolüüsil 100 kraadi juures. ▸ Fluori kasutatakse fluorsüsinike(nagu nt. plastmass) valmistamiseks ja tuumakütuste puhastamiseks. ▸ Kasutatakse ka väikestes kogustes NaF joogivees, see aitab ära hoida hammaste lagunemist. KLOOR(CL)
kellegagi ühineda vms.. 2. Kovalentne side on vajalik selleks, et saada ühiste elektronpaaride abil väliskihile 8 elektroni ? 3. mittepolaarne elektronid jaotuvad võrdselt mõlema aatomi vahel, sest moodustub sama elemendi aatomite vahel ja nendel on ühesugused jõud sees.. ja seega tõmbavad ühesuguse tugevusega.. polaarne erinevate mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab) 4. ioonvõre ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise kristallvõre e ioonvõre... Neid hoiab koos iooniline side.. 5. elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal
Nad on ammoniaagi demivaadid, kus H aatom on asendatud süsivesinikuga ehk alküülrühmaga. b) fenüülamiinid, millest tüüpilisem on C6H5NH2 (aniliin) C2H5NH- etüülamiin (C2H5)2NH- dietüülamiin Kus leidub amiine ? Amiine leidub looduses. Nad tekivad taimede, loomade ainevahetus protsessidest. Nad tekivad orgaanilised aine mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul on ebameeliv lõhn. Meenutab kala lõhna. Milline keemiline side on amiinis? Kovalentne side, kusjuures N on elektronegatiivsem, kui C või H mistõttu on sidemed C ja N vahel ning H ja N vahel polariseeritud nii, et elektronid on nihkunud N-aatomi poole. Sellest järeldub, et N-aatomil asub nuklefiilne tsenter ja nii saab vaadata amiine, kui tugevad nuklefiile, mis selles süsteemis tähendab, et neil on aluselised omadused. Keemilised omadused Amiinid reageerivad hapetega, kusjuures moodustavad soolad. R-NH2+HCl=R-NH3Cl Füüsikalised omadused Amiinid on gaasilised, vedelad ja tahked ained
halogeeni aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad, s.t elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole ja tekib polaarne kovalentne side. · Keemilised omadused: o Mittepolaarse kov. sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (C-H side on mittepolaarne) nt alkaanides o Polaarse kov. sideme katkemisel jaotuvad elektronid aga ebavõrdselt nt halogeenid. Ebaühtlane jaotus tähendab et elektronegatiivsem element haarab endale terve elektronpaari ja saab neg. laengu, s.t on nukleofiil. o Teisele elemendile jääb aga tühi orbitaal ja pos. laeng, s.t on elektrofiil. o Elektrofiil võtab endale igal võimalusel elektrone, nukleofiil otsib aga kuhu panna. o Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused o Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused o Nukleofiil ühineb ALATI elektrofiiliga.
H A L O G E E N I D (mõisted) IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aato...
Amiinide struktuur ja omadused Lämmastiku aatom on tetraeedriline, kuna ammoniaagi või amiini molekulis on kasutatud 3 lämmastiku aatomi sidet, siis näivad molekulid püramiiditaolistena: Vaba elektronipaar orbitaaril on suunatut tetraeedri tippu. Keemilised omadused: Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutunud lämmastiku aatomi poole. Nukleofiilne tsenter asub lämmastiku aatomil. Lämmastik on väga püsiv (elektronegatiivsus väiksem kui hapnikul, ei kisu elektrone enda poole nii palju ja on nõrgemad happed kui alkoholid) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni, alused on ained, mis võivad siduda prootoni. Amiini reageerimine happega: o R-NH2+HCl ->R-NH3Cl Amiinid on alused
ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees 5)tahkena ei juhi elektrivoolu, vees lahustunult juhib 6)kõrge sulamistemperatuur, alates 2000 kraadist 7)mehaaniliselt kõvad ained 8)haprad Elektronegatiivsus avastas 1932.a teadlane Linus Pauling, EN all mõistetakse aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes elektronid enda poole ja moodustada ühist elektronpaari. Mida parempoolsem tabelis on element, seda elektronegatiivsem ta on. EN ühikuks on võetud Li EN. E(Li)=1,0. Metallide EN on üsna väike. Metallid ->0,7-2,2 ; Mittemetallid->2,3-4,0 Ühendite eristamine EN järgi: Kui EN vahe on E=0 siis on tegemist lihtainega. NT: N2 ; H2 MPKS. E väiksem kui 1,7 on PKKS. E suurem kui 1,7 IKS Metalliline side: Metalliline side avaldub tõmbejõuna elektrongaasi ja positiivsete metalliioonide vahel. Metalli aatomite lähenemisel üksteisele nende orbitaalid kattuvad ning moodustub nn molekulorbitaal
FLUOR 10.klass Tähis - F - Fluorine Mittemetall, halogeen VIIA rühma element Järjenumber on 9 Aatommass: 18,9984 +9|2)7) OMADUSI Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Sulamistemperatuur on -219,6 oC ja keemistemperatuur -188,1 oC Fluori tihedus keemistemperatuuril on 1,516 g/cm3 Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere - "voolama". Aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega väga Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad püsivaid fluoriide. On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine
Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor Keemiline element järjenumbriga 17. Oksüdatsiooniaste -1. Oksiidid happelised. Vesinikuga moodustab vesinikkloriidi. Rohekaskollane gaas.
väliskihti maksimaalseks täitmiseks juurde 2 elektroni. 6. Kumb element on metallilisemate/ mittemetallilisemate omadustega. Nt As on rohkem mittemetalliliste omadustega kui Ga, Fe on rohkem metalliliste omadustega kui Br (saab vaadata perioodilisuse tabelist) 7. Millis(t)e lihtaine(te) suhtes käitub element... oksüdeerijana, millis(t)e suhtes redutseerijana. Nt Fosfor käitub a) O2 suhtes redutseerijana (fosfor loovutab elektrone hapnikule, sest hapnik on elektronegatiivsem) b) Ca suhtes oksüdeerijana (fosfor omastab elektrone) 8. Koostage elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem a) ioonile... ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7 elektronskeem- Ca2+: +20/2)8)8)...[2)] see kandilises sulus kiht kaob, sest Ca iooni laeng on +2, mis tähendab, et ta loovutas 2 elektroni ära. Elektronvalem- Ca2+ :1s22s22p63s23p6...[4s] Elektronskeemi ei saa siia teha, aga
Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. F on aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega ülienergiliselt, sageli plahvatusega. Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad püsivaid fluoriide. On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesinikuga reageerib energiliselt: H2 + F2 2HF Hapnikuga moodustab F palju ühendeid, binaarsetest ühenditest püsivamad OF2 ja O2F2. Vesi reageerib fluoriga energiliselt,
puhastatud vasktraadi tükike. Mis toimub ? AgNO3 + Cu CuNO3 + Ag Vasktükk tõrjub hõbeda välja, aga aeglaselt. d) Kahte portselantiiglisse pipeteerida 5 tilka 6 M HCl lahust ja asetada ühte tükike Zn, teise tükike Cu. Mis toimub ? 2 Zn + 2 HCl 2 ZnCl + H2 Cu + HCl Reaktsioon ei toimu Järeldused : Katses a) tõrjub tõrjuvad raud ja tsink Cu välja, kuna on elektronegatiivsemad. Täpselt sama on ka katsetes b) ja c), ehk Zn on elektronegatiivsem, kui Pb ja Cu on elektronegatiivsem, kui Ag. Katses d) esimeses reaktsioonis tõrjub Zn vesiniku vesinikkloriidist välha, kuna Zn elektronegatiivsus on sururem. Kuid teine reaktsioon ei toimu, kuna vase elektronegatiivsus on väiksem, kui vesinikul. Seega, katsed kinnititasid teooriat: reaktsioonide toimumisest oli näha, et kõik reaktsioonid peale viimase toimusid ning seda oli ka silmaga näha. Ehk: suurema elektronegatiivsusega aine tõrjub ühendist väiksema elektronegatiivsusega aine välja.
Mn2+ +25|2)8)13) 1s22s22p63s23 1s 2s 2p 3s 3p p64s23d5 3d Kumb elementidest on Kumb elementidest on metallilisem? Kumma aatomil mittemetallilisem? Kumma on suurem raadius? Kumb on aatomil on väiksem raadius? elektropositiivsem? Põhjenda! Kumb elementidest on elektronegatiivsem? Põhjenda! Ba, Cs Ra, Sr vähem prootonesuurem r vähem el.kihteväiksem r O, F vähem prootonesuurem r I, Cl Zn, Hg vähem el.kihteväiksem r rohkem el.kihtesuurem r B, Li rohkem prootoneväiksem r A B C 1s22s22p6 1s2 1s22s22p2 Ne, F-, Na+ He, N+5, Li+
aatomid. Mittemetalliliste elementide aatomites on enamasti märgatavalt rohkem äliskihi elektrone kui metallilistel elemntidel üldreeglina 4-7 elektroni väliskihis Enamik mittemetallilisi elemente saab elektrone mitte ainult liita, vaid ka loovutada. Sellest tulenevalt võivad mittemetallid keemilistes reaktsioonides käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (olenevalt reaktsiooni partnerist). Vaid kõige elektronegatiivsem fluor saab elektrone ainult liita, sest pole ühtegi teist elementi, mis suudaks fluorilt elektrone ära võtta. Mittemetallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vöhem aktiivsete mittemetallidega (või ka teiste redutseerijatega). Redutseerumisel seovad mittemetalliliste elemendi aatoimid elekrtone, tekkinud ühendis on neil negatiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega või
KEEMIA KT. - Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüühendid. - Kuna hapnik on märgatavalt elektronegatiivsem kui süsinik või vesinik, on sidemed süsinik hapnik ning vesinikhapnik polariseeritud niimoodi, et elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Seega on süsiniku ja vesiniku aatomil positiivne osalaeng. > Järeldus: alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ( - ), hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aautomitel aga elektrofiilsed tsentrid ( + ). Side süsinikhapnik (CO) on palju
Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. · Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronegatiivsem. Ta reageerib ägedalt paljude liht ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. Kohal, teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori, vaske või pliid. Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda
7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H. Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring)). Amiinid on alused ja seovad prootoneid. 11.Alkeen- süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid 12.Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid 13
Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl .Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br) haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone
plasmoninimeliste kvaasiosakeste abil. Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Võrdluseks, plii, mis on tuntud kui väga raske metall, tihedusega 11,342 g/cm3 ja kõige raskemate elementide tihedused iriidium ja osmium, mille tihedused on vastavalt 22,650 g/cm3 ja 22,610g/cm3 Kuld on lõhnatu ja maitsetu tänu oma inertsusele, kuna metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on 197Au, mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud on veel 36 radioaktiivset isotoopi. Nendest kõige stabiilsema, 195Au, poolestusaeg on 186,1 päeva ja kõige ebastabiilsem on 171Au poolestusajaga 30µs. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C, aurustumistemperatuur 2856 °C Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega
sulfiidsetes maakides. 4 1. KULLALE ISELOOMULIKUD OMADUSED 1.1. Füüsikalised omadused Enamik metalle on hõbedase värvusega, kuid kuld on üks nendest neljast metallist, mis ei vasta sellele värvile. Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld, kuhu ei ole lisatud juurde muid metalle on väga pehme ja plastne ning seda saab kergesti töödelda. Moshi skaala järgi on kulla tiheduse aste 2,5. Hetkel on teada ainult üks kulla isotoop ehk Aurum , mida leidub looduses ainukesena. Kulla tiheduseks on 19,282 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 1064 °C, keemistemperatuuriks 2856 °C ja aatommassiks 196,967. [1] Tänapäeval on väga popp „rose gold“ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse
kollane. Värvuse määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis; sellised elektronid võnguvad "plasmana", Enamikus metallidest jääb elektronide võnkesagedus ultravioleti alasse, kuid kulla puhul on sagedus nähtavas spektrialas (peamiselt punases osas, 400—700 nm) nõrga relativistliku efekti tõttu, mis mõjutab kulla aatomi orbitaale. Kuld on lõhnatu ja maitsetu tänu oma inertsusele, sest metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 6 10 m2 pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakas-rohelist valgust, Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C, aurustumistemperatuur
Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br) haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut
POLAARSUS. · KOVALENTNE POLAARNE SIDE - Kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. · Kovalentse polaarse sideme puhul koosnevad ühendid erinevatest mittemetalli aatomitest. · Ühised elektronpaarid on tõmmatud elektronegatiivsema (mittemetallilisema) elemendi aatomi poole. / 2 Elektronpilv liigub mittemetallilisema elemendi aatomi poole. POLAARSUS elektronegatiivsem element tõmbab teise elemendi ja enda ühist elektronpaari enda poole. Ühesõnaga elektronegatiivsus/mittemetallilisus. Elektronegatiivsus elektronide enda poole tõmbamise võime. Sõltub: 1) väliskihi elektronide arv (mida vähem 8-st puudu seda elektronegatiivsem), 2) kihtide arv (mida vähem kihte seda elektrinegatiivsem), 3) tuumalaeng (mida rohkem + - e, seda elektronegatiivsem). 6) IOONILINE JA METALLILINE SIDE. Iooniline side
Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br) haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut
Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br) haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut
laialiajamiseks ja võitluses streikivate tööliste vastu. 5 Fluor Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on normaaltingimustel kollakas gaas. Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga - hapniku fluoriide. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Fluor on Universumis üsna levinud element. Mõnede teooriate kohaselt võib see olla tingitud elemendi tekkimisest supernoova plahvatustel, kui fluor moodustub neoonist neutriinode toimel. 1996
Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik. • Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid • Füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. • hea lahustuvus vees e. hüdrofiilsus (vesiniksidemed) ning madal keemistemperatuur (madalam kui veel). Keemilised omadused • Oksüdeerumine
7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H. Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring)). Amiinid on alused ja seovad prootoneid. 11.Alkeen- süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid 12.Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid 13
Kaaliumkloraat KClO3 (o-a on V), väga plahvatusohtlik aine, lõhkeainetes või süütesegudes (mustas püssirohus). Koos väävliga tikupeade koostises. HCl-vesinikkloriidhape ja soolhape, tugev hape, lahuses on täielikult dissotsieerunud ioonideks. Tugev hape tõrjub nõrgema soolast välja. CHCl3 kloroform (lahustina), kasutatakse veel polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina. Fluor F: Tal on kõige väiksemad mõõtmed (va. H), mille tõttu on ta kõige elektronegatiivsem ja kõige tugevam oksüdeerija, ühendites o-a ainult -I. F:+9/2)7) Helekollane gaas, kõige aktiivsem mittemetall, reageerib enamiku liht- ja liitainetega. Vesinikflouriidhape (HF) on nõrk hape ja vedel, sisaldab palju vesiniksidemeid, aga väga agressiivne, söövitav (moodustab millegagi püsivama sideme, kui hapnikuga) ja mürgine. Ühendeid leidub luude koostises, seda pandake väikesel määral hambapastasse. Samuti kasutatakse fluoroplasti ehk teflonit, mis on
-) Alkoholid, milles on mitu hüdroksüülrühma kannavad nimetust ,,mitmehüdroksüülsed alkoholid". *) Kirjutatakse: ...aan - #, # - ...ool. * Funktsionaalne rühm rühm, mille abil tuntakse mingi aine ära ehk rühm, mis muundub keemilistes reaktsioonides. * Alates kolmest süsinikust koosnevad alkoholid, saavad hakata tekkima ka isomeerid. * Alkoholid saavad moodustada vesinik sidemeid vee molekulidega, mis tõttu lahustuvad nad vees hästi. * Hapnik asub VI A-rühmas ja on elektronegatiivsem, kui vesinik, mis asub I A-rühmas. * Süsiniku ahela pikenedes lahustuvus väheneb. * Alkolidel on kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. -) Alkoholi molekulid saavad omavahel moodustada vesiniksidemeid. * Keemilised omadused: -) Alkoholid loetakse keemilistelt omadustelt väga nõrkadeks hapeteks. -) Alkohol + akt metall = alkoholi sool ehk alkoholaat + vesinik. -) Lühikese süsinikahelaga alkoholide keetmisel väävelhappe juuresolekul tekivad eetrid.
N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra. Koordinatiivse doonor-aktseptorsideme ehk koordinatiivse sideme puhul annab ühise elektronpaari elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värv sõltub nii metallist kui ligandidest ja seetõttu kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused. Enamlevinud on oktaeedrilised kompleksid (koordinatsiooniarv 6). Koordinatsiooniarvu 4 korral on kas tetraeedrilised või ruutplanaarsed kompleksid. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 – esineb f-metallidel. 24
kooshoitud aatomite grupp on molekul. Aatomite vahel võivad olla ka mitmekordsed kovalentsed sidemed.Kui elektronid on jagatud kahe aatomi vahel võrdselt, siis on moodustunud side mittepolaarne, ebavõrdse jaotumise korral on tegu polaarse kovalentse sidemega. Sideme polaarsus on määratud tema poolt ühendatud aatomite elektronegatiivsuse erinevusega. Elektronegatiivsus on parameeter, mis näitab aatomi võimet tõmmata enda poole ühiselt jagatud elektronpaari. Polaarses molekulis on elektronegatiivsem aatom negatiivne poolus. Molekulide ja paljuaatomliste ioonide struktuuri esitatakse sageli nn. punktstruktuuridena (Lewisi struktuurid) kus näidatakse kõik kõik valentselektronid, s.o. sidemeis olevad elektrone ja ka sidemeis mitteasuvaid nn. vabad elektronpaarid. Elektronide arvu, mille aatom annab ära kas täielikult (kui tekib ioon) või osaliselt (moodustub kovalentne side elektronegatiivsema aatomiga) nimetatakse elemendi oksüdatsiooniastmeks
N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra. Koordinatiivse doonor-aktseptorsideme ehk koordinatiivse sideme puhul annab ühise elektronpaari elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 26. EDTA kasutusalad. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju
3.40, 3.41. On mõningad üldised kriteeriumid, mis määravad ära lisandi lahustumise astme põhiaines asendusliku defektina: · aatomi suuruse faktor - märgatav lahustumine võib esineda vaid siis kui põhiaine ja lisandi aatomite raadiused ei erine rohkem kui 15%. Vastasel juhul peab lisandvõõrdefekti tekkel kristallvõre moonduma, mis aga viib uue faasi tekkele. · elektronegatiivsuse faktor - mida elektropositiivsem on üks ja elektronegatiivsem on teine element, seda suurem on võimalus, et toimub intermetalse ühendi moodustumine, selle asemel, et moodustuks tahke lahus; · asendatava ja asendava aatomi valents - kui kõik muud faktorid on samad, siis suurema valentsiga metall lahustub põhiaines paremini kui asendatavast elemendist väiksema valentsiga metall; 45
annaabi.ee 
