Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest). Ühe tonni malmi tootmiseks kulub umbes 800 kg koksi. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast elektromagneti mõju lõppu. Veejoaga uhutakse aga maagist liiva ja savi osakesed. Pärast seda on vaja maaki kuivatada.
ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb *pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse. 2.3 Jahutusvedelikud: *antifriis *tosool *silikaadivaba jahutusvedelik DEX-COOL ,oranzi värvusega,ei tohi teiste vedelikega segada,mootoriblokk võib hakkada korrodeeruma
3.1.3 Impulssjuhtimine Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtusignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel, näiteks antakse hetkeks impulss. Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Selliseid jaoteid nimetatakse bistabiilseteks 3.1.4 Pneumojaotite juhtimismeetodid Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (mitu erinevat juhtimismeetodit koos). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendiga juhtimist. 3.1.4.1 Vahetu jaoti juhtimine Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur. Plussiks on see, et nad on tundetud tüüritava õhu rõhu suhtes. 3.1.4
toimel osooniks. Probleem on selles, et lennuki ning raketimootori põlemisgaasid on osoonikihile kahjulikud. Venemaal toimuv konversioon on teinud ballistilised meetodid osoonikihi ökoloogiliselt puhtaks kaitsmiseks. Venemaal on loodud gigantsed 300 mm-se läbimõõduga suurtükid. Need tulistavad mürske kuni 50 km (perspektiivi s kuni 100 km) kõrgusele ja seda ökoloogiliselt täiesti puhaste vahenditega- mürsku kiirendatakse näiteks elektromagnetiga. Niznegorodski uurimisinstituudi spetsialistid on teinud ettepaneku moderniseerida juba olemasolevaid suurtükke. Selle tulemusel oleks võimalik 100km kõrgusele iga lasuga toimetada 100 kg osoonikihti taastavaid aineid. Kuna aga Antar ktikas häviva osooni mass moodustab igal aastal 2 miljonit tonni, on arusaadav, et vajatakse tohutul hulgal vastavaid laskeseadmeid. Enda teatel on Venemaa spetsialistid nende seadmete tootmiseks valmis " ("Päevaleht" 01.07.93).
7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast elektromagneti mõju lõppu. Veejoaga uhutakse aga maagist liiva ja savi osakesed. Pärast seda on vaja maaki kuivatada.
7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast elektromagneti mõju lõppu. Veejoaga uhutakse aga maagist liiva ja savi osakesed. Pärast seda on vaja maaki kuivatada.
............................................22 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak................................................22 2.16 Kompressori liigid..................................................................23 2.17 Kolbkompressor....................................................................24 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor..............................................25 2.19 Lõõtsklapp...........................................................................26 2.20 Elektromagnetiga lõõtsklapp......................................................26 2.21 Siiberrootoriga kompressor.......................................................26 2 2.22 Spiraalkompressor..................................................................27 2.23 Torud, voolikud ja tihendid.......................................................28 2.24 Külmutusained ja õlid..............................................................29 2
............................................22 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak................................................22 2.16 Kompressori liigid..................................................................23 2.17 Kolbkompressor....................................................................24 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor..............................................25 2.19 Lõõtsklapp...........................................................................26 2.20 Elektromagnetiga lõõtsklapp......................................................26 2.21 Siiberrootoriga kompressor.......................................................26 2.22 Spiraalkompressor..................................................................27 2.23 Torud, voolikud ja tihendid.......................................................28 2.24 Külmutusained ja õlid..............................................................29 2.25 Külmutusained................................................
Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: o Täiturite juhtimine o Pneumosignaalide andmine o Loogikafunktsioonide realiseerimine Suunaventiile tähistatakse kahe numbriga, millest esimene näitab suunaventiili avade arvu (Va. Juhtimisavad) ja teine- suunaventiilide tööasendite arvu. Ruutude juurde joonistatakse ventiili juhtimiselemente: 15. Vahetu ja võimendiga juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist. Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne)
3 1.3 Loogiline "EI" ("NOT") I (mälrr) I 3.2 Bistabiiļsuse realiseerimirre |2 3.2.Llukusrus 12 3.2.2 Mälu domineeriva "SET'' funktsiooniga Į2 3.2.3 MäĮu domineeriva "RESET,' funktsiooniga l3 4. Elektromagnetiga juhitavad pneumojaotid l5 4.l Pneumojaotite üldine ehitus 15 4.2 Yahetu juhtimisega elektromagnetiga pneumojaotid 11 4.3 Kaudse (võimerrdusega) juhtirnisega pneumojaotid Į9 5. EĮektromaņretid ja nende kommuteerimine 24 5.1 EĮektromagneti tÖöpõhimõte 24 5.2 AlalisvooĮu elektrornaņetid 24 5.2
seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32. Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toime pandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. 33. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit pingestamatta solenoidikorral on kompressori tootlikus vaid 2% maksimaalsest. 34. Kompressori võllil on rootor mille piludes vabalt liikuvad plaatiad siibrid moodustavad staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Rootori ühe pöörde kestev toimub kaks töötsüklit
pdf Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Alalisvoolumootoritel tuleb kas ergutusmähise või ankrumähise peal muuta polaarsus, aga mõlemal ei tohi, et reversseerida mootorit. Alalisvoolumootorite pöörlev osa on ankur. Ankru mähises on vahelduvpinge kuigi toidame alalisvooluga. Ankru pöördemoment Alalisvoolumootoritel on vaja magnetväli ise tekitada püsimagnetitega või elektromagnetiga. Ergutusmähise töö on magnetvälja tekitamine. Alalisvoolumasinad on kallid ning nõuavad palju hooldust (kõik pinnad peavad olema puhtad, peab hoolduse käigus harju kontrollima ning ka vedru survet jne). Mootori korpus on valmistatud terasest. Alalisvoolumootoreid ilma reostaadita ankrumähisega mootoris käivitada ei tohi. Alalisvoolumootorite käivitamiseaeg on tunduvalt pikem, seega tuleb ette panna suure
( Q + G) Dtrummel M K := = 323 N m (1, lk 46) 2 ip i red Q = 140 kN tõstetav last G = 2.1 kN konksuploki kaal Dtrummel = 0.4 m trumli läbimõõt = 0.94 polüspasti kasutegur i p = 4 polüspasti kordsus i red = 20.68 reduktori ülekandearv Leian vajaliku pidurdusmomendi, teades, et rakse tööreziimi korral on koormuse tegur kT := 2.0 (1, lk 46) M T := M K kT = 645.9 N m Valin piduriks vastukaaluga pakkpiduri Tüüp nr 7, elektromagnetiga KMT-104 (1, lk 47, Tabel 49). paigutatakse siduri ja reduktori vahele Joonis 10.1 Piduri parameetrid 10) Põhielementide spetsifikatsioon, süsteemi kinemaatikaskeem Võrdlen saadud tulemusi ka olemasolevate telfritega. Sarnase tõstevõimega ja tõstekõrgusega on Hitachi V-seeria 20 tonnise tõstevõimega telfer 20HMs, (6 lk 16) Joonis 10.1 Hitachi V-seeria telfrite parameerid (6, lk 16)
Probleem on selles, et lennuki ning raketimootori põlemisgaasid on osoonikihile kahjulikud. Venemaal toimuv konversioon on teinud ballistilised meetodid osoonikihi ökoloogiliselt puhtaks kaitsmiseks. Venemaal on loodud gigantsed 300 mm-se läbimõõduga suurtükid. Need tulistavad mürske kuni 50 km (perspektiivis kuni 100 km) kõrgusele ja seda ökoloogiliselt täiesti puhaste vahenditega- mürsku kiirendatakse näiteks elektromagnetiga. Niznegorodski uurimisinstituudi spetsialistid on teinud ettepaneku moderniseerida juba olemasolevaid suurtükke. Selle tulemusel oleks võimalik 100km kõrgusele iga lasuga toimetada 100 kg osoonikihti taastavaid aineid. Kuna aga Antarktikas häviva osooni mass moodustab igal aastal 2 miljonit tonni, on arusaadav, et vajatakse tohutul hulgal vastavaid laskeseadmeid. Enda teatel on Venemaa spetsialistid nende seadmete tootmiseks valmis. Kasutatud kirjandus
mõjuritele reageerivad lülitid ) T transformaatorid, autotrafod (voolu ja pinge trafod, stabilisaatorid) U sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid, invertorid, sagedusmuundurid, alaldid) V Pooljuhid ja vaakumseadmed (elektronlambid, dioodid, transistorid, stabilisaatorid ) W kõrgsagedusliinid ja elemendid antennid (dipoolid, antennid) X ühenduskontaktid (pesad, ühendusklemmid, riviklemmid) Y mehaanilised seadmed koos elektromagnetiga (muhuid, pidurid, padrunid) Z piirajad, filtrid (kvartsfilter, modeleerimisliin) Tingmärgid kilbitöödel Sikdlülitus pooljuhtalaldi Bimetalltermorelee Juhtimisnupp sulgev kontakt Juhtimisnupp avanev kontakt Kontaktori avanev abikontakt relee avanev kontakt, juhtimis ahela lihtlüliti avanev kontakt Pooljuhtdiood abikontakt kahepositsiooniline kolmepooluseline sulgevate kontaktidega lihtlüliti juhtmete hargnemis koht
0 kasutegur (p = 0,9); ip polüspasti kordsus (ip = 2); irad reduktori ülekandearv. 10.3. Pidurdusmomendi Mt leidmine Pidurdusmoment Mt on leitud valemiga (10.24) Mt K tM k 1.75 211.578 370.262 Nm , (10.24) kus Mt pidurdusmoment Nm; Kt reziimitegur (Kt = 1,75 [1, lk. 46]); Mk koormuse staatiline moment Nm. Vastavalt pidurdusmomendi Mt järgi on valitud vahelduvvoolu elektromagnetiga pakk-sidur TKT-300 [1, lk. 47, tabel 48]. Pidur on asetatud mootori võlli ja reduktori ühendavale siduri teisele poolele. 20 11. PÕHIELEMENTIDE SPETSIFIKATSIOON 11.1. Trumli spetsifikatsioon Tabelis 11.1 on esitatud trumli spetsifikatsioon. Tabel 11.1. Trumli spetsifikatsioon [1, lk. 26, tabel 29] Tüü Mõõtmed mm
ilma lateksita ja alumise põhjata ei toimi vaibana kasutatakse kõiki materjale narma toorainena lateksi asemel võib kasutada ka muid materjale kiire ja odav valmistusviis Flokitud vaibad 5 mm narmad veetakse staatilise elektri mõjul põhja külge kinni liimiga. Kasutatakse suure kuluvusega ruumides, kuna narmas on lühike ja tihe. Vaibad valmistatakse kõige rohkem 5 mm pikkuseks lõigatud kiududest. Narmad tõmmatakse aluse külge elektromagnetiga. Katte eriline ehitus ei võimalda mustusel tungida vaiba sisse ning seetõttu on vaip kergesti puhastatav. Enamus plekke vaevata eemaldatavad. Kootud vaibad põhjakangas ja narmas kootakse üheaegselt vastupidav ja kallis põhjakangas tõmbub kokku liigse niiskuse mõjul narmakoostis tavaliselt 80% villa ja 20% polüamiidi või 100% villa Kudumine on vanim vaiba valmistusviis. Vaipade valmistamiseks kasutatakse väga kalleid
asendites Selel 72 toodud pneumojaotis toimub õhuvoolu suuna juhtimine küll siibriga, kuid tihendamisel kasutatakse klappide põhimõtteid 68 Sele 73 - Tasapinnalise pöördsiibriga 4/3 pneumojaoti (pealtvaade) Sele 74- Tasapinnalise pöördsiibriga 4/3 pneumojaoti (külgvaade) 6.2.4.3 Pneumojaotite juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist (vt. Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid). 69 Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite
22. Printerid (317-322) 22.1. Printerid 1. Löökprinter. Kasutavad vanemat kirjutusmasinatest tuntud tehnoloogiat, kus printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Printimispäid mida kasutatakse on väga erinevaid. Võib kohata golfipalli sarnast pead või trummel. 1.1. Nõelmaatriksprinter Kõige tuntum Trükipeas on nõelad, mida liigutatakse elektromagnetiga. Kvaliteet sõltub nõelte arvust. Selliseid printereid võib kohata praegu pankades, kus tehakse kliendile trükitust kopeeriva paberiga koopia. Teeb iseloomulikku krõbisevat häält. 1.2. Ridaprinter 1.3. Õisprinter 2. Löögita printer 2.1. Termoprinter 2.1.1. Termosiirdeprinter Ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud.
asendites Selel 72 toodud pneumojaotis toimub õhuvoolu suuna juhtimine küll siibriga, kuid tihendamisel kasutatakse klappide põhimõtteid 68 Sele 73 - Tasapinnalise pöördsiibriga 4/3 pneumojaoti (pealtvaade) Sele 74- Tasapinnalise pöördsiibriga 4/3 pneumojaoti (külgvaade) 6.2.4.3 Pneumojaotite juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist (vt. Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid). 69 Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite
Pindakustilised lained Jõutundlik puuteekraan Printerid, värviline trükk. Löökprinterid kasutavad vanemat tehnoloogiat, kus printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilint. Kasutatakse erinevaid printimispäid. Trükipea võib olla karikakra kujuline, golfipalli või trumli. Pead on võimalik liigutada, et positsioneerida kujund õigesse kohta. Väga levinud olid nõelmaatriksprinterid, kus trükipeas on nõelad mida saab elektromagnetiga liigutada. Nõelaga tehtud täppidest sai moodustada erinevaid kujundeid. Termoprinterid Termokontaktprinteris kasutatakse temperatuuritundlikku spetsiaalset paberit. Nõelte asemel on takistid, mida saab kuumutada vooluimpullsidega. Kujund moodustub täppidest. Trükitu ei säili. Termosiirdeprinter ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on vahaga immutatud värvilint. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja kujund moodustub sulavatest vahapunktidest.
trükimärgid andmekandjale. Printerite jagunevus tööpõhimõtete järgi: - Löökprinterid – printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Kasutatakse esinevaid printimispäid. Pead on võimalik pöörata ja üles-alla liigutada, et sümbol õigesse kohta paigutada. Tuntuim on nõelmaatriksprinter, kus trükipeas on nõelad, mida saab elektromagnetiga liigutada, et tekitada löök värvilindi pihta. Kvaliteet sõltub nõelte arvust. Varem oli väga levinud. 35 - Termoprinterid – löögita o Termokontaktprinter – kasutatakse temperatuuritundlikku spiraalset paberit (alumiiniumisisaldus). Trükipea meenutab nõelmaatriksprinteri pead, kuid
Probleem on selles, et lennuki ning raketimootori põlemisgaasid on osoonikihile kahjulikud. Venemaal toimuv konversioon on teinud ballistilised meetodid osoonikihi ökoloogiliselt puhtaks kaitsmiseks. Venemaal on loodud gigantsed 300 mm-se läbimõõduga suurtükid. Need tulistavad mürske kuni 50 km (perspektiivi s kuni 100 km) kõrgusele ja seda ökoloogiliselt täiesti puhaste vahenditega- mürsku kiirendatakse näiteks elektromagnetiga. Niznegorodski uurimisinstituudi spetsialistid on teinud ettepaneku moderniseerida juba olemasolevaid suurtükke. Selle tulemusel oleks võimalik 100km kõrgusele iga lasuga toimetada 100 kg osoonikihti taastavaid aineid. Kuna aga Antar ktikas häviva osooni mass moodustab igal aastal 2 miljonit tonni, on arusaadav, et vajatakse tohutul hulgal vastavaid laskeseadmeid. Enda teatel on Venemaa spetsialistid nende seadmete tootmiseks valmis/---/ " ("Päevaleht" 01.07.93).
elektrolüüdita. Selliselt, säilivad nad kasutuskõlblikuna kuni kaks aastat. " , Akude peamised tehnilised andmed on toodud tabelis 4. Mootorratastel ja motorolleritel on akud enamasti pai- gutatud sadula alla. Motorolleril «Turist» jt. kinnitatakse aku kere esiseina riiulile. Generaatorid Generaator muudab osa mootori mehaanilisest energiast elektromagnetilise induktsiooni abil elektrienergiaks. T-402) on ühe elektromagnetiga (teiseks pooluseks on kere Voolu iseloomu järgi tuntakse alalis- ja vahelduvvoolu- süvend), kahetaktiliste mootorite generaatorid (F-36 r generaatoreid. M7 jt.) aga kuue poolusega. Mähise üks ots on ühendatud Aiaiisvoolugeneraatorid. Alalisvoolugeneraator koosneb klemmiga H, teine -- klemmiga III ning nende vooluahel kerest koos pooluskingade ja ergutusmähisega, ankrust sulgub läbi relee-regulaatori
annaabi.ee 
