Lenz avastas selle, et temperatuuri kasvamisel suureneb juhtme takistus. Takistuse kasv on tingitud aatomite võnkumise kiirenemisest ning võnkeraadiuse kasvamisest. 5) Mis on temp. ja takistuse tegur, ning kus, seda rakendada saab (milliste seadeldiste jaoks)? Temperatuuri ja takistuse tegur näitab kui suur on takistuse suhteline muutus 0 C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Rakendused: Takistustermomeetrites. 6) Kes oli ja mida tegi Heike Kamerlingh-Onnes? Hollandlane Heike Kamerlingh-Onnes avastas 1911. aastal ülijuhtivuse elavhõbeda juures. (s.t avastas ülijuhtivuse). 7) Mis asjad on ülijuhid, ja kus neid rakendatakse? 2 kohta. Ülijuht on aine, mille takistus on 0. Ülijuhte kasutatakse: · Termotuumareaktorites ehk tehispäikestes. · MRA. 8) Mis asi on nimivõimsus ja nimipinge (kus neid rakendatakse)? Nimivõimsus võimsus, mida annab välja elektritarbija nimipinge korral. Erinevates elektriseadmetes- ja tarvitites rakendatakse nimivõimsust.
ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles Holst, kes leidis, et veeldatud heeliumisse (temperatuur 4 K ehk 269 °C) paigutatud elavhõbeda elektritakistus muutub hüppeliselt nulliks. Pahandanud doktorandiga täiesti ebausutavate tulemuste pärast, istus juhendaja ise aparaatide taha ning tema hämmastuseks leidsid õpilase mõõtmised korduvalt kinnitust. Leninumaid materjalid ülijuhtivuse saamiseks on NbTi (nioobium-titaan) ja NbSn3 (nioobium-tina) sulamid
Ülijuhtivus Ülijuhtivus Füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes Elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juurest järsult nullini. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekussre toimub alati ühel kindlal ja ainult sellele ainele omasel kriitilisel temperatuuril Tk. Mõnede ainete ülijuhtivuse kriitilised temperatuurid. Sc an n ed a t 13.12.2009 16- 57.jp g BCS-teooria Töötasid välja 1957.a välja ameeriklased John Bardeen, Leon Cooper ja John Schrieffer.
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. ...
ühe kraadi kohta. Juhtme temperatuuri langus toob endaga kaasa eritakistuse vähenemise. Ertiti põneva nähtusega puutume mõnede ainete juures kokku siis, kui aine temperatuur langeb allapoole teatud kriitilist temperatuuti Tk. Öeldakse, et aine muutub ülijuhiks. See tähendab, et aine eritakistus muutub kriitilise temperatuuri juures äkki nulliks. Olgu märgitud, et kriitiline temperatuur on igal ainel isesugune. Aine ülijuhtivuse avastas hollandi füüsik H. Kamerlingh-Onnes juba 1911. aastal, kui ta uuris elavhõbeda käitumist ülimadalatel temperatuuridel. Selgus nimelt, et elavhõbeda jahutamisel 4,3 kelvini kraadini, kadus äkki elavhõbeda eritakistus täielikult. Elavhõbeda eritakistus sai nulliks. Nüüdisajaks on avastatud ülijuhtiv olek mõnelsajal metallisulamil ja- ühendil. Ülijuhte on avastatud ka orgaaniliste ühendite ja polümeeride seast. Alates 1986. aastast on avastatud järjest ülijuhte, mille kriitiline temperatuur on
kinnitab footonite olemasolu; kolmas räägib erirelatiivsusest. 1906 Reginald Fessenden demonstreerib raadiolainete modulatsiooni. 1906 Lee de Forest leiutab trioodi. 1907 Einstein tutvustab gravitatsiooni ja inertsi ekvivalentsusprintsiipi ja ennustab selle põhjal graviatsioonilise punanihke olemasolu. 1907 Fischer sünteesib aminohapetest peptiidahelaid ja näitab sellega, et valke hoiavad koos peptiidsidemed. 1908 Heike Kamerlingh-Onnes vedeldab heeliumi. 1908 Fritz Haber avastab viisi vaba lämmastiku keemiliseks sidumiseks, mis võimaldab Saksamaal lõhkeaineid toota (tänapäeval tuntud Haberi protsessina). 1908 Bertram Boltwood pakub välja, et mineraalide vanust saab määrata kasutades plii ja uraani sisalduse suhet. 1908 Rutherford uurib alfaosakeste hajumist õhukese kullaleha läbimisel. 1909 Peary ja Henson jõuavad põhjapoolusele.
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
