Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5
mine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine terask- ere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-regu- leeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel
Flag question pressid, hüdrulilised pressid, kruvipressid ning stantsimisvasarad. 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. Lehekülg 2/5 11.01.2013 15:14 Test nr 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=482930&showall=1 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3
Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3.Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine – reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus osas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendid. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud, siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri alla liikumisel toimub lähtetooriku
stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur, mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost. Deformeerimisskeem Stantsise joonis Stantsi lõppvagu
mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindadel 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsiste koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsikaldeid ja sellega säästa metalli. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Joonis 2 4. Stantsise joonis Joonis 3 5. Lõppvao eskiis Joonis 4 6. Deformeerimisskeemi eskiis Joonis 5
Lehtstantsimisel eristatakse nelja peamist protsessi parameetrit: Templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Question 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet. Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks. Question 4
ramm ja hüdropump, mida ajab ringi elektrimootor. 2. Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemal esineb hooratas, millelt võetakse energia, mis omakorda saab oma energia elektrimootorilt. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3. Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4. Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia
= H2 H1 , m · Geodeetiline ehk staatiline tõstekõrgus Hst · Dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve: H = Hst + ht · Dünaamiline tõstekõrgus võrdub: H = Es Ei Pump koos imi- ja survetoruga Võimsus, P · Antakse pumba võllile elektrimootorilt. P = M*, kW · Energiat, mis on pumba poolt vedelikule üle antud, nimetatakse kasulikuks. Pk = g QH / 1000 kW · Minimaalne pumba võimsus reguleerimisel pöörete arvu muutmisega. · Mõnevõrra suurem võimsus drosseldamisel. · Kõige suurem pumba võimsus tagasivooluga reguleerimisel. Kasutegur, · Täiskasutegur = Pk / P Koosneb viiest komponendist : Click to edit Master text styles
reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui
Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse
2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt. Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin). Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil. 4. Ülekanded Peamised toiduainetööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Igal neist on omad eelised ja puudused.
Spindli pöörlemise täpsusest, samuti tema jäikusest ja vibratsioonikindlusest oleneb tunduvalt töötlemistäpsus. Kiiruskast on ette nähtud spindlile erinevate pöörlemiskiiruste andmiseks. 8. Ettenihkekasti ülesandeks on töölauale erinevate ettenihete andmine piki-, rist- ja püstsihis. Ettenihkemehhanismi ajam asub konsoolis ja pannakse liikuma eraldi elektrimootorilt. Erinevalt pealiikumise ajamist on ettenihkeajamid aeglasekäigulised. 4.Vertikaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ülesanded pingi töös. Kirjeldage tasapinna freesimist vertikaalsel freespingil. 1. Sellistel pinkidel asetseb spindel vertikaalselt ja nad on ette nähtud töötamiseks ots-, sõrm- või soonefreesidega. Põhisõlmed: 1. Alus 2. Kere
alalisvooluks, mis omakorda muundatakse suure võimsusega tüüritavate pooljuhtide nn türistoride abil tagasi nõutava sagedusega vahelduvvooluks. Sageduse suurenedes kasvab mootorite pöörlemiskiirus ja vastupidi. 8. Suhteliselt paindlikud on tüüritavad hüdroajamid. Nendes kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energiat elektrimootorilt. Surve alla olev õli suunatakse turbiini ehk nn 1 hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina. Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil (joonis 11). 9. 10
kasutati üksikelektriajameid vaakumpumpade ja külmamasinate ning sigalate söödaköögis purustite, segistite ja muidugi veevarustuspumpade käitamiseks. Veevarustusseadmed olid esimesed automaatjuhtimisega elektriajamid põllumajanduses. Transmissioonajamis käitab üks elektrimootor mitut töömasinat. Transmissioonajamid võivad olla ühistransmissioon- või rühmaajamid. Ühistransmissioonajam on selline, kus elektrimootorilt antakse liikumine peatransmissioonivõllidele ja sealt edasi töömasinatele. Rühmaajam on selline ajam, kus elektrimootorilt antakse liikumine töömasinate rühmale. Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täiturmehhanismi käitab üks elektrimootor. Individuaalajamis on töömasin ja mootor seotud mõlema ehituse muutmise teel. Lihtindividuaalajam on selline ajam,kus elektrimoori ja töömasina vahel säilivad mehaanilised ülekanded
130000 J = = 64,289 kgm2. 2 22,3 2 0,206 2 Hooratta inertsimoment peaks seega olema J hr = J - J 1 - J m = 64,289 - 3,9 -1,9 = 58,489 kgm2. Ülesanne 6.18 Stants on ette nähtud maksimaalselt h = 12,5 mm paksu teraslehte kuni 50 mm läbimõõduga aukude stantsimiseks. Ekstsentriku pöörlemissagedus ht = 3,33 s-1. Stantsi käik h1 = 100 mm. Ülekandearv elektrimootorilt ekstsentrikule i = 7,2. Stantsimise algul on ekstsentriku pöördenurk horisontaali suhtes = 30° (joonis 6.15). Laida mootori võimsus ja hooratta inertsimoment, kui materjali lõiketugevus on = 420 MPa. Pingi kasutegur t = 0,8. Materjali läbimiseks peab ekstsentrik pöörduma nurga võrra. h1 h= [ sin ( + ) - sin ] , 2 h1 100
Ajami tüübi järgi perforaatorid jagunevad elektrilisteks (elektromagnetilisteks, elektromehaanilisteks) pneumaatilisteks ning sisepõlemismootoriga seadmeteks Laialt on levinud seadmed löögienergiaga kuni 10 J ning massiga kuni16 kg. Raskemate seadmetega saab töötada ainult vertikaalasendis (ülalt alla). Harilikult kasutatakse ühefaasilist 220V ning 50 Hz voolu. Rasketel perforaatoritel massiga 30... 35 kg kasutatakse asünkroonmootorit. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse
load-speed changes kadudega, mis mõjutavad oluliselt masina soojenemist. Tabelist võib näha, et talitlusviisid S2, S3 ja S6 võimaldavad väiksemat mootori võimsust kui S1, sest nende koormamiste ajal ei saavuta mootori osad lubatud suurimat temperatuuri väärtust. Talitlusviisid S4, S5, S7 ja S8 aga suuremat mootori võimsust kui S1, sest töö ajal soojenevad nad rohkem kui kestevtalitluse puhul. 4.7. Ülekandemehhanismid Mehaanilise energia ülekanne elektrimootorilt töömasinale toimub kas töömasina otsesel ühendamisel mootori võllile või siis mõne ülekandemehhanismi (reduktori) kaudu. Kui töömasin on ühendatud otse mootori võllile (vt. Joonis 4.4), siis pöörleb töömasin mootoriga võrdse pöörlemiskiirusega, samas suunas ning mootori poolt arendatav moment sõltub otseselt töömasinast. Reduktor aga võimaldab muuta liikumise iseloomu (pöörlevast
annaabi.ee 
