Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektrimasinad ajamid v.1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asünkroonmootor, ergutusega, rootor, mootorid, alalis, karakteristik, motor, karakteristikud, ajamid, jadaergutusega, segaergutusega, asünkroonmootorid, lühisrootoriga, mähisega, elektriajamid, jaht, independent, shunt, series, compound, kollektoriga, jõuelektroonika, käiviti, normaal, magnetväli, jõujooned, selgitusVahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad
....................................................... 11 Ankrureaktsioon ................................................................................................................................ 11 Ankrureaktsioon ................................................................................................................................ 12 Magneetimisergutuste mõjud emj.-le:.............................................................................................. 12 Karakteristikud .................................................................................................................................. 14 Kaod ja kasutegur .............................................................................................................................. 16 V kujulised kõverad ........................................................................................................................ 16 Pöörlevad kommutaatorita elektrimasinad ......................
1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes suurem (elektrijaamas) vastupidav nimivoolust - Vähene jooksev - Pinged
pingelangudega algebralise summaga n1
3.Vahelduvvoolu väärtused.Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks
.............................................................................. 25 4.1. Elektrimootorite ehitus ...................................................................................................... 25 4.2. Alalisvoolumootorid.......................................................................................................... 25 4.3. Vahelduvvoolumootorid.................................................................................................... 26 4.4. Impulsstoitega mootorid .................................................................................................... 28 4.5. Kaod elektrimootorites ...................................................................................................... 28 4.6. Elektrimootorite talitlusviisid............................................................................................ 28 4.7. Ülekandemehhanismid .....................................................................................................
mõõteriista näit valeks. 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus a) Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. b)Liigitus -voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) -otstarve (generaatorid, muundurid, mootorid jt) -ehitusviisi (lahtised, kinnised, plahvatusohtlikud) -konstruktsiooni tüübi (horisontaalsed, vertikaalsed) -kasutusala (põllumajandus, keemiatööstus, transport jt) -võimsuse järgi 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte . a)Otstarve Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. b)Ehitus
Kolmefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte Pingestades kolmefaasilise asünkroonmasina staarori mähised tekib nendes vool, millega kaasneb magnetvood, kui staatori mähised on 120 kraadi nihutatud siis megnetvoog on pöörlev. Pöördmagnetväli indutseerib staatori ja rootori mähises EMJ. Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks
1.5.4. Sünkroonmootorite ergutusvooluahela juhtimise kontakt- skeemid ..................................................................... 43 1.6. Alalisvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid ........................ 45 1.6.1. Rööpergutusega alalisvoolumootori mittereverssiivne kontaktjuhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt ajast ja dünaamilise pidurdamisega sõltuvalt elektromotoorjõust ........... 45 1.6.2. Jadaergutusega alalisvoolumootori reverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt ajast ja vastu- lülituspidurdusega sõltuvalt elektromotoorjõust ...................... 47 II. Elektriajamite kontaktivabad juhtimisskeemid ................................. 50 2.1. Elektriajamite kontaktivaba juhtimise põhimõte .................................. 50 2.2. Kontaktivabad loogikaelemendid ja loogikaelementide süsteemid .............. 51 2.3
automaatkeevituseks kuni 100 kVA ja rohkem. 18. Asünkroonmootorid, liigitus, ehitus. Asünkroonmootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille
resonantsi ülekandeliinides. Peale selle moonutub ka võrgupinge kuju, mis mõjub ebasoodsalt teistele lineaarsetele koormustele, kui märkimisväärne hulk tarbijaid tekitab võrgus moonutatud kujuga voolusid. See on aga põhjuseks, miks enamus tarbijaid eelistab ühtset võimsustegurit, mis annab võimsusse minimaalselt reaktiivvoolu. Ühefaasilised alaldid. Võimsustel vähem kui mõni kilovatt nt elamute rakendustes varustatakse mootorid ühefaasiliste toiteallikatega. Põhiliselt kasutatakse seal ühefaasilisi poolperioodalaldeid (M1), mis on toodud joonisel 1.2, a, b. Poolperiooddioodalaldi resulteerivad väljundpinge ja voolu kujud on näidatud joonisel 1.3, a. Sealt, 1 = 1t , 1 = 2f1, Ud Ud
7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126 9 Voolu toime inimesele 129 10 Kirjandus 132 4 1 Alalisvool 1
b) tarbitav vooluhulk, c) arendatav võimsus, d) arendatav pöördemoment, e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissaged. Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist (hammasratas- või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdropumbad ja mootorid on samasuguse konstruktsiooniga, see tähendab, et kui veetakse tema võlli ringi välise jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan
Tc = Tan1-1 kasutegur. Pc praktilised väärtused : NELJATAKTILISE DIISELMOOTORI TEGELIK 3.Silindri täiteaste ja jääkgaaside tegur. Ülelaadimiseta aeglasekäigulised mootorid 28 kuni 32 bar ( = INDIKAATORDIAGRAMM Jääkgaaside osatähtsust hinnatakse jääkgaaside teguriga r. 12...14) Ülelaadimiseta keskmisekäigulised mootorid 32 kuni 35 bar 1.
motorollerid, c) sõtkajamiga mootorrattad ehk mopeedid. Põhitüübiks on esimese rühma mootorrattad. Kasutus- otstarbe järgi liigitatakse need tänava- ja .spordimootorra- tasteks. Tänavamootorrattad on lihtsa ehitusega ja suhteli- selt pika kasutuseaga, nende konstrueerimisel on peetud silmas ka meeldivat väliskuju ja väikest kütusekulu. Spordimootorrattad jagunevad omakorda veel palju- deks alaliikideks. Nendel on võimsad mootorid ja nad või- vad saavutada suuri kiirusi. Spordimootorrataste kuju ja konstruktsioon sõltub sellest, millise võistlusliigi jaoks nad on määratud. Nii eristatakse krossi-, ringraja-, jääraja- mootorrattaid jne.* Motorolleritel on mootor, jõuülekandeseadmed ja ben- siinipaak mahutatud istme alla ning käetud voolujoonelise kattega. Juhiistme ees on avara porikaitsega eest ja alt pii - ratud vaba jalaruum, mis märksa paremini kaitseb juhti teelt pritsiva pori või vee eest.
annaabi.ee 
