Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada: · elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; · ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, · eriti kui on tegemist laste või puuetega isikutega. Sõltuvalt oma teadmistest ja oskustest tohib tavaline elektrikasutaja kodus teha järgmist: · Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, automaatkorke ja kaitselüliteid; kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist. · Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. · Vahetada oma elamu või korteri korkkaitsmeid ja valgustugevuse regulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. · Vahetada valgustite lampe ja startereid. · Vahetada elektritarviti riknenud ühendus- ja pikendusjuhet või pistikut uute vastu.
Traat on tehtud sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu. 6. Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Maanduslatt on vajalik, et kaitsta inimest katkestades elektrivoolu. 7. Kõik metallkorpusega elektriseadmed peavad olema maandatud, et neid oleks ohutum kasutada. Ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. 8. Elektrivoolu võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. 9. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse otseselt vattmeetriga ja ühikuks on 1W. 10. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides.
rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektrivarustusele potentsiaal 0 volti. Kaitsemaandamine · Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et on korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Kaitsmed · Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki;levinud on
voolutugevus selles järsult. Katisme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Inimene võib saada elektrilöögi, kui on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitsemaandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimalik elektrilöögi eest.
Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abli elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimesi rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Koostas: Tartu 2008
Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Automaatkaitse puhul katkestatakse vooluring automaatselt, kui voolutugevus on ületanud teatud kindla maksimaalse väärtuse. 12. Inimene võib saada el.löögi: 1) kui ta on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtmega ja nulljuhtmega 2) kui ta on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja maaga. 13. Kaitsemaandamine on el.seadme korpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. El.seadme korpuskaitse maandatakse sellepärast, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Selliselt kaitstakse inimest katki oleva elektriseadme poolt võimaliku elektrilöögi eest. + valemid :)
Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaazh jne. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, (näiteks elektripliit, külmkapp, boiler), teisaldatavad (tolmuimeja, köögimasinad, õmblusmasin) või käeshoitavad (föön, pardel, käsitööriistad), ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite
faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Eluohtlik on vool tugevusega 0,1A. Elektrilöögi võib saada näiteks juhul, kui ühe käega puudutada rikkis elektriseadme pingestatud metallosa, teisega aga maandatud veekraani või keskkütteradiaatorit. 1. Miks on vajalik elektriseadmete kaitsemaandus? Kuidas toimub kaitsemaandamine? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu.
võtta pesast välja. Elektritööd Reeglina võivad elektritöid teha vaid pädevustunnistust või elektritööde luba omavad elektriala asjatundjad Tavaline elektritarbija ei tohi remontida ega paigaldada kohtkindlat koduelektrivõrku Valesti paigaldatud, parandatud või kasutatud elektriseade võib tekitada tuleohu, ohustada tervist ja elu. Tavaline elektritarbija võib: sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, automaatkorke ja kaitselüliteid; kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist; • kontrollida indikaatoriga pinge puudumist; • vahetada oma elamu või korteri korkkaitsmeid ja valgustugevuse regulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid; • vahetada valgustite lampe ja startereid; • vahetada elektritarviti riknenud ühendus- ja pikendusjuhet või pistikut uute vastu;
on maanduslatil? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheagselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtmega ja Maaga. Maanduslati ülesandeks on kaitsemaandamine. 7. Miks peavad koik metallkorpusega elektriseadmed olema maandatud? Kuidas seda tehakse? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu. Kaitsejuhtme abil maanduslatiga ühendatud elektriseade on kaitsemaandatud. Kaitsemaandatud elektriseade ühendatakse elektrivõrku kaitsekontaktidega pistiku ja
Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Seda tehakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. 6.Mis on lühis ja miks see ohtlik on? Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik 7
soojaks või on kuskil sädelust, siis tõmba see seade kohe vooluvõrgust välja ning teata sellest vanematele. Milliseid elektritöid võib teha tavaline, elektrialal oskusteta täiskasvanud inimene? Selliste tööde loetelu võib alustada lambipirnide ja kaitsekorkide vahetamisest. Samuti on lubatav valgustite, pistikupesade ja lülitite paigaldus. Alati tuleb meeles pidada, et selliseid töid ei tohi teha voolu all olevate seadmetega. Iga maja või korteri elektrikilbis või voolumõõtja juures asuvad kaitsmed. Kaitsmed on selleks, et automaatselt välja lülitada see elektrivõrgu osa, milles on rikked. Nendeks riketeks on voolu äkiline suurenemine katkise isolatsiooni või juhtmetes tekkinud lühise tõttu. Kaitse põleb läbi ja katkestab voolu. Kui kaitsmed ei ole korras või kui neid on oskamatult parandatud või paigaldatud, siis see liigvool kestab, juhtmed või elektriseadme osad kuumenevad, võivad süttida ja tekib tulekahju.
põrandasse projekteeritud küttetorud, teisel korrusel on radiaatorid. Majas on olemas sundventilatsioon, mille põhiseade asub esimese korruse abiruumis. Lisaks on võimalik tube ventileerida ka akende kaudu. 7. ELEKTRIVARUSTUS Välisvõrgud projekteeritud vastavalt tehnilistele tingimustele. Hoonesisene elektrivarustus lahendatud eraldi projektiga. Elekrijuhtmestik paikneb seinasiseselt. Liitumispunkt, peakaitse ja mõõtesõlm asuvad posti küljes elektrikilbis. 8. TULEOHUTUS Projekteerimisel on järgitud Vabariigi Valitsuse määrust nr.315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" ja Eesti Standard EVS 812:3-2002 ,,Ehitiste tuleohutus" osa 3 ,,Küttesüsteemid" nõudeid. Elamu tulepüsivusklassiks on TP3. Põlevad ehituskonstruktsioonid peavad olema 100 mm kaugusel suitsulõõri välispinnast, vahe täidetakse tulekindla kivivillaga. Puuküttega kamin paikneb 1. korrusel
Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised! Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks lase eelnevalt vanematel endale näidata, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon. 8) Tule kustutamiseks tulekustutiga tuleb järgida järgmisi reegleid: Ära kustuta vastu tuult! Kustuta leegi jalga, mitte latva! Ära kustuta tulekolde keskelt, vaid alusta äärest! Õli- või bensiinileeki hakka lämmatama madalalt leegi sisse! Pisipõlengute puhul ära lase niisama kustutit tühjaks! Suure tule korral on parem lasta kahe kustutiga korraga!
Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised! Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks tuleb teada, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon. PULBERKUSTUTI, SÜSIHAPPEGAASKUSTUTI, VESIKUSTUTI-VAHTKUSTUTI-HALOONK Tulekustutid paigaldatakse vertikaalselt alusele, klambriga või kappi vahetult ukse juures või töökoha juures, kus tulekahju tõenäosus suurim. Tulekustuti põhja kõrgus põrandast ei tohi ületada 1,5 m. Kustutamist alusta nii – eemalda kaitsesplint, suuna pulbrijuga tulekoldesse, vajuta päästikukahv põhja
Kohtades kus kaablid on ühendatud jaotuskilpidega ja seadmetega, läbivad seinu või on paigaldatud täispikkuses kaabliredelitele peavad kaablitele olema kinnitatud etiketid. Etikettide vahekaugus ei tohi ületada 25m. Elektrikilbid valik ja nõuded Tuleb kasutada ehituselt selliseid kilpe, milles juurdepääs aparatuurile on tegetud selliselt, et hooldus- ja remonditööde teostamisel ei oleks vaja tarbetult eemaldada teisi aparaate või nende juurde minevaid juhtmeid. Elektrikilbis olevad eri pingesüsteemid ja nende lülitumiskohad eraldatakse teineteisest. Elektrikilbi sisenevate ja sealt väljuvate kaablitele reserveeritakse piisavalt montaaziruumi. Enne elektrikilpide tellimist veendub elektritöövõtja selles, et neile on jäetud piisavalt transpordi-, hooldus ja paigaldamisruumi ning kontrollib seadmete lõplikud elektrilised võimsused. Elektrikilp monteeritakse kohale arvestusega, et vajadusel võib kilbifronti laiendada
hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 9
hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga;
hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga;
kui majandusülem küsib andmeid puhkusegraafiku või möödunud nädala arvete väljakirjutamiseks või tahab saada ajakuluaruannet. Sellist asjatundlikku ja iseteadlikku erialainimest võime leida kõikjal ühiskonnas. Advokaat, arst, kunstiline juht, arhitekt, strateegia konsultant, raaliprogrammeerija, elektroonikainsener. Aga niisuguseid leidub ka käsitööaladel, nt. elektrik, kes ei pea sind pilgu väärilisekski sellal kui ta riket parandab või elektrikilbis mingit katkist osa välja vahetab. Ükskõik kuidas sa ka ei prooviks temaga juttu alustada, käitub ta enesest mõistetavalt nagu ekspert ja vaevub kõnelema üksnes omasugustega. Proffe ehk asjatundjaid leidub ühiskonnas kõikjal, igal ametialal. Nad koonduvad meelsasti ametiliitudesse, mille ülesandeks on kaitsta oma tsunfti väljaspoolsete rünnakute eest ning hoida ametieetika lippu kõrgel. Kõige toredam on profi meelest keeruline probleem, olgu see siis nutikust nõudev
tööde tegemiseks. Teadmiste mittepiisavuse korral tuleb tavaisikul lasta pingestust kontrollida ja elektriseadmete kaitseastes määrata elektrialaisikul või ohuteadlikul isikul. Sõltuvalt teadmistest ja oskustest tohib tavaisik oma kodus teha veel järmist: 1.vahetada hõõglampe pärast veendumist et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjasolev lubatav võimsus. 2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. 7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. 8
annaabi.ee 
