Elektrivoolu ei saa tekkida. · Pooljuhid Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Kokkuvõtvalt: Metall tahkis, milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi täidetud elektronidega (juhtivustsoon) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0)
materjalidega. Elektrijuhtivus Enamik teemante on väga head elektriisolaatorid (nad ei juhi elektrit), kuid mõned sinised teemandid on looduslikud pooljuhid. Nende teemantide elektrijuhtivus ja sinine värvus tuleneb boori sisaldusest. Boor asendab teemandi kristallvõres süsiniku aatomeid, jättes vabad nn augud valentstsooni. Augud käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, võttes osa elektrijuhtivusest. Pinna omadused[ Teemandi pind on hüdrofoobne ja lipofiilne. See tähendab, et tema pind ei märgu veega kokkupuutumisel, kuid märgub ja kleepub kokkupuutel õliga. Viimast omadust saab ära kasutada sünteetiliste teemantide valmistamisprotsessi ajal teemantide fragmenteerimisel. Keemiline stabiilsus Teemandid on keemiliselt väga stabiilsed. Toatemperatuuril ei reageeri nad ühegi keemilise ühendiga (kaasa arvatud mitmesugused happedja alused)
ongi metallid head elektrijuhid. Pooljuhid: on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Dielektrikud ehk isolaatorid: on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid. Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. 5
Smaragd 3.FÜÜSIKALISED OMADUSED Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis peegeldab peegeldab hästi valgust (ligi 70 % peegeldub tagasi alumiiniumi lõikepinnale langenud valgusest). Reaaslelt on aga alumiiniumi pind tuhm, kuna ta on kaetud õhukese oksiidikihiga. Alumiinium on kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) ja suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) metall. 4.KEEMILISED OMADUSED Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tegelikkuses on alumiiniumi keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem teda katva tiheda oksiidikihi tõttu. Oksiidikiht kaitseb alumiiniumit edasise
Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, nende suurus sõltub ka õhu suhtelisest niiskusest. Külma talve korral on keskküttega korteri õhuniiskus umbes 30-35 %. Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem potentsiaal koguneb meie kehale. Kõige ohtlikumad kuud on talvekuud novembrist veebruarini, vähemohtlikud juunist septembrini. Staatilist laengut tunnevad inimesed erinevalt. Mõni on väga tundlik, teine ei tunne midagi, see oleneb naha elektrijuhtivusest. Tööstuses põhjustab staatiline elekter, õigemini staatilise elektrilaengu “maandumine” või potentsiaalide ühtlustumine märgatavaid probleeme ja kahju ning selle nähtuse ärahoidmiseks ja ennetaiseks tehakse suuri kulutusi. Üks põhiline tööstusharu, kus puututakse kokku ESD-ga (lühend inglise keelest - Electrostatic Discharge) on elektroonikatööstus. ESD võib põhjustada praaki elektroonikakomponentide veol,
monitori heledust saadakse objektist pilt monitori ekraanile. Sekundaarelektrone tuleb tõmmata detektorile positiivse laenguga, mis antakse selle ees asetsevale võrele. Sekundaarelektronide energia on väike, arv on suur. Signaal koosneb sekundaarelektronidest ja peegeldunud elektronidest. 11. Kus kasutatakse SEM? · Pinnadetailide kujutise suurendamine 10X kuni ~500 000 x. · Lahutusvõime kuni 3-100 nm sõltuvalt objekti tihedusest ja elektrijuhtivusest. · Peegeldunud elektronide reziimis söövitamata objekti terade piirjoonte uurimine, doomenstruktuuri avastamine ferromagneetikutes, kristallograafilise orientatsiooni hindamine 2 4m kuni 104m suurustel kristallidel, erineva aatominumbriga teise faasi eraldamine söövitamata pinnal. · Sobiv seade pooljuhttööstuses materjalikontrolliks. 12. Mida ei saa SEMs uurida? SEM-s ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas
smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis ja poleermisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm). Läbipaistvat punase värvusega korundi (lisandiks Crioonid) nim. rubiiniks. Läbipaistvat sinise värvusega korundi (lisandiks Fe ja Tiioonid) nim. safiiriks. Füüsikalised omadused kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) Keemilised omadused Alumiiniumi kattev oksiidikiht kaitseb edasise oksüdeerumise eest ja see muudab vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. 1) Reageerimine hapnikuga (4Al + 3O2 > 2Al2O3) Alumiiniumoksiid veega ei reageeri ning on küllaltki vastupidav nii hapete kui
See on tingitud radioaktiivsusest. Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 1-5 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul. Plii on lihtainena hõbevalge, sinaka läikega raskmetall, mis tuhmub kiiresti õhus ja on väga pehme (küünega kriimustatav), jätab paberile halli jälje. Plii on suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht (alla 10% hõbeda, mis on parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Pliis neeldub ülihästi nii radioaktiivne kiirgus (ka g-komponent) kui ka röntgenkiirgus. Plii on keemiliselt suhteliselt inertne. Kuigi värske metallipind kattub õhus kiiresti oksiidikihiga, on Pb üsna vastupidav O2, H2O ja hapete suhtes. Vees on plii pikaajaliselt püsiv, kui seal pole lahustunud palju CO 2. Hapetega plii
Alumiinium ja sulamid Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Alumiiniumi hea korrosioonikindlus ongi tingitud sellest oksiidpindest. Alumiiniumi korrosioonikindlust saab tõsta anodeerimisega, mille eesmärgiks on paksema oksiidikihi aga ka kõva pinde saamine.
Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm 2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) võimaldab tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Al Tihedus 2700 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts 660 °C Kristallivõre K12 Tõmbetugevus Rm Puhas Al 80...135 N/mm2,
elavhõbedasamba takistusena. Hästi tuntud on ka elavhõbedabaromeeter või vererõhu mõõtmise seade. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem elektrivoolualaldite ja kvartslampide valmistamiseks. Plii Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht (alla 10% hõbeda, mis on parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Bi, Te, väärismetallid jt. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale
Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid. Laia leviku tõttu on alumiiniumühendite bioloogiline kasulikkus siiani teadlaste huviobjektiks. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti.[6] Mõned paljudest alumiiniumi kasutusvaldkondadest: Transport (autod, lennukid, veoautod, rongivagunid, laevad, jalgrattad jne) Alumiiniumfoolium Pakendus (taara, foolium, purgid jne) Ehitus Tarbeesemed Tänavavalgustid, laevamastid Koduelektroonika korpused
· Pooljuhid valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud Energia tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul Lubatud tsoon Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 37 Lisandjuhtivus, lisandite liigid
paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. pooljuht - on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Tuumafüüsika aatomi tuum - Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m.
Hästi lõiketöödeldav. 51. Mis on tombak, pooltombak? Tombak on vase ja tsingi sulam. Pooltombak - messing, mis sisaldab 15…20 % tsinki. 52. Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Nende liigitus? Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – boksiidist. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus(60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Toodete saamise (valmistamise) mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte gruppi: a)deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a) vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid 53. Mille sulamid on silumiinid? Nende kasutamine? Räni sisaldavad alumiiniumivalusulamid. Kasutatakse valusulameina, valatuna liivsavi- või
Elektrivoolu ei saa tekkida. · Pooljuhid Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Kokkuvõtvalt: Metall tahkis, milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi täidetud elektronidega (juhtivustsoon) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0)
rafineerimise teel. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Alumiiniumi hea korrosioonikindlus ongi tingitud sellest oksiidpindest. Alumiiniumi korrosioonikindlust saab tõsta anodeerimisega, mille eesmärgiks on paksema oksiidikihi aga ka kõva pinde saamine.
Alumiinium Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Alumiinium Tihedus =2700 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts=660 °C Kristallivõre K12 Tõmbetugevus: puhas Al Rm= 80...135 N/mm2, sulamid =600 N/mm2 Joonpaisumistegur =2410-6 1/K Elektrijuhtivus 1/=60% IACS1) Korrosioonikindlus=väga hea 1)IACS rahvusvaheline lõõmutatud vase etalon; näitab elektrijuhtivust vase suhtes (%) Al sulamid Alumiiniumi valusulamid
AlFe) lahustunud Al-oksiidi elektrolüüsis. Sel teel saadud Al puhtus on 99,5...99,8%, mille põhilisteks lisanditeks on Fe, Si, Mn. Suurema puhtusega Al (kuni 99,9% Al) saadakse sula Al rafineerimise teel. Al: hea korrosioonikindlus, väike tihedus. Puhas Al on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta kalestamise teel või teiste elemenditega legeerimisel. Al hea elektrijuhtivus (60% puhta Cu elektrijuhtivusest) soosib tema kasutust paljudes elektrotehnika valdkondades. Al on väga aktiivne hapniku suhtes ja mis tahes värske pind oksüdeerub kiiresti. Liigitus, kasutamine – a) tiheduse järgi: kergmetallid ja sulamid ρ < 5000 kg/m3 keskmetallid ja sulamid ρ = 5000...10000 kg/m3 raskmetallid ja sulamid ρ> 10000 kg/m3 b)sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < 327 °C - kesksulavad Ts = 327… 1539 °C - rasksulavad Ts > 1539 °C
millele tasapinnalised elektroodid on paigutatud tahuka vastastahkudele Lihtne dielektriku mudel soojusliku läbilöögi arvutamiseks Dielektrik on homogeenne ja soojuseraldus on selle igas punktis ühesuurune. Dielektriline läbitavus on e, kaonurga tangens ümbruse temperatuuril t0 on tan d0. Eeldame, et kaod on peamiselt tingitud elektrijuhtivusest. Elektrokeemiline läbilöök See läbilöök tekib siis, kui materjali takistus oluliselt ja pöördumatult väheneb näiteks kõrge temperatuuri ja ümbruse suure niiskuse tõttu. Sellistes oludes toimub orgaanilistes dielektrikutes tavaliselt elektrokeemiline vananemine. Elektrokeemilise läbilöögi hulka loetakse mõnikord ka osalahendustest tingitud läbilööke, kuna need tavaliselt nõrgad lahendused võivad põhjustada materjali erosiooni või ka uute keemiliselt aktiivsete ainete
Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – R – relsiteras, boksiidist. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude M – elektrotehniline teras jt. moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase Sümbolile järgneb number, mis näitab minimaalset elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes voolavuspiiri ReH või ReL, N/mm2 (S-, P-, L-, E- ja Bteraste elektrotehnika valdkondades. puhul, näit. S355), minimaalset tõmbetugevust Rm (Y- ja R-terased, näit. R880) või magnetomadusi Tihedus 2700 kg/m3 iseloomustavad numbrid ja tähised (Mteraste Sulamistemperatuur Ts - 660 °C korral)
Keelatud tsooni laius on sageli nii suur, et elektronid ei oma küllaldast energiat selle ületamiseks. Erinevus toodud kahe tsooniskeemi vahel on keelutsooni laiuses. Isolaatoritele on keelatud tsoon suhteliselt lai (joon. 7.20c), samal ajal kui pooljuhtides on keelutsoon kitsam (joon. 7.20d). Fermi nivoo sellistel ainetel asub tavaliselt keelutsooni keskel - kahe lubatud tsooni vahel. 7.3. Juhtivus tsooniteooria ja keemilise sideme teoorias Toome sisse põhimõtte: elektrijuhtivusest võivad osa võtta vaid nn. vabad elektronid s.o. elektronid, mille energia on suurem kui Fermi energia. Teisteks laetud elektronilisteks osakesteks, mis võivad võtta osa elektrijuhtivusest, on pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites augud. Aukude energia on seejuures väiksem kui E F . Seega materjali elektrijuhtivuse aste on otseselt määratud ära vabade elektronide ja aukude hulgaga selles materjalis. Erinevus
energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Tuumafüüsika Aatomituum on aatomi keskel asuv aatomi koostisosa, mille läbimõõt on 100 000 korda väiksem aatomi läbimõõdust, kuid seal on peaaegu kogu aatomi mass. Seega on aatom üks suur tühjus, kus võib olla ainult kümneid tühise massiga elektrone
energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Tuumafüüsika Aatomituum on aatomi keskel asuv aatomi koostisosa, mille läbimõõt on 100 000 korda väiksem aatomi läbimõõdust, kuid seal on peaaegu kogu aatomi mass. Seega on aatom üks suur tühjus, kus võib olla ainult kümneid tühise massiga elektrone
Kasutam. ulatuse poolest on Al tähtsuselt 2. metall (Fe järel) – piirab kõrge hind 12 milj. t/a (1980). Kasutatakse: ehituses (24%), pakkemat-d, konservipurgid (17%), elektrotehnikas (10%), tarbekaupade tootmisel (8%). Suurem osa Al-st kasutatakse sulamite kujul. 3.3.1.2. Füüsikalised ja keemilised omadused Al – hõbevalge, kerge metall (konstandid tabelis) juhib hästi soojust (3 korda paremini kui raud) hea elektrijuht (≈ 60% vase elektrijuhtivusest) seetõttu kasutatakse nii elektriliinides kui mähistes (mootorid, transformaatorid jm.) Reageerimine lihtainetega Õhus kattub pind tiheda, läbipaistva õhukese (10 -5 mm) oksiidikihiga – kaitseb metalli edasise oksüd. eest (kui kiht pidevalt eemaldada, oksüdeerub Al õhus energiliselt) Kui Al pinnal ei oleks tihedat oksiidikelmet, siis oleks Al oma aktiivsuse tõttu õhus ebapüsiv (oksüdeeruks kiiresti, ei saaks metallesemetena kasutada)
rafineerimise teel. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legee- rimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Al Tihedus 2700 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts 660 °C Kristallivõre K12 Tõmbetugevus Rm Puhas Al 80…135 N/mm2, sulamid 600 N/mm2 -6 Joonpaisumistegur 2410 1/K1) Elektrijuhtivus 1/ 60% IACS Väga hea
Detail on katood ja vann või lisaelektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid, katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei teki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist.
Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse väävel-
Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse väävel-
rimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 2 N/mm -ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus a) avatud (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Al 3 Tihedus 2700 kg/m Sulamistemperatuur Ts 660 °C
annaabi.ee 
