mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda.Tähis: (Fii)Ühik: 1 Wb (veeber)Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel.Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata.Elektrialajaamades kasutatakse trafosid. Suurim probleem elektrienergia ülekandmisel elektrijaamast kodutarbijani on energiakaod. Mida suurem on vool, seda suurem on soojuskadu. Alajaamas võimendatakse pinget trafode abil ja enne tarbijani jõudmist alaldatakse. Suurtes kõrgepinge liinides on pinge mõnisada kV. Generaator seade mingi aine, energia või info tootmiseks. Liigirohkeim on elektrigeneraator.Dünamomeeter jõumõõtur, mõõteriist jõu või jõumomendi määramiseks. Tööpõhimõtte järgi eristatakse mehaanilisi, hüdraulilisi ja elektrilisi dünamomeetreid
Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0
Tootmise kasv ETK Tehastes tõi kaasa ka alevi kasvu ning vabariigi valitsuse otsusega 30. juunist 1926.a. sai Põltsamaa linnaks. Esimene linnapea oli kolonel Martin Terras 1927.- 1930. a. 1929. a. valiti linnapeaks Georg Kold, kes alustas linna heakorrastamist, rajas puukooli, korrastas lossi, sillutas tänavaid. Ehitati rannahoone ning rajati supelrand, elanike kaasamiseks asutati Põltsamaa Kaunistamise Selts. 1930-ndatel aastatel varustati kõik tänavad elektrivalgusega oma elektrijaamast. Põltsamaad 1930-ndatel aastatel kirjeldab kogumik "Sakalamaa elu" kui tagasihoidlikult elavat tööka rahva linna: lisaks ETK veinitehasele ja puuvilaaiale oli siin rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, hulk suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna
klemmidel. Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse). Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele. 15. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE KOMPENSEERIMISSEADME ABIL 16. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE SEADMETE RATSIONAALSE KASUTAMISEGA 17.VÄLISE ELEKTRIVARUSTUSE SKEEMID (toide enda elektrijaamast või energiasüsteemist pingetel 6...20 kV ja 35...220 kV) Toide enda elektrijaamast 1 1 1 1 ~ - elektrijaama sünkroongeneraatorid 6-10 kV J
energiakaod. Seetõttu tästetakse elektrijaamas trafode abil pinget ning enne energia jõudmist tarbijani madaldatakse pinge alajaamades trafode vahendusel sobiva väärtuseni. Ülesanne: Elektrijaama generaatori nimipinge on 13,2 kV ja nimivõimsus 66 MW. Elektrijaamast tarbimisrajooni viiva elektriliini takistus 2 . Leiame soojusliku võimsuskao elektriliinis juhul, kui energaiülekanne toimub generaatori nimipingel. Leiame võimsuskao ka siis, kui ülekandeliini pinge on tragode abil tõstetud väärtuseni 330 kV. Eeldame, et cos = 1 ja seega P = I U 10. Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivälja energia ja pooli magnetvälja energia muunduvad
r0 juhi 1 km. aktiivtakistus /km; X0 juhtme 1 km. induktiivtakistus (antakse ette, kuna X0 sõltub ristlõigest väga vähe). 19. Välise elektrivarustuse skeemid (toide enda elektrijaamast või energiasüsteemist s ristlõige; pingetel 6...20 kV ja 35...220 kV): Toide enda elektrijaamast juhi materjali erijuhtivus; m AL = 32
soojusenergiat. Põlevkivist saadud soojusenergia kasutuse osatähtsus on suurem Kirde Eestis. [] Kütuses sisalduva energia kasutusefektiivsus suureneb, kui elektrijaam toodab samaaegsalt elektrile ka soojust, vastavalt auru või kuuma vee näol tööstuse vajaduseks, linnade ja asulate kütteks jne. Selliseid jaamasid nimetatakse koostootmis-jaamadeks. Lisaks elektrile toodavad soojusenergiat põlevkivist Eestis Balti, Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaamad. Näiteks Balti elektrijaamast (riigi suurim soojusenergia tootja) saavad auru Narva linna tööstusettevõtted ning sealt omakorda väljastatavat kuuma vett kasutatakse linna kütteks. [] Illustratsioon 1 Balti Elektrijaam Illustratsioon 2 Eesti Elektrijaam (http://www.powerplant.ee/ ) (http://www.powerplant.ee/ ) PÕLEVKIVIÕLI Eesti põlevkivist 19% kasutatakse termilises töötlemises. Selle tulemusel saadakse kütteõli,
Eemalduda ohtlikust piirkonnast! Informeerida ohust teisi inimesi ja häirekeskust! Võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter! 17) Suurema osa kodutööde tegemisel abistavad inimesi mitmesugused elektrilised vahendid. Kõik on harjunud sellega, et kodudes on elekter sees, kuid kuidas see sinna jõuab, selle üle ei ole tavainimesel tarvis eriliselt pead vaevata. Kuidagi see sinna jõuab. Elektrienergia edastatakse elektrijaamast tarbijateni õhu- või kaabelliinidega ja sisejuhtmestikust koosneva elektrivõrgu abil. Tavalise kodutarbija jaoks algab oma elektrivõrk ikkagi elektrikilbist, kus asuvad kaitsmed ja kust on vajadusel võimalik voolu välja lülitada. 18) Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED
70. Kuidas on võimalik vältide CO2 emissiooni kütuste põletamisel? CO2 emissiooni põlevkivi põletavates elektrijaamades õnnestuks oluliselt vähendada rõhu all põletamise tehnoloogia rakendamisega. Paraku ei ole rõhu all põletamise tehnoloogia Eesti põlevkivi jaoks veel jõudnud tehniliste lahendusteni. 71. Kuidas mõista põletusseadme (katla) üle 100% kasutegurit? 72. Kuidas arvutatakse CO2 heitmeid kütuste põletamisel? Ümberarvutuseks kütuse energialt elektrijaamast väljastatavale elektrienergiale on arvestatud jaamade kasuteguriga 42% (v.a põlevkivikasutamise juhus) 73. Kuidas arvutatakse SO2 heitmeid kütuste põletamisel? Kui pidada lubatavaks SO2 heitmete ülempiiriks 2000 mg/m3, saame arvutada sellele vastava ligikaudse söe väävlisisalduse 0,4%. Seega, söe väävlisisaldusel alla 0,4% ilmselt ei ole vaja täiendavaid väävlipüüdeseadmeid, söe väävlisisaldusel üle selle piiri on vaja ette näha
on lisatud halogeenide rühma kuuluvat keemilist elementi, et oleks võimalik tõsta hõõgniidi temperatuuri. 12.Millal võib inimene saada elektrilöögi? V: siis, kui inimesel on otsene kontakt elektrivooluga 13.Mis on kaitsemaandamine? V: Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku pinge tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Eesti energialt õpilasele 1.Kuidas jõuab elekter sinuni? V: elektrijaamast 2.Millise pingega vool väljub elektrijaamadest? V: 330–360 kV 3.Millise pingega vool jõuab kodudesse majapidamisse? V: 0,4 kV 4.Miks see erineb elektrijaamade voolupingest? V: ühed on madalpinged ja teised kõrgpinged 5.Mitu väikest alajaama on Eestis? V: Eestis on 25000 väikest alajaama 6.Mitmest kV algavad madalpinge-võrgud? V: madalpinged on kuni 1 kv ja kõrgpinged üle 1 kV 7.Mitut erinevat ülekandepunkti läbib vooluosake enne, kui jõuab sinuni koju? V: 8
Jadaühendusel liituvad mahtuvuste pöördväärtused, kogusummas tuleb mahtuvus väiksem, kui üksikutel kondensaatoritel 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 + ... + 1/Cn Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad C = C1 + C2 + C3 + ... + Cn 4. Elektrivool, Ohm'i seadus ahela osa kohta · Elektrivool (suund), voolutugevus ja voolutihedus (+ joonis, valemid, mõõtühikud) Elektrivoolu kasutatakse elektrotehnikas elektrivoolu energia transportimiseks tootjalt (elektrijaamast) tarbijani. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane (suunatud) liikumine. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat. Asetades juhi elektrivälja, juhis olevatele vabadele laengutele hakkab mõjuba Coulomb'i jõud. Voolutugevus on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest
95(113) Villu Vares Energia ja keskkond 10 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD 10.1 Kasvuhoonegaasid ja kliimamuutused 10.2 Gaasilised ja tahked heitmed Keskkonna saastamise taset elektrijaamade poolt saame hinnata üksikute saastekomponentide emissiooni järgi. Tavaliselt esitatakse vastavad arvandmed kas m3 suitsugaaside kohta või elektrijaamast väljastatud elektrienergia kWh kohta. Oluliste saastekomponentidena tuleb tänapäeval käsitleda järgnevaid komponente: · vääveloksiidid (SO2); · lämmastikoksiidid (NOx); · vingugaas (CO); · tahked heitmed (lendtuhk); · süsinikdioksiid (CO2). Keskkonna saastamise tase on sõltuv väga paljudest teguritest. Olulisemad neist on: · kasutatava kütuse keemiline koostis ja kütteväärtus; · kasutatav kütuse põletamistehnoloogia;
fossiilset vedelkütust (põlevkiviõli) ja taastuvat tahkekütust (hakkepuit ning põhk). Hakkepuitu ostetakse praegusel hetkel enamjaolt OÜ-lt Reinpaul, kuid lisaks veel paljudelt erinevatelt tarnijatelt, olenevatelt sellest, milline on ostuhind. Põhku, enamasti rukkipõhku, ostetakse aastast 2010 Topsi Grupp OÜ-lt, aastatel 20062010 saadi põhku JK Otsa Talu OÜ-lt. Põlevkiviõli on AS Tamsalu Kalor 1993. aastast ostnud Eesti Energiale kuuluvast Narva Elektrijaamast ehk suurimalt põlevkiviõli müümisega tegelevalt ettevõttelt Eestis.37 Enne Tamsalu katlamaja üleminekut aastal 1993 põlevkiviõlile, oli peamiseks küttematerjaliks DKVR aurukatelde juures kasutatav raske kütteõli (masuut). Enne hakkepuidukatla paigaldamist 2001. aastal kasutati küttematerjalina väiksemates kogustes ka küttepetrooli, põlevkivi ja kivisüsi. Aastatel 2007-2010 oli AS Tamsalu Kaloril litsents ohtlikke raudteeliiprite kütmiseks hakkepuidukatlas.38
valgustuses, samuti välisvalgustuse prozektoreis, 95% -ni elamuis,avarii- valgustuses ja välisvalgustuses, 90% -ni valgustusvõrkudes pingega 12 42 V (toitetrafo alampingepoolel). Lampide pinge ei tohi olla üle 105% nimipingest. Valgustusvõrgu koormus põhjustab seda toitvas trafos pingekao. Viimane sõltub trafo võimsusest, koormatusest, ja koormuse võimsus- tegurist cos . 4.4 VALGUSTUSVÕRGU KAITSE- JA JAOTUSSEADMED Elektrienergia, mis elektrijaamast või alajaamast tuleb toiteliinide kaudu, jaotatakse eri tarbijate vahel jaotusseadmete abil. Neid liine, mille kaudu elektrienergia saabub peajaotusseadmesse (näit. peakilpi), nimetatakse toiteliinideks ja liine, mis peajaotusseadmest väljuvad, jao- tusliinideks. Jaotusliinid suunduvad kas üksiktarbijani või järgmistesse jaotusseadmetesse, näiteks jaotuskappidesse. Nii on see kõigi valgustusseadmete korral, mida toidetakse ala- jaamast väljuva toiteliiniga
renni, mis viis need ümbertöötamisseadmesse ehk pressi. Selle suudmikust tuli turvas välja lindina. Lint laaditi käsitsi vagonettidesse ja viidi kuivamisväljakutele. Turbatükkide ladumine hunnikutesse kuivamise parendamiseks ning hilisem koristamine toimus samuti käsitsi. Ühe elevaatorseadme jõudlus oli 20…46 tuhat tükki hooaja jooksul ja seda teenendas 30…50 töölist. 20-ndatel aastatel Nõukogude venemaal GOELRO plaani järgi rajatud 30 elektrijaamast 5 pidid töötama turbal (võimsus kokku 170 tuhat kW). Projekti elluviimiseks loodi 1921.a. teaduslik eksperimentaalne turbainstituut “INSTORF”. Selles töötati välja hüdroturba tehnoloogia ja masinad: hüdromonitor, turbapump, laialilaotamis-seadmed, kraanad kändude eemaldamiseks, teisaldatavad torujuhtmed. 1928. a. loodud agregaadi tootlikkus oli näiteks 75…100 tuhat tonni tükkturvast hooaja jooksul. Turba lahtiuhtumine toimus 10…15 atm rõhuga veejoaga. Turba niiskus 93.97,5%
määral ka tuhka õhku, mis omakorda kandub rabadele. Rabade põhjal eraldi mõõtmistulemuste kokkuvõtteid tehes selgus, et Selisoost võetud proovide juurdekasv on märgatavalt väiksem, kui seda Puhatus ja Kõrgesoos 1960-1990 aastatel, kui saastatuse tase oli kõige suurem. Põhjused, et miks Selisoo juurdekasv on antud perioodil tunduvalt väiksem kui Kõrgesoos ja Puhatus võib olla näiteks suurem puude keskmine vanus ning asukoht Eesti ja Balti elektrijaamast mõne võrra kaugemal. Saaste koldest kaugemal asumine võib vähendada aluselise saaste mõju avaldumise tugevust. Nimelt ei pruukinud sinna kanduda nii suuri koguseid aluselist saastet, mis oleks koheselt juurdekasvu hüppeliselt mõjutama hakanud, vaid vähendas ala puhverdusvõimet järk-järgult, mille tulemuseks on väiksem juurdekasvu suurenemine. Selisoost võetud proovide puhul on oluliseks teguriks ka seal tehtud kuivendused ja turba kaevandamine
mootorid, trafod, muundurid, induktsioonahjud, keevitusagregaadid jm. Reaktiivvõimsuse allikateks elektrisüsteemis on elektrijaamade generaatorid ning mitmesugused reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmed. Isegi elektrisüsteemi normaalse koormuse puhul on võrgus üsna suured reak- tiivvõimsuskaod ja elektrijaamade generaatorid ei suuda alati katta süsteemi kogu reaktiivvõimsuse vajadust. See pole ka majanduslikult otstarbekas, kuna reaktiivvõimsuse edastamine elektrijaamast tarbijaile läbi mitme trans- formaatori on seotud suurte kadudega. Seetõttu kasutatakse reaktiivvõimsuse täiendavaks genereerimiseks elektrivõrkudes kompenseerimisseadmeid, mis paigaldatakse selleks kõige sobivamatesse kohtadesse, et vähendada reaktiiv- võimsuse edastamisest põhjustatud suuri elektrivõrgu kadusid. Reaktiiv- võimsuse kompenseerimisseadmeid (kompensaatoreid) kasutatakse lisaks reaktiivvõimsuste bilansi tagamisele ja võimsus- ning energiakadude vähen-
Seda sellepärast, et nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat. Sisuliselt on tegu elektrivälja energiaga, mille toimel loetletud masinad tööd teevad. Elektrilaeng teeb tööd vaid siis, kui talle mõjub jõud ja ta liigub. Elektrotehnika terminites on vajalik nullist erinev pinge juhi otstel ja nullist erinev voolutugevus. Defineerime need, aga alustame siiski voolust: Elektrotehnikas kasutatakse elektrivoolu energia transportimiseks tootjalt (elektrijaamast) tarbijani. 65 Elektrivool on laengute korrastatud (suunatud) liikumine Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolu suund ühtib teda esile kutsuva elektrivälja vektori suunaga. Voolu tekke ja olemasolu tingimuseks on vabade (liikumisvõimeliste) laengute olemasolu. Kui need laengud (laengukandjad) kuuluvad keskkonna koostisse (laenguga mikroosakesd
sajandi veinipress ja antiiksed masinad. Seal olevas baaris on külastajatel võimalus proovida ja osta veine. Adegas de S. Francisco, Avenida Arriaga, 28 Linna suhkrumuuseum Asub endises residentsis Flemish João Esmeraldos, mis oli püstitatud XV-XVI sajandil Madeira suhkru eksportimiseks. Praça Columbo, 5 Ibtamtikandi muuseum See muuseum näitab kuidas tikandeid tehti, on ka näitus tikanditest mis tehtud puidule. Rua Visconde do Anadia, 44 Casa da luzi elektrimuuseum See on Funchali elektrijaamast, mis lülitati välja 1989.aastal. Muuseumis võib näha haruldasi masinaid ja pool sajandit vanu masinaosi. Rua da Casa da Luz, 2 "Universe mälestused" J. C. Abreu 97 Kollektsioon tema reisidest. João Carlos Abreu - igapäeva turismist ja kultuurist. Kõik näitused on väga lähedaselt seotud tema elulooga, kaasa arvatud paljud muuseumi
annaabi.ee 
