vähemal määral seotud. Sündmused ühes riigis mõjutavad enamasti ka teiste riikide majandusi. Rahvamajandus on riigi sisene majandus. 3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid: Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid Korilus Elatusmajanduse olemus Varagraadne tootmisviis Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid Varaindustriaalne tootmisviis Hilisindustriaalne tootmisviis Postindustriaalne tootmisviis 4. Too näiteid oma majanduslikust käitumisest ? Saan iga kuu emalt taskuraha. Kulutan selle enda toidule. 5. Iseloomusta kohalikku tööjaotust oma kodulinnast- või vallast ?
Varaindrustriaalne tootmisviis- tehnoloogia suht kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõidis majandusharudes. Iseseisevindrustrialiseerumine on riigi indrustrialiseerumine omal algatusel ja omade jõududega. Sõltuvindrustrialiseerumine on teistest riikidest sõltuv indrustrialiseerumine, sest sellest on huvitatud teised riigid ning seda teostatakse ka nende jõududega. Koloonia on asumaa mis sõltub oma emamaast. Hilisindrustriaalne tootmisviis- minek suurtootmisele ja elatusmajanduse välja tõrjumine. Postindrustriaalne tootmisviis on tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja laieneb. Riik - organiseeritud avalik ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Territooriumil sõltumatu, suveräänne igast muust võimust Põhja-Ameerika
1. Turu- ja elatusmajanduse võrdlus. Turumajandus-Tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade koostööd. Toodetakse turule, sõltutakse ise turust. Elatusmajandus-Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks. Saak jagatakse tootjate vahel, tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide...
Lõunariigid varustasid emamaid toormega ja vastu said tehnoloogiat ja tarbekaupu. · Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste kolooniate kaubavahetus(nõrk) ning kolooniate omavaheline kaubavahetus oli peaaegu olematu. · Hiliseindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine. Hilisindustriaalne tootmisviis kujunes välja piirkondades, kus leidus kivisütt, metalle ja teisi maavarasid, mille kasut. Soodustas tööstuslikku arengut. 19.saj lõpul toimus uus tehnoloogiline murrang, mida isel elektri, telefoni, raadio, auto ja hiljem ka lennuki leiutamine. Võeti kasutusele nafta. · Postindustriaalne ühiskond sai alguse 20.saj teisel poolel, kui toimus tehnoloogiline
traditsioonilised tootmisviisid a)korilus b)varakraane tootmisviis c)hilissagaane tootmisviis. traditsiooniline tootmisviis tähendab, et kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast nii, et neid on juba aastasadu, kui mitte aastatuhandeid niimoodi tehtud. Traditsioonilisi tootmisviise rakendarakse elatusmajanduse puhul. Varaaegne tootmisviis tekkis u 6000-10000 aastat tagasi, kui maaharimise areng võimaldas järjest suuremal arvul inimestel jääda paikseks ja see lõiomakorda eeldused varaste tsivilisatsioonide tekkeks, lisaks kodustati ka loomi ja arenes kaubavahetus.Korilus on marjade, puuviljade, seente, seemnete, juurte mugulate, ka pisiloomade putukate jms loodusandide korjamine toiduks. On inimkonna vanim elatusviis.Hilisaegne tootmisviiskujunes välja taimede ja loomakasvatuse ühendamisel
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.)
jõududega(ette võtted, tehnoloogia,kapital). Koloonia e. Asumaa poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik(emamaae. Metropol) onallutanud ningmille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. Hindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine. Postindustriaalne tootmisviis tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Logistika tähendab kauba hankimise, veo, hoidmise ja tarbimisega seonduvaid toiminguid. Maailma poliitiline kaart jagunes kaheks. Põhi on koondnimetus kõrgelt arenenud Euroopale,Põhja Ameerikale ja mõnele muule peamiselt
tehakse sellepärast nii, et neid on niiviisi juba aastasadu tehtud; varaindustriaalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd, inimesed peavad olema heal haridustasemel ja riiklik korraldus peab olema selline, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümberkorraldada protsesse; hilisindustriaalne tootmisviis järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine; postindustriaalne tootmisviis tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. 5) Euroopa Liit (miks, kes, kuidas): asutati esialgu majandusühendusena, kuid on viimastel aastatel arenenud ka poliitilise ja kaitseliidu suunas. Söe- ja teraseühenduse asutasid 1950. a, mille
- Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) Teisi teravilju Oder - Vähenõudlik, kasvab peaaegu kõikjal, Hirss - Toiduks, loomasöödaks ja õllepruulimiseks - Põuakindel - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Kanada, - Elatusmajanduse kultuurtaim Saksamaa,Prantsusmaa, Ukraina - Kõige suurem kasvataja India Rukis Sorgo - Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel - Soojanõudlik - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand
Põllumajandusrevolutsiooni kestvus oli mitu tuhat aastat. Põllumajandus jaguneb: · Taimekasvatus · Loomakasvatus Laiemas tähenduses kuulub siia veel mesindus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatamine, kalakasvatus. Maailmas pole riiki, kus ei tegelda põllumajandusega. See esineb kahes vormis: kaubatootmisele orienteeritud ja elatusmajanduse põllumajandus. Vaatamata sellele, et põllumajandustoodangu maht kasvab, jääb selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks, sest teised majandusharud arenevad kiiremini. 20. sajandil vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. Siiski on selles 40% töötavast rahvastikust. Põllumajanduse osatähtsus riigi rahvamajanduses on erinev 1. Austraalia koos
Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimesega kogukondi, kes on isegi üksteisest majanduslikult isoleeritud. Nad ei vaja raha ning neil pole ka tööstust. · TRADITSIOONILINE TOOTMISVIIS kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast, et neid on tehtud juba aastasadu. Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Seda tootmisviisi rakendatakse elatusmajanduse puhul. - Varaagraarne tootmisviis hakati lisaks põllumajandusele kodustama loomi. Arenes kaubavahendus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Võeti kasutusele tööriistad käsitöölised. Esineb kahes peamises vormis: rändkarjanduse või alepõllundusena. - Hilisagraarne tootmisviis tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
· Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendada lühidalt. Seadused kiilkirjatahvlitel · Ka seal ei ole õigussuhet abstreheeritud, vaid on antud juhtum ja tagajärg, sarnaselt ennustustele. · Kui ..., siis... Väljavõtted Hammurapi seadusest · 133
Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates . Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Vara industreaalne ühiskond tehnoloogia kiire aren ja turusuhete tekke riikide vahel . Hilis industreaalne ühiskond domineeris majanduslikult arenenud riikides , masinaline suurtootmine , elatusmajanduse väljatõrjumine . Postindustreaalne ühiskond teenindusühiskond , teabe ja teadusmahukas tootmine või teenindamine . 8) MILLISED RIIGID TEKKISID JA KADUSID PÄRAST 1. MAAILMASÕDA ? Pärast esimest maailmasõda tekkisid : Eesti , Jugoslaavia (esialgu Serbia Horvaata Sloveenia kuningriigi näol ) Leedu , Läti , Poola , Soome , Tsehho Slovakkia ja lühikest aega ka Ukraina . Kadusid : Saksamaa
Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Itaalia. Suurima eksportija USA Oder · Vähenõudlik, kasvab peaaegu kõikjal, · Toiduks, loomasöödaks ja õllepruulimiseks · Suurimad kasvatajad: Venemaa, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina Rukis · Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel · Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad Hirss · Põuakindel · Elatusmajanduse kultuurtaim · Kõige suurem kasvataja India Sorgo · Soojanõudlik · Kasvupinnalt esikohal India Mugulviljakasvatus · väga palju · peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades · kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk Kartul · pärit Lõuna-Ameerikast Andidest · parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud.
ümberkorraldada.Varaindustriaalne- 15saj Euroopas sai alguse(Itaalia), maailm hakkas koos arenema,rahvad hakkasid tihedamini suhtlema,need piirkonnad mis ei suutnud kaasa minna iseseisva industrialiseerimisega(omal algatusel,oma jõududega) sunniti sõltuvindustrialiseerumise(huvitatud teised riigid,teostatakse suurelt osalt nende jõududega) teele.Hilisindustriaalne(19saj)-järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine.Postindustriaalne (20saj)- tänapäeva moodsaim tootmisviis,alles kujuned ja geograafiliselt laieneb peamised tunnused: vaimne töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks.Infoühiskond ühiskond millesse Põhja riikides on hakanud üle minema 1970.a,domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liimetest töötab kvarternaarses sektoris.Rahvusvaheline tööjaotus riikide majanduse
annaabi.ee 
