Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK........................................................................
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks.
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK..........................................
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS..................................
Mõiste. Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus. Vihmametsad on maailma loodusele väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km²
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades.................................................................................................
Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalne kliima Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia) Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-
Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just
voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Amazonase jõgi 5 Taimestik Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi.
6.Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained) b)Populatsiooni tihedus(millest sõltub) c)Populatsiooni seisund(kasvav/kahanev/stabiilne) d)Populatsiooni tervislik seisund e)Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas.
kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF uuris Sibeerit ja igikeltsa