CATTELL, Raymond briti ja ameerika psühholoog. 16-faktorilise küsimustik EYSENCK, Hans (1916 - 1997) oli saksa päritolu Briti psühholoog. Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale , et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism- stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus,
millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastaspoolusega superego jõud. Eysenck tüütas välja omapärase seletuse selle kohta, miks mõnel inimesel ilmneb patoloogia. Mida kõrgem psühhotismi-skaala näitaja, seda väiksem välisärritaja võib iseli kutsuda patoloogilise reaktsiooni. Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimis soovim optimismi ja stiimulinälga – püüdu leida innustavaid väli särritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne, seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge
3.Kultuur, kultuurne inimene. Tuleb omastada, pole kaasasündinud 4.Tunnetus, intellektuaalne tasakaal loodusega, peab kohanema 5.Teoloogiline, pühendumine ja teenimine 90. Longituudsete uuringute teostajad. Schaie, Seattleis al 1956 91. Ego-kaitsed. Freud. Eitus ebaedu kohta, regressioon primitiivsemasse seisundisse, muutud lapsikuks, jäämäe metafoor. 92. Suur viisik isikusepsühholoogias. Määrab käitumise 1.Ekstraversioon 2.Neurootilisus e tundlikkus 3. Sotsiaalsus e kontaktivõimelisus 4.Meelekindlus 5.Avatus. McCrae ja Costa 93. Eriksoni teooria (millist konflikti lahendavad noored). Erikson vaatab arengut stadiaalselt. Igas staadiumis vaja täita oma arenguülesanded, et liikuda edasi. Nooruses intiimsus vs isolatsioon. Lähedaste suhete loomine, armastus. 94. Isiksuse häired. ,,Uued" häired. 95. DSM. 5 diagnostika liigitust häiretele. 1
Eesmärk on kaitsa, tugevdada ja parandada. See on erinev kui tervisekäitumine. Siin peab olema sisemine veendumus, et kui ma nii teen, siis ma teen head tervisele. Kõik need käitumised on ajas muutuvad. Mõlemat pidi, et inimese puhul tema enda käitumine muutub ajas ja teiselt poolt, need terminid muutuvad ajas. Tervise- ja haiguskäitumine ei pruugi olla mõjutatud samadest asjadest, hoiakutest. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid: * isiksuseomadused neurootilisus, ekstraversioon, avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Need on antud konteksti jaoks "Uriko suur viisik", mitte segamini ajada psühholoogia suure viisikuga, mis on tulnud faktoranalüüsist. Goldberg, Strycker (2002) isiksuse ja toitumusharjumise käitumise seos. Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese
Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata: alaväärsuskompleks- kui alaväärsustunne, siis kompenseerib sooviga ennast maksma panna, üle olla. 5 2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach)
3. Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini ettetulevates situatsioonides. Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas kaasasündinud Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet Hans Eysenck. Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale , et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon- ekstraversioon ja neurotism-stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem:
c. Anosognosia 2 – 1) Antoni sündroom – kortikaalse pimedusega haige arvab, et näeb (sagemini O prk kahjustus); 2) Misoplegia – ei salli haiget poolt. 7. Isiksus ja emotsioonid a. Ajejõu (drive) langus – jõud, mis aktiveerib inimese impulsse. b. Apaatia või pidurdamatus. c. Enesekontrolli langus. d. Hüpoteetilised seosed psühhiaatriliste haigustega: sotsiopaatia; elamuste otsimine (sotsiaalsete reeglite ignoreerimine); ekstraversioon (pidurdamatus) / introversioon (apaatia). 8. Sensoorsed/ tajufunktsioonid – F seotud aktiivse komponendiga tajus, st roll tajus kaudne – organiseerib taju, planeerib, võrdleb (TPO häire on „passiivne“). a. Unilateraalne/ühepoolne tähelepanematus (TPO või FEF) b. Antoni sündroom (vt ebanormaalne teadlikkus) c. Balinti sündroom (tavaliselt PO bilater.) – pilgu fikseerimise häire + optiline ataksia + nägemistähelepanu langus.
millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastapoolusega superego jõud. Ta väitis, et superfaktorid on bimodaalsed: samal ajal kui enamikus inimestes on mõtlema vastapooluse omadusi, on vastandäärmustusse kuuluvaid palju vähem kui jaotustelje keskele jäävaid. Isiksuse kahe mõõtme omavahelisel ühendamisel kujuneb neli inimtüüpi. Mille selged ja veenvad kirjeldused on olnud eeskujuks paljudele isiksuse käsitlustele. Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimissoovi ja stiimulinälga püüdi leida innustavad välisärritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne. Seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Toetudes teadussuuringuile, osutas ta, et arevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud geneetilise taustaga
tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst
tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks.
nakkuse ja laimu suhtes. MINA vastasspool. Kehastab neid omadusi,mis meile teistes inimestes kõige vähem meeldib. · Suurim panus Jungi isiksuseteoorias on tüpoloogia. Viisid, kuidas indiviidid harjumuspäraselt reageerivad maailmale: - introversioon energia tuleb seestpoolt, vajadus üksilduse järele, nad pole hüljatud, vaid see nende isiklik valik. Sõpru vähe, aga olemasolevad suhted tugevad. - ekstraversioon koosneb välistest objektidest, objektiivsed faktid ja juhtumid, vajavad suhtlemist, kohanemine väga hea, loovad kiiresti sõprussuhteid. Jung kaldubki maailma jaotama kaheks, on maskuliinsus-feminiinsus, intri- ekstraverssus.Jungi puhul räägitakse enantiodromiast, see räägib, et varem või hiljem muutub kõik iseenda vastandiks. Jung räägib ka kompensatsioonist, mingi puudujääk mingil alal kompenseeritakse teises alas/suhtes. Jung ja psühhopatoloogia:
- Obsessiiv-kompulsiivne - Vältiv - Sõltuv Isiksuse(häirete) ajalugu - Hippokrates 460-377 eKr aju liiga kuum, külm, kuiv või niiske - Galenos 130-200 domineeriv kehavedelik lima, veri, kollane sapp või must sapp - C. G. Jung 1875-1961 juhtiva funktsiooni alusel (mõtlev, tundev, tajuv, intuitiivne tüüp) kombinatsioonis hoiakuga maailma suhtes (introversioon või ekstraversioon) - Eysenck 1916-1997 ekstravertsus ja neurotism on dimensioonid Diagnoosi ajalugu - 18. saj. hullumeelsus ilma segasuseta - 19. saj algul kaasasündinud moraalne puudulikkus; moraalne vaimuhaigus - 20. saj algul klassikaline kirjeldav psühhiaatria haigussümptomid; klassikaline psühhoanalüüs alateadlikud kaitsed - Kategooriad vs dimensioonid
annaabi.ee 
