Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrollikese Töösse suhtumine Töödikud (workaholic): energilised, aktiivsed, tegusad. Kogu energia suunanud töösse või näiliselt töösse.eelistavad tööd puhkusele, alati valmis töötama. Sageli pole endas kindlad, vb peaks veel rohkem töötama. Töödiku tüübid W.Oates: · pesuehtne läbi ja lõhki töödik. Kõrged nõuded tööle, peab olema hästi tehtud.
Läbirääkimiste hindamine: · Kokkuleppe arukus · Usaldus, autentsus, kokkulepetest · Protsessi tõhusus kinnipidamine · Osalejatevahelised suhted · Suhte jätkuvus · Osalejate kahepoolne võidutunne Internaalne ja eksternaalne kontrollikeskus (Martin Seligman) Kas olukord kontrollib sind või sina olukorda? Eksternaalsed näevad end olustikust ja keskkonnast sõltuvana, lüüasaamine lõpeb passiivsusega, veendumus õpitud abitusena. Inimene, kes selgitab, et olukorda lahendada pole võimalik ei tee midagi ka siis kui olukord muutub. Meie õpitud, ehk kognitiivne kogemus on väga oluline. Kes tahab edu saavutada, peab tegutsema. Tuleb uskuda, et meie tegevus võib muuta asjade käiku. Meie tulemused ei ole teistest sõltuvuses. Teised ei kirjuta meie stsenaariumi.
2. Ikosaeedriline - 12-nurkne 20 võrdkülgse kolmnurgaga hulktahukas. Näit. faag X174, adenoviirused, pikornaviirused. Kui kapsiidis on rohkem kui 60 subühikut, on kapsiid kvaasi-ekvivalentne. Viiruste ümbris ehk kest esineb peamiselt loomaviirustel. Ümbris pärineb peremeesraku membraanist; herpesviiruste puhul on ümbriseks tuumamembraan. Ümbris sisaldab lipiide ja valke. Valgud on viirusspetsiifilised: 1. Maatriksvalgud, tavaliselt glükosüleerimata 2. Glükoproteiinid a) eksternaalsed - "spikes" (gripiviirus - hemaglutiniin) b) transportkanalivalgud. Ümbrisega virioonid võivad olla pleomorfsed, s.o. erineva kujuga. Komplekssed viirused Rõugeviirused - omavad ümber DNA mitut valkkesta Kapsiid lisastruktuuridega (T faagid) Bakuloviirused - viiruspartiklid kahesugused Bakteriofaagid uurimisobjektina geneetikas. Pärast bakteriofaagide avastamist jätkati nende uurimist eeskätt meditsiinilistel eesmärkidel. Kuna faagid
Formaalne kooliharidus peaks õpetama abstraktset mõtlemist. Teadusmõisted on kodeeritud märgimõiste. Lähima arengu tsoon ehk LAT: - Kuhu laps on ise jõudnud, seal ta saab hakkama, kui keegi aitab - LAT loob uue LAT-i - Selle najal toimub õppimine - Oluline on kultuuriline keskkond Keele ja mõtlemise seos (suurem kui Piaget'il) Sotsiaalse interaktsiooni pidas oluliseks ( rohkem kui Piaget) Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel s.t. eksternaalsed protsessid muudetakse inernaalseteks Kriisi etapid inimese arengus : - 0-2 k sünnikriis - 2k-1a - stabiliseerumine - 1a kõndimise kriis - 1-3a - stabiliseerumine - 3a mina läbimurre - 3-6a stabiliseerumine - 6(7) a kooliea alguse kriis - 7-8 a stabiliseerumine - 9-13a murdeea kriis - 13-17a stabiliseerumine - 17a noorukiea kriis (tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge) KRIITIKA
Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Seega sotsiaalse kulu arvastamiseks hüve tootmisel liidetakse keskkonnareostusest põhjustatud eksternaalsed kulud ja hüve tootmise kulud. Kuna pakkumiskõver ei mõõda negatiivse eksternaalsuse korral nt elektri tootmise tegelikku kulu, siis ilma valitsuse sekkumiseta kujuneb turul pakutav kogus optimaalsest kogusest suuremaks. Ühiskonna hinnavaru maksimeeritakse punktis, kus sotsiaalse kulu kõver ristub nõudluskõveraga. Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu
(2) On selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus eksternaalsed inimesed arvavad, et väliskeskkond mõjutab/kontrollib neid (jumal, saatus, juhus, horoskoop vms mängib suurt rolli). Internaalsus kõik sõltub inimesest endast Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Subjektiivne heaolu väljendab subjekti hinnangut oma rahulolule eluga. Elamusteotsing on mõõde, mis näitab, kuivõrd inimene otsib seiklusi, elamusi,
lubadused ja ülesanded suunatud normidele kuuletumisele. Juhid on pigem autoriteedid.) Otsene – mida juht vahetult teeb, kaudne – seostub stiilide ja strateegiatega ja vahendav mõju 31 o Internaalsed juhid proaktiivsed ja innovaatilisemad ning on valmis võtma riske. Eksternaalsed pole nii innovaatilised vaid lähevad pigem kindla peale välja. Internaalsed on tugevama ja julgemaotsustusega kui eksternaalsemad. Internaalid analüüsivad ja töötlevad infot paremini läbi ja süstematiseerivad seda infot paremini see on intelligentsusest sõltumatu. Edu põhjuste omistamine o Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Sisemine edu sõltub meie võimetest, kas meil on võimed v meil pole kui ei oksa
(2) On selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus eksternaalsed inimesed arvavad, et väliskeskkond mõjutab/kontrollib neid (jumal, saatus, juhus, horoskoop vms mängib suurt rolli). Internaalsus kõik sõltub inimesest endast Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Subjektiivne heaolu väljendab subjekti hinnangut oma rahulolule eluga. Elamusteotsing on mõõde, mis näitab, kuivõrd inimene otsib seiklusi, elamusi, uusi
Keel jaguneb sise- ja väliskõneks: alguses on väliskkõne vähem suunatud tesitele ja pigem endale, hiljem teistele. Algselt lapsed räägivad asju läbi valjult, kuid ei suuna seda teistele, vaid endale. Kõne on suunava eesmärgiga, mis tähendab, et kõige pealt hakka laps suunama kõnega oma vanemaid. Kõne striktuuridesf saavad mõtlemise struktuurid. Laps lähtub keelest ning ta intregeerib selle oma kogemusse. Sotsiaalsed eksternaalsed protsessid muutuvad internaalseks kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel st. Inimene, kes on sotsiaalses keskonnas omandatud protsessid internaliseerunud läbi kogemuse, siis hakkavad need toimima automaatselt Iga psühholoogiline funktsioon trkib kaks korda interpsüühilisel tasandil ning seejärel internaliseerituse astmel Algselt tekivad kogemused sotsiaalsel tasandil, seejärel muutuvad vaimseteks funktsioonideks!!
rakendatakse tõenäosus-printsiipi. - Inimesed ei piirdu teise inimese tajumisel ainult jälgimisega, vaid püüavad otsida põhjusi ja järeldusi teha. -Teise inimese käitumise tõlgendamine, talle teatud omaduste omistamine mõjutab oluliselt ka vaatleja enda käitumist. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kalduvus omistada käitumise põhjusi isiksuslikele aspektidele (Internaalsed faktorid, dispositsioonid) siis kui peaks omistama neid situatsioonile (eksternaalsed faktorid) ja vastupidi. Me lähme põhjuste omistamisega nihkesse nt. depressioonis inimene omistab asjade põhjusi iseendale. Kas olen tõesti sündmuste keskpunkt? See muutub koormavaks! Osaleja – vaatleja kalle (actor-observer bias): - inimeste kalduvus näha teiste inimeste käitumist kui nende tõeliste iseloomujoonte peegeldusena, kuid enda käitumist rohkem situatsiooni poolt mõjutatuna (Jones, Nisbett, 1972). Kui inimesed
determinismi: käitumine ei tulene otseselt ei sise- ega välisteguritest, vaid kõik need kolm tingivad vastastikku üksteist. KÄITUMINE 17 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © INTERNAALSED FAKTORID EKSTERNAALSED FAKTORID isiklikud eelistused, hüvitused, karistused, kognitsioonid jm. juhutingimused jms. Näiteks kujutame ette tütarlast, kelle uskumused, mõtted jms. internaalsed tegurid teevad tema ärevuse sotsiaalsetes situatsioonides kõrgeks. Muidugi käitub ta selle ärevuse tõttu seltskonnas kohmakalt ning ei saa sealt hüvitusi. Hüvituste puudus mõjutab käitumist nii, et ta hakkab seltskonda vältima
Tehes need kindlaks, saab väliste stiimulite fikseermisel mõista, ennetada ja kontrollida nii inimeste kui loomade käitumist. Seega biheiviristliku lähenemise korral põhjustavad kuritegeliku käitumise keskkonna spetsiifilised stiimulid ning igasuguse käitumise välistamiseks tuleb leida uusi ja paremaid stiimuleid. Harvardi ülikooli XX sajandi kõige tuntub biheiviorist oli Burrhus Fredric Skinner. Ta uskus samuti, et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimese käitumise determinandid. B. Skinner on nimetatud situatsionalistiks ja reduktsionistiks. Esimene määratlus tähendab, et inimkäitumine on tingitud keskkonna stiimulitest ja sõltumatu mõtlemise ning vaba tahe on müüdid. Nii inimesed kui loomad reageerivad sarnaselt keeruliste robotitega keskkonnatingimustele. Redusktionistliku lähenemise korral on kui tahes keeruline käitumine jagatud väiksemateks algühikuteks – operatsioonideks, millest tuleneb
Watsoni 1913.aastal avaldatud artiklit "Psühholoogia,nagu behaviorist seda näeb",millega üritas läplikult vabaneda teadvuse kui "musta kasti" uurimisest,sest uuritavate isikute teadvust ei saa vahetult jälgida ega mõõta.Niisuguse lähenemise korral loetakse psühholoogia fundamentaalseks eesmärgiks mõista,ennustada ja kontrollida käitumist. Kõige tuntumaks 20.sajandi behavioristiks loetakse Burrhus Frederic Skinnerit(1904-1990).Sarnaselt Watsoniga uskus Skinner,et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimise käitumise determinandid.Väitis,et teadvuse üle saab otsustada üksnes käitumise põhjal.Psühholoogia seaduspärasused peavad olema sellised,et neid oleks võimalik objektiivsete meetodite abil kas kinnitada või umber lükata.Skinner arvas,et inimkäitumine on tingitud keskkonna stiimulitest ja sõltumatu mõtlemine ning vaba tahe on müüdid. Skinneri teoorias on kolm käitumise põhikategooriat: Sõltumatu muutuja ehk stiimul
annaabi.ee 
