Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike. Ekstravert-vljapoole elav inimene, seltsiv, kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine, spru vhe-ustav, ettevaatlik, avab ainult spradele Seesmise e. internaalse kontrollkeskmega-inimesed peavad oma edu ja ebaedu eesktt enesest sltuvaks,nad arvestavad oma vimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Vlise e. eksternaalse kontrollkeskmega-inimesed mtlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb vlistest tingimustest ja asjaoludest,vhem oma kogemustest ja enese omadustest. TESTID- hinnangtestid,konstruktiivtestid,tlgendamistestid,assotsiatsioonimetoodika, temperamenditestid,huvide ja vrtusorientatsioonide testid. A-tpi isiksus-on orienteerunud saavutustele, neil on pidevalt kiire ning nad ei oska kuidagi lgastuda. Kohates takistusi, saavad nad kohe vihaseks. Ehkki vliselt enesekindlad kahtlevad nad endas pidevalt.
VÄLINE KONTROLLKESE SISEMINE KONTROLLKESE VÄLINE MOTIVEERITUS SISEMINE MOTIVEERITUS Internaalsus vs eksternaalsus Internaalse isiksuse elufilosoofia: kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne minakontseptsioon Kontrollkese Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga nad on töö juures kergemini häiritavad nad on vähem pühendunud tööle Humanistlikud käsitlused C
ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest
nimetada tunnetatud kontrollkeskmeks kui isiksuse omaduseks. Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks, nad arvestavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Usuvad, et suudavad ise oma elu kulgu määrata, üritavad seda aktiivselt suunata, otsivad aktiivselt enda igakülgse realiseerimise võimalusi. Neid iseloomustab algatusvõime, oma otsuste langetamisel on nad uurivad ja kaalutlevad Välise ehk eksternaalse kontrollkeskmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest. Nad arvavad end sõltuvat kompetentsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad, et tulevik on ette määratud ja nad ei suuda seda mõjutada, seega pole mõtet pingutada eesmärkide saavutamiseks. Jean Piaget (1896-1980) lõi kognitiivse arengu teooria. Ta uuris ja kirjeldas peamiselt laste mõtlemise arengut
kolme gruppi: mudeldajad – kipuvad kopeerima oma vanemate abielus nähtud käitumismustreid põhjustades konflikte heitlejad – on ettevaatlikud lähisuhete loomisel lepitajad – on õppinud oma vanemate vigadest ning on edukad oma suhete loomisel (Vaher, 2008, 47) Lahutus võib halvasti mõjuda ka lapse sotsiaalsusele ja psüühikale. Abielulahutusest võivad lapsed saada eksternaalse häire (väljakutsuv käitumine, agressiivsus, sõnakuulmatus, valetamine jne) või internaalse häire (depressioon, tagasilangus, sisepinge). Üldiselt võivad taolised probleemid tekkida pigem poistel. Sellistel lastel on suurem risk probleemide tekkimisele koolis. (Kivi, Sarapuu, 2005, 120) Tegelikult aga võib lahutus olla ka väga suure probleemi lahendus. Seda sel juhul kui üks vanematest on alkohoolik, vägivallatseja või kui vanemate vahel on suured tülid ja pinged.
6 S.S 2010-05-22 Seesmise e internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt vaid iseendast sõltuvaks. Usuvad, et on ise oma elu kulgu määravad. Iseloomustab algatusvõime- Otsuste langetamisel on kaalutlevad ja uurivad. Välise e eksternaalse kontrollkesmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest. Alluvad kergesti mõjutustele. Usuvad, et tulevik on ette määratud, mis tõttu nad ei pinguta karjääri ja eesmärkide saavutamise nimel. Inimese kontrollikese võib muutuda vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsele kogemusele ja õppimisele. ALBERT BANDURA SOTSIAALSE ÕPPIMISE TEOORIA
aitab neil oma kogemusi hinnata, ning varustab meid teadmistega tõest, eksimustest, kohustustest ja moraalsest õiglusest. Kõrvalekaldumine sellest sisemisest tunnetusest tekitab süütunnet; ning tegelikult ei olegi vaja süütunde tekkimiseks oma sisemisele tunnetusele vastupidiselt käituda piisab ainult kavatsusest seda teha. Juba mõtlemine millegi patuse kordasaatmisest tekitab samapalju ebamugavat süütunnet kui tegu ise. See toob kaasa inimeste käitumise internaalse, mitte eksternaalse kontrolli, viies kontrollkeskme välisest karistustest sõltuvast sisemiseks. Kristlusel oli sel ajaperioodil hea minek: inimeste jaoks, kes kannatasid nälja, katku, sõdade käes, oli religioon, mis keskendus täiuslikumale, mittefüüsilisele maailmale, lohutav. Orjadele ja teistele madala positsiooniga inimestele pakkus rahuldust õiglustunne teadmisest, et jumal lõi kõik inimesed endasarnaseks ning et viimne kohtumõistmine inimeste üle toimub ühtede ja samade kriteeriumide
sõltuvaks. Nad arvestavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Uskudes end olevat suuteline ise oma elukulgu määrama, üritavadki nad seda suunata. Otsivad aktiivselt eri karjääri tegemise viise ja enda igakülgse realiseerimise võimalusi. Neid iseloomustab algatusvõime. Otsuste langetamisel on uurivad ja kaalutlevad, seetõttu on nende seisukohti ka raske muuta. Välimise ehk eksternaalse kontrollkeskmega inimesed: Inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest ja eelnevatset kogemustest. Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvat kompentsetest isikutset ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutada. Järelikult pole mõtet planeerida ka oma karjääri ega pingutada eesmärkide saavutamise nimel.
suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda, mning, et oma tegutsemisega suudetakse muuta oma tulemusi. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. Välimine e eksternaalne kontrollkese inimesed on veendunud, et kõik , mis nendega juhtub ei allu nende kontrollile vaid on kontrollitud väliste jõudude poolt. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Eksternaalse kontrollkeskmega inimesed ... on vähem rahulolevad oma tööga, nende absenteeismi tase on suurem, nad on töö juures kergemini häiritavad, nad on vähem pühendunud tööle ... kui internaalse kontrollkeskmega inimesed Internaalse isiksuse elufilosoofia kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang
puudus mõjuda konkreetse reisi eelistamisele negatiivselt .Kooskõlas biheiviorismi üldiste põhitõdedega väidab Rotter ,et kindlasuunalise kinnistuse saamine mingit liiki olukorras kujundab paljuski nende käitumise seda laadi juhtumi kordumisel. Rotter teeb vahet situatsiooni spetsiifiliste ja üldiste ehk üldiistatud ootuse vahel.Viimastel on eriline tähendus inimese üldise motivatsiooni-eksternaalse ja internaalse suunduse-lahtimõtestamisel.Selles allpool pikemalt . Kinnistajad. Rotter määratleb kinnistajate väärtusena selle,mil määral me eelistaksime üht kinnistajat teisele.Ta väidab ,et inimesed erinevad üksteisest selle järgi,millise tähtsuse nad omisravad ühele või teisele tegevusele või selle resultaadile.Rotteri spetsiifilises käsituses pole kinnistamine väärtus seotud otseselt ootustega
inimesel välje üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks, nad arvastavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Neid iseloomustab algatusvõime. Välise ehk eksternaalse kontrollkeskmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest ja eelnevatest kogemustest. Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvat kompetentsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Siiski võib inimese kontrollkese muutuda. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsetele kogemustele ja õppimisele. Kuid inimene ei õpi mitte ainult isiklikest kogemustest. Me õpime ka teiste omadest.
- kas käitumine on püsiv: kas inimene käitub alati selles olukorras nii? - kas see käitumine on kooskõlas teiste käitumistega: kas teised käituvad selles olukorras samuti? - NÄIDE: Mari naerab koomikut vaadates On see tulenev koomikust või Marist? - Kas ta naerab alati teda vaadates? - Kas teised naeravad teda vaadates? - Kas ta naerab ainult teda vaadates? Millised vastused peaksid olema “jah”, et tegemist oleks eksternaalse põhjusega ehk koomikuga? õige vastus- kõik 3 peavad saama jaatava vastuse. Põhjuste omistamine Kausaalse atributsiooni teooria (Heider, 1958; Kelley, 1967; Jones ja Nisbett, 1972 jt) - välisel jälgimisel saadud teabest tavaliselt ei piisa veenvateks järeldusteks ja seepärast rakendatakse tõenäosus-printsiipi. - Inimesed ei piirdu teise inimese tajumisel ainult jälgimisega, vaid püüavad otsida põhjusi ja järeldusi teha.
annaabi.ee 
