......4 2.Maakatastri andmed................................................................................................................................... 6 2.1. Aadress ja tunnus ...........................................................................................................................6 2.2. Sihtotstarve......................................................................................................................................6 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon .....................................................................................................6 2.4. Maakasutus......................................................................................................................................6 2.5. Kitsendused..................................................................................................................................... 6 3.Ehitisregistri andmed............................................................
3,59 Pr. Pindala kokku=29,87 Teor. Pindala kokku=30,02h 30.0 a 2 Vahe=29,87-30,02=-0,15 Lubatav vahe=30,02/200=0,15 Eksplikatsioon(ha) sealhulgas katastriüksuse üldpindal õuemaa muu maa nimetus a haritav looduslik metsama maa rohumaa a kokk sh vee sh ehitised kokku
Reoveed juhitakse krundil asuvasse 10 m³ reovee kogumis ja settekaevu, mida tuleb regulaarselt tühjendada. Küttesüsteemiks on ette nähtud põranda sisse paigaldatud küttetorud, mida varustab soojaenergiaga maasoojuspump. Elamu elektrivõrguga liitumispunkt asub krundi piiril, peakilp paigaldatakse välisukse kõrvale, selleks ette nähtud süvendisse seinas. 11 1.3.8. Asendiplaani skeem. Eksplikatsioon: 1 projekteeritav eramu 2 prügikonteiner 12 2. Graafiline osa. Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2. korruse plaan (1:50) 4 Vaated (1:100) 5 Lõige 11 (1:50) 6 Katuse plaan (1:200) 7 Vundamendi taldmiku plaan (1:50) 8 Vundamendi plaan (1:50) 9 Põrandapaneelide plaan (1:50) 10 Laepaneelide plaan (1:50) 11 Sarikate plaan (1:50)
1. Asub keskusest väljas 2. Kinnistu asub Kambja-Rebase tee vahetus läheduses seega on majani kuulda sõidutee müra. 3. Kõik ümbruskonna teed pole asfalteeritud, on ka kruusakattega teid. 4. Puuduvad jalakäijatele kergliiklusteed. 2. MAAKATASTRI ANDMED 2.1. Aadress ja tunnus Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga Tunnus: 28203:005:0278 Allikas: Maaamet 2.1. Sihtotstarve Sihtotstarve: maatulundusmaa 100% 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon Pindala: 2,89 ha S.h. ehitiste alune maa: 166,6 m² Haritav maa 1.37 ha Looduslik rohumaa 1.32 ha Metsamaa 0.20 ha 2.4. Maakasutus Maakasutuseks on elamukrundina kasutamine. 2.5 Kitsendused Registriosa III jaos on järgmised kehtivad kanded: 1. Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu üleantav kasutusõigus 0,4 kV
näitab see väga head töö tasustatavust ning seda, et töötajad saavad väärikat töötasu. See innustab töötama ja kõrged palgad suurendavad tarbimist. 8 3. MAAKATASTRI ANDMED Alljärgnevad andmed on pärit Maa-ameti katastriüksuse päringust. Aadress: Jõgeva maakond Jõgeva linn Kalda tn 8 Tunnus: 24901:008:0330 Sihtotstarve: Elamumaa (100%) Pindala ja eksplikatsioon: 1568 m², sh ehitiste alune maa 231 m², õuemaa 231 m², muu maa 1337 m² Registriosa: 1504835/ 15048 [4]. Maakasutus: Maad kasutatakse alaliseks elamiseks ning aiasaaduste kasvatamiseks (põõsad, viljapuud jne) Kitsendused: „Asjaõigusseadus“ sätestab kitsendustena naabrusõigused, teed, tehnovõrgud ja – rajatised, veed ja metsad [5]. „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis
1.2. Mahulis-plaaniline lahendus Hoone projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Normatiivne kasuskoormus on 3 kN/m2 ning hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad, mis on kergesti eemaldatavad ja ümberplaneeritavad ning tulepüsivusklassiks on TP-1. Eelneva põhjal võib öelda, et hoone sihtotstarvet on võimalik muuta ning seda saaks teha ilma raskusteta. Ruumide loetelu on toodud välja järgmises Tabel 1. Ruumide eksplikatsioon Tabel 1. Ruumide eksplikatsioon Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 01. Vestibüül 72,1 m2 02. Vastuvõtu salong 36,8 m2 03. Dispetseriruum 36,9 m2 04
1.3 Mahulis-plaaniline lahendus Hoone projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Hoone plaanilahenduse koostamise kontseptsioon on olnud universaalsus projekteeritud on struktuur, mis võimaldab paindlikult planeerida ruume ja ruumigruppe vastavalt tulevaste muutuvatele vajadustele. Hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad, mis on kergesti eemaldatavad ja ümberplaneeritavad. Ruumide loetelu on toodud välja järgmises Tabel 2. Ruumide eksplikatsioon Tabel 2. Ruumide eksplikatsioon Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 01. Vestibüül 72,1 m2 02. Vastuvõtu salong 36,8 m2 03. Dispetseriruum 36,9 m2 04
2.2 Seadmete ja inventuuri paigutus Seadmed ja inventuur asetseb töökojas. Teised ruumid ei ole kasutuses va. kompressoriruum seal asetseb kompressor, sest töökojas töötab üks inimene ja teiste ruumide järgi ei ole vajadust. Seadmete ja inventuuri paigutus on näidatud joonisel 2. 10 Joonis 2. Töökoja plaan. 11 Eksplikatsioon. 0. Tulekustutid 1. Tõstuk 2. Töölaud 3. Kruustang 4. Kapid 5. Riiulid 6. Metallist kinnine prügikast 7. Stend 8. Paberi rull puhastamiseks 9. Õli (pool sünteetiline) 10. Õli (täis sünteetiline) 11. Käigukastiõli (mineraalne) 12. Käigukastiõli (sünteetiline) 13. Gaasi keevitus 14. CO-Keevitus 15. Kohtventilatsioon 16. Tööriistade käru (liigutatav) 12 3. Aastase töömahu määramine
Kanti seisukoht, et matemaatikat iseloomustab suurem tõsikindlus kui kõiki teisi inim- teadmise liike, toetub põhimõttele, et täielikult saame me mõista vaid seda, mille me oleme ise loonud (konstrueerinud). Filosoofiline tunnetus seevastu ei saa töötada “enda loodud” mõistetega, vaid peab lähtuma tavalise kõnepruugiga “antud” mõistetest, et neid “seletada” (A 730 / B 758) või “eksplitseerida” (A 727 / B 755). Niisugune selgitus/eksplikatsioon on aga alati piiratud. Kõnepruugiga “antud” mõisted toovad endaga kaasa tähenduste piiramatu paljususe, sest nad on selles seotud (tihti ka vastuoluliselt) teiste mõistetega. Mõistete antud seosed on aga selgitatavad üksnes “diskursiivselt”, s.t. samm-sammult arutledes. Lõpliku selguseni seejuures ei jõuta, mistõttu ei ole diskursiivne filosoofiline tunnetus võimeline ka sellisteks apodiktilisteks tõestusteks nagu intuitiivne matemaatiline tunnetus. Niisuguse
Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. • Sai alguse 20. sajandil. Mõjutatud modernnistlikust esteetikast laiemalt. Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tebekeelest. • Kavatsuslik: kirjeldada probleemi, mida arvatakse, et kirjanik on tahtnud rõhutada. • Tundmuslik: seotud emotsionaalsusega, mida loetu lugejas tekitab. • Lähilugemine e eksplikatsioon – detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) • Põhilähtekohad: 1)lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne
Uuskriitika tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelisseisundile ning tarbimisühiskonna/massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane verbaalne objekt; kriitika peab olema objektiivne ja tunnustama objekti autonoomsust), lähilugemine (e eksplikatsioon; detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, keskendumine mitmetähenduslikkusele), kirjandus kui keel (kirjanduskeel on erinev ja rikkam; fookus teose terviklikkusel), tekst kui kordumatu orgaaniline tervik (poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest; kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad-kujundid-sümbolid, mitte tegelased-süžeed-ideed. Keelelised komponendid teenivad ühte põhiteemat (tasakaalu väljendavaid konfliktseid jõude).
C. Ransom The New Criticism (1941), I. A. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus Põhiline uuritav zanr < luule Põhimõisted, alused Intentional fallacy kavatsuslik eksitus Affective fallacy tundmuslik eksitus Põhimeetod: lähilugemine e. eksplikatsioon (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity). Oluline kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tarbekeelest Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. 50.Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus 51.Lähilugemise mõiste Põhimeetod: lähilugemine e
annaabi.ee 
