PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad). Sattunud soodsasse keskkonda haavas, arenevad spooridest vegetatiivsed vormid, mis oma elutegevuse käigus eritavad haava ainevahetuse jääkprodukte ja eksotoksiini. Neist kõige ohtlikum on tetanospasmiin neurotoksiin, mis on enamuse haigussümptomite põhjustajaks KLIINILINE PILT Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem. võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine, kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle kogu keha
Konservides areneb vegetatiivne vorm, mis elutegevuse käigus hakkab produtseerima eksotoksiini. Kõhulahtisuse Väljaheide on Kõhulahtisus Roojab sageli ja kirjeldus vastikult haisev. kestab mõnest vähe korraga, Kestab lühikest tunnist nädalani tenesmid, aega 1-2 päeva. väljaheide vedel, limane võib
retseptorid ja seob toksiini rakuga. Fragment A inhibeerib valgu sünteesi käigus ribosoomil polüpeptiidahela pikenemist määravat EF2 faktorit. Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. 17. Difteeria patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina- neelus. Tekib lokaalsest ärritusest, punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan. Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub > vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru-hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes, jäsemetes, silma lihastes). 18. Difteeria diagnostika põhimõtted. Eleki test · Diagnoosi kinnitamiseks on aga vajalik C. diphtheriae isoleerimine ja toksiini tekitamise võime määramine.
läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. 4.4.Staphylococcus aureus Nakkuse allikad: · Esineb inimese nahal, limaskestadel, kehavedelikus · Esmane nakkuse allikas inimene, harvem loom · Saastunud piima - ja kondiitritooted (kreemid) · Mikroob toodab eksotoksiini Haigusnähud: · Tekib soolepõletik, raskematel juhtudel krambid · Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus Hävib: · Toksiin on kuumuskindel, hävib 100ºC juures 0,5-1 tunni jooksul Vältimine: Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused · Isiklike hügieeninõuete range jälgimine · Käte jt. vigastuste, haavandite ning nina-kurgu põletike puhul arsti konsultatsioon
Enterohemorraagilised (EHEC) - E.coli tüved. Siia rühma kuuluvad ka sigade tursetõbe e. enterotokseemiat tekitavad E.coli serovariandid O 138, O 139, O141 jt. Virulentsuse faktoriks on neil tugev verotoksiin (tsütotoksiin), mida eritavad mainitud tüved intensiivsel paljunemisel sooltes (tavaliselt niude- ja käärsool), kust see resorbeerub vere- ja lümfisoontesse ja vallandab spetsiifilise patogeneesi. Sigade tursetõve põhjustavate E.coli tüvede poolt eritatavat eksotoksiini peetakse Stx-2 variandiks, millel on tugev neurotsütotoksiline efekt, põhjustades närvinähte, äkksurma või jäsemete osalist paralüüsi. Tursetõve patognomoonilisteks tunnusteks on hemorraagiline koliit, millele lisaks täheldatakse käärsoole lingude vahele eritunud serozelatinoosset eksudaati, mesenteriaalsete lümfisõlmede-, mao submukoosa- ja palpebraalödeemi. Need on seotud toksiini toimel tekkinud väikeste arterioolide kahjustusega.
- ebapiisav kuumtöötlemise aeg - külmutatud liha ebaõige sulatamine - toidu säilitamine temperatuuri ohutsoonis - toidujääkide kasutamine - haiged töötajad Bakteriaalsed toidumürgistused liigitatakse toidutoksikoinfektsioonideks (tekivad siis kui inimene sööb elusaid mikroobe sisaldavat toitu ning toksiin eraldub mikroobide lagunemisel inimese organismis - nimet.endotoksiin) ja toiduintoksikatsioonideks (tekivad siis kui toidusse sattunud mikroobid on tekitanud eksotoksiini ja inimene sööb sellist toksiini sisaldavat toitu). Salmonelloos Salmonelloosi põhjustavad mikroobid on salmonellad. Salmonellad on kogu maailmas kujunenud tõeliseks nuhtluseks (eriti linnukasvatuses). Eestis registreeritakse aastas salmonelloosi haigestumise juhtusid üle 300 korra. Salmonelloos on toksikoinfektsioon. Toidumürgistuse tekkimise vajalikuks tingimuseks on nakatumine suure hulga (miljonid) elusate mikroobidega, mis on toidus paljunenud enne inimese organismi sattumist.
• Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui tegemist on enterotoksiini tootva tüvega, tekib stafülokokiline toidumürgitus. Mõned tüved toodavad ka TSST-1 toksiini (toksilise šoki sündroomi toksiin-1), põhjustades toksilise šoki sündroomi, mis on seotud enamasti vastavate tüvede kasvamisega hügieenitampoonidel ning haavades. Mõned tüved produtseerivad ka eksfoliatiini – eksotoksiini, mis põhjustab väikelastel epidermolüütilist sündroomi e. eksfoliatiivset villilist dermatiiti. Kuna enamus S. aureus’e tüvesid produtseerivad ensüümi koagulaas, kutsutakse seda liiki ka koagulaas-positiivseteks stafülokokkideks. 4 Teised kliinilist tähtsust omavad stafülokokid, mis ei ole S. aureus ja ei oma koagulaasi, kannavad üldistavat nimetust koagulaas-negatiivsed stafülokokid (KONS’id).
Haigus hakkab sageli ägedate kõhuvaludega, peavalu, oksendamisega. Palavik on harilikult mõõdukas, kuid mõnikord tõuseb siiski 39-40 °C-ni. Profülaktika on sama kui kõhutüüfusel. Botulism. Botulism on äge raske kuluga toidumürgitus. Seda põhjustab botulismimikroobi poolt produtseeritud toksiin, mis kutsub esile raske närvihalvatuse nähtudega haigestumise. Botulismimikroob on aeroobne ja moodustab eoseid. ta eritab väga tugevat mürki – eksotoksiini, mis põhjustab mürgituse. Mikroob paljuneb ja eritab toksiini kõige intensiivsemalt temperatuuril 28-35 °C. botulismitoksiin on üks kangetoimelisemaid mürke: juba 0,3 mg mürgi sattumine organismi on inimesele surmav. See toksiin lõhustub ja muutub kahjutuks 90 °C juures alles 40 minuti möödumisel, keetmisel 15 minuti pärast. Botulismi nakkusallikaks on loomad, linnud ja inimene. Inkubatsiooniperiood on lühike, kestab tavaliselt12-36 tundi
2.2 Bacillus anthracis B. anthracis bakteril on omadus moodustada pikki pulgakujulisi ahelaid. Kultuurina on see mitteliikuv ja mittehemolüütiline. Kolooniad on kareda ja ebaühtlase pinnaga. Bakteril on polüpeptiidne kapsel ainsa antigeeni tüübiga, millel on antifagotsütaarsed omadused. Bacillus anthracis’e endospoorid on ekstreemselt tugevad ja võivad säilida keskkonnas kümneid aastaid. Bakter toodab ka tõhusat eksotoksiini kompleksi, mis sisaldab kahte ensüümi - ödeemi faktorit (edema factor – EF) ja letaalset faktorit (lethal factor – LF). Kui kumbki neist seondub protektiivse antigeeniga (PA), käitub PA kui translokaas, moodustades peremeesraku pinnale poorilaadse koha ning kompleks saab siseneda rakku. (Ray et al., 2014). Antraks on eelkõige herbivooride, näiteks hobuste, lammaste ja veiste haigus. Nakatumine toimub karjamaalt Bacillus anthracis’e spooride kaudu
Kriitilistel patsientidel võib tekkida hingamistakistus, südame arütmia, kooma, surm. Kurk sarnaneb streptokokilisele tonsilliidile, aga katt lahti ei tule, sageli esineb ühepoolne hallikas kile, mille äratõmbamisel jääb veritsev mandel. Näha surnud fibriiniga kude. • Nahadifteeria. Nahale võib areneda paapul, mis progresseerub mitteparanevaks (halvasti paranevaks) haavandiks, võivad esineda süsteemsed nähud (eksotoksiini tõttu). Levib otsesel kontaktil. Diagnostika. • Mikroskoopia on väheinformatiivne sagedase kolonisatsiooni tõttu • Külv spetsiaalsele veriagarile (tsüsteiin-telluriit-agar, milles telluriit inhibeerib enamiku ninaneelus elutsejate kasvu; võimalik ka Löffler). Või nagu ma Murrayst aru sain: mitteselektiivsele veriagarile ja siis selektiivsele tta-le. • Toksigeensuse testid Elek ja NAT. Elek on in vitro difusioonitest, enimkasutatav.
Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. § Difteeriatoksiini teket määrab "tox" geen, mis asetseb lüsogeensetes difteeriatekitajates - saadakse bak-teriofaagilt (B-korünefaag). Letaalne doos 13 mg/kg. Patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina-neelus. Tekib lokaalsest ärritusest, punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan. Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub > vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru- hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes, jäsemetes, silma lihastes). Kliiniline pilt 1 § Ninadifteeria. § Kurgudifteeria. § Kõridifteeria. § Nahadifteeria. § Muud (väliskõrv, genitaalid, konjunktiiv). Kliiniline pilt 2 § Inkubatsiooniaeg on 3-5 (1-10) päeva. Sagedaseim on kurgudifteeria
Hävib päikesekiirguses 1,5 tunniga TOIDUMÜRGISTUSED STAPHYLOCOCCUS AUREUS KULDNE STAFÜLOKOKK Haigusnähud: · soolepõletik, raskematel juhtudel krambid · iiveldus, oksendamine, · kõhuvalu, kõhulahtisus Kriitilised toiduained ja nakkuse allikad: Esineb inimese nahal, limaskestal ja kehavedelikes (ninas, suus, juustes) Esmane nakkuse allikas inimene, harvem loom Saastunud piima - ja kondiitritooted (kreemid) Mikroob toodab eksotoksiini Kriitilised punktid: toidud, mida töödeldi valmistamise lõppfaasis käsitsi või mis nõuavad lühiajalist või üldse mitte kuumtöötlemist; toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid tunde Temperatuuri ja pH toime: Mikroob toodab toksiini Soodsaim temperatuur 10ºC - 45ºC Mikroob ei hävi sügavkülmutamisel, soolamisel ega nitriti toimel Tekkiv toksiin on kuumuskindel · 70ºC- 80ºC vastupidav mitu tundi · 100ºC vastupidav 0,5 1 tund; NB
Tsütoplasma membraan ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Koosneb 50% ulatuses lipiididest ja 50% proteiinidest. Mesosoomid võtavad osa DNA replikatsioonist ja bakterite pooldumisest kaheks tütarrakuks. Struktuurid eemaldatakse bakteritest. Nad tekitatakse ainult replikatsiooni ajaks. Rakusein ( kest ) asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli vahel, annab iseloomuliku kuju ja kaitseb väliskeskkonna eest. Bakteriaalselt poolläbi laskev. Võtab osa eksotoksiini eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt, jaotatakse grampositiivseteks ja gramnegatiivseteks. Kasutusele võttis Hollandi teadlane Gramm. Erinevad teineteisest nii keemiliselt kui ka füüsikaliselt. Grampositiivsed bakterid lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel.
Tsütoplasma membraan ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Koosneb 50% ulatuses lipiididest ja 50% proteiinidest. Mesosoomid võtavad osa DNA replikatsioonist ja bakterite pooldumisest kaheks tütarrakuks. Struktuurid eemaldatakse bakteritest. Nad tekitatakse ainult replikatsiooni ajaks. Rakusein ( kest ) asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli vahel, annab iseloomuliku kuju ja kaitseb väliskeskkonna eest. Bakteriaalselt poolläbi laskev. Võtab osa eksotoksiini eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt, jaotatakse grampositiivseteks ja gramnegatiivseteks. Kasutusele võttis Hollandi teadlane Gramm. Erinevad teineteisest nii keemiliselt kui ka füüsikaliselt. Grampositiivsed bakterid lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel.
Siiski Arg-süsteem on peamine. 137 Patogeneesi alguses, kui baktereid on vähe, on enamik virulentsusgeenide ekspressioonist välja lülitatud. Ekspresseeritakse ainult pinna-adhesiine ning immunoglobuliini inhibiitormolekuli proteiin A-d. See on kontrollitud madala signaalmolekuli kontsentratsiooniga ning sarA reguloniga. Kui bakter ründab peremeesorganismi, siis hulgatunnetuse abil on eksotoksiini, proteaasi ja hemolüsiini ekspressioon kiiresti üles reguleeritud. Adhesiini ekspressioon on alla reguleeritud, millest tulenevalt koloniseeritakse uued piirkonnad peremehes. Hulgatunnetuse abil S. aureus'e biofilm lagundatakse, mis on iseloomulik G(+) patogeensetele bakteritele. 15.5. Liikide ja domeenidevaheline hulgatunnetus Hulgatunnetuses kasutatavaid signaalmolekule võivad ära tunda teised bakteriliigid, mis ise neid signaalmolekule ei sünteesi, või isegi eukarüoodid.
annaabi.ee 
