komponendid on asendatud vastupidavamaga, kaariese vastu suurema resistentsusega fluorapatiidi kristallidega. Remineralisatsioon Antibakteriaalne toime • Sülje antibakteriaalsete valkude hulka kuuluvad nii sekretoorsed antikehad nagu IgA, IgG ja IgM, kui ka mitteimmunoglobuliinse loomusega valgud, nagu lüsosüüm, laktoferiin, peroksüdaasid, mutsiinid, histatiinid jm. • Sülg effektiivselt eemaldab endogeenseid ja eksogeenseid mikroorganisme ja nende metabolismi produkte soolestikku. • Samuti ta garanteerib mitteimmuunsete ja immuunsete tegurite pideva olemasolu suus. • Aitab ennetada süljenäärmete infektsioone • Toetab ka valikulist bakterite kasvu, mis on mittekarioosse mikrofloora osa. Seedimine • Sülje seedimisfunktsioon seisneb eelkõige tärklise lagundamise alustamisel ensüümi alfa-amülaasi toimel, mis on gl. parotise tähtsaim komponent.
Tegemist on plastsete deformatsioonidega, mis toimub pika aja jooksul ja enamasti suurtes sügavustes. Eestis on nii kujunenud diapiirkurrud, kus savi on lubjakivide vahel. Murrangliikumised- maakoore osade liikumine piki nihkepinda. Liigitatakse nihkumise kallaku ja amplituudi järgi. Nihkumine võib olla ka horisontaalne. Murrangliikumistega seostatakse süvavulkanismi ja magmatismi. Maavärinad- toimuvad siseenergia arvel, kuid on ka eksogeenseid põhjusi, näiteks langatusvärin ja tehnogeenstest põhjustest näiteks plahvatus. Mõõdetakse Richteri skaalal magnituudides 0-9 M. Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid. Magnetism ja vulkanism- Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse. Vulkaane jagatakse: tsentraalseteks- ja lõhetüüpi vulkaanideks. Vulkaanipurske juures eralduvad gaasid, aurud, vedel purskeprodukt, mis on segunenud magma
Aastal 2004 Battram jt. Näitasid, et järgnev süsivesikute kasutus, eksogeensete süsivesikute ja kofeiini täiendamine, ei pidurdanud väikeste ega ka suurte glükogeeni osakeste tootmist. Sellele oli omane see, et fraktsioonid reageerivad erinevalt treeningu taastumisfaasis, seega glükogeen resünteesib. Enne ja pärast põhjalikku treeningut kasutatakse 6 mg/ kg kohta kofeiini või platseebot kapsli kujul. Pärast treeningut ja 5 tunnise taastumise vältel tarbiti kokku 375 g eksogeenseid süsivesikuid. Lihasbiopsia ja vereproovid näitasid kofeiini sissevõtmist, ja et see ei takistanud glükogeeni sünteesi ega näidanud glükogeeni kahanemist. On oluline mõista, et iga inimene võib reageerida erinevalt kofeiini sisaldavatele toidulisanditele ja ühenditele. Mittesportlaste puhul on tõenäoliselt teine tulemus võrreldes tippsportlase või füüsiliselt aktiivse inimesega. Vastavalt uuringule, kofeiini kasutamine
Andmete teisendamine (nt logaritmeerimine) Faktoranalüüsi kasutamine Andmerea pikendamine Autokorrelatsiooni omapära (trendi) elimineerimine Sesoonsuse kasutamine, diferentside võtmine, uute andmete mudeli juurde võtmine Milles seisneb VAR mudelite põhimõte? Põhimõtte seisneb selles, et majanduses ei ole võimalik vahet teha eksogeensetel ja endogeensetel muutujatel. VAR mudeli puhul ei ole eksogeenseid muutujaid, on vaid eelnevalt määratud muutujad. VAR mudeli peamine eesmärk on prognooside tegemine ja majandussuuruste omavahelise sõltuvuse analüüsi tegemine, mille jaoks ei ole vaja parameetreid identifitseerida. Milles seisneb paneelandmete mudelite eripära? Paneelandmed – paljude objektide karakteristikud mitmel ajahetkel. Paneelandmete puhul ei pöörata tähelepanu aegridade analüüsile. Efekte ajas vaadeldakse tavaliselt kui üleminekud ühest olekust teise
normaalsest enam. 2) vaegvaararendid e defitsiitvaararendid -organ on puudulikult arenenud voi on neid arvult normist vahem. 3) dustoopia -organite vaarpaiknemine Lisaks sellele jaotatakse vaararendid fenotuubiliselt ka uksik-ja kaksikvaararenditeks soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik. Vaararenditest tuleb eristada atavisme, mis on liigi varasemas fulogeneesi etapis normaalse tunnuse avaldumine tanapaeval. Atavism on kull anomaalia, kuid mitte tuupiline vaararend. Eksogeenseid vaararendeid voivad tekitada jargmised faktorid: -fuusikalised; -keemilised; -infektsioossed; -toiteelementide vaegus ja toitumishaired. GENEETILISTE ANOMAALIATE ETIOLOOGIA Kaasasundinud anomaaliate geneetilistest pohjustest on esikohal geenmutatsioonid. Vahem esineb kromosoomi mutatsioonidest tingitud anomaaliaid. Ka kombinatiivne muutlikkus ja vead geenide rekombinatsioonil voivad pohjustada defektsete geenide teket. Mutatsioonid kui anomaaliate geneetilised pohjused
viirust, siis lüüsi ei toimu. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks: peptiid (9 aa) + MHC I+TCR-Tc või peptiid (12-25 aa) + MHC II+TCR-Th. MHCI esineb kõikidel keha tuumsetel rakkudel, selleks et immuunrakkudele esitleda raku sees toodetud (= endogeenseid) valke. MHCII esineb nn "antigeeni esitlevate rakkude" (APC- DC, MQ, B) pinnal, selleks et immuunrakkudele esitleda rakuvälisest keskkonnast sisse võetud (= eksogeenseid) valke. 4. Kirjelda primaarset ja sekundaarset lümfoidset kudet ja mis protsessid seal toimuvad. Nimeta lümfoidsed organid ja nende funktsioonid. Mis sarnasused ja erinevused on vere ja lümfiringel, mis on lümfi funktsioon? Primaarsed lümfoidorganid: luuüdi ja tüümus, IMMUUNRAKKUDE GENEREERIMINE. Nendes toimub algselt lümfotsüütide teke vereloome tüvirakkudest ja nende funktsionaalne küpsemine, diferentseerumine T- ja B- lümfotsüütideks.
24. Ekspressiivsus. EKSPRESSIIVSUS- (mutantse) tunnuse fenotüübiline varieeruvus isenditel, kellel see on olemas. Näitab geeni avaldumise tugevust tunnuse väljaarenemise tugevuse alusel (minimaalsestmaksimaalseni) 25. Väärarendite tekkepõhjused. Väärarendite fenotüübiline klassifikatsioon. Väärarendite tekkepõhjused on geneetilised (vt. Ptk. 3.2) või mitmesugused keskkonnategurid– eksogeensed faktorid. Neist tingitud väärarendeid nimetatakse eksogeenseteks. Eksogeenseid väärarendeid võivad tekitada järgmised faktorid: - füüsikalised; - keemilised; - infektsioossed; - toiteelementide vaegus ja toitumishäired. Fenotüübiliselt jaotatakse väärarendeid (Wiesner ja Willer, 1979): 1) liigväärarendid ehk ekstsess väärarendid.- organ on üliarenenud või on neid arvult normaalsest enam. 2) vaegväärarendid e. defitsiit väärarendid - organ on puudulikult arenenud või on neid arvult normist vähem. 3) düstoopia- organite väärpaiknemine 26
Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks 4. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus.
C-vitamiin (askorbiinhape) - vesilahustuv E-vitamiin - rasvlahustuv Flavonoidid - nt kakaos, tumedas sokolaadis, rohelises tees, punases veinis. 1 klaas punast veini = 7 klaasi apelsini mahla = 12 klaasi valget veini (Huvitav, et alkohol aitab vananemisele ja oksüdatiivsele stressile kaasa, aga samas võid 12 klaasi valget veini sisse lükata ja kõik plaksutavad käsi, et oled nüüd eksogeenseid antioksüdante saanud veinist ja see surub maha oksüdatiivse stressi kahjustavat toimet ehk vananemist - fuck logic!) Karotenoidid - rasvlahustuvad - kasutatakse nii ornamentides (annavad kollased, oranzid ja punased...) Endogeensed antioksüdandid (väljastpoolt saadavad): Melaniin - pigment, oganismid ise sünteesivad neid. Madal glutatiooni tase on vajalik tumedama melanniinse värvuse sünteesi. · Lõivsuhe
erilistes eoslais, mida nimetatakse sporangiumideks ehk eospesadeks (joonisel A,B,C,D), mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste ehk spooride valmimisel sporangiumid lõhkevad ja spoorid langevad neist välja. Joonisel on näha erinevates staadiumites sporangiumid. Kui valminud spoorid satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Osadel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore nimetatakse koniidideks (lülieosteks). Nad tekivad vahetult õhumütseelil või koniidikandjatel. Koniidikandja ots eraldub vaheseinaga, muutub ümmarguseks ja kukub ära koniidina. Sageli formeerub ta esimese koniidi alla seni kui see veel paigal püsib, samal viisil teine teise alla jne. Nii tekib koniidide ahel, kus kõige noorem koniid on aluse juures, kõige vanem aga tipus. Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rühmiti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja
pruugi olla selle initsieerija või ainuinitsieerija. Väga oluline on ka toit, mida süüakse. 18 Skandinaaviamaade uuringud on näidanud, et kui inimese süljes on S. mutansit rohkem, kui 105-106 rakku/ml sülje kohta, siis on suur oht kaariese süvenemiseks. S. mutans toodab ka amülopektiini taolist eksopolüsahhariidi, mida ta saab toiduna kasutada, kui eksogeenseid toiduallikaid napib.On vaadatud ka seda, kuidas S. mutans inimpopulatsioonis levib. Leiti, et laps saab selle ilmselt kõige sagedamini emalt. *Listeria. Listeria monocytogenes. L. monocytogenes on Gram - positiivne asporogeenne fakultatiivne anaeroobne pulkbakter, mis kasvab -4oC kuni 50oC juures. Seega on ta psührotolerantne. On toiduga leviv patogeen. Levik looduses. Teda on taimedel, mullas, reovees, piimas, inimeste ja loomade väljaheidetes
Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks ( sügoodiks ). Kui eoseid pole veel tekkinud, pole mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. 5
Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks ( sügoodiks ). Kui eoseid pole veel tekkinud, pole mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. 5
organismist väljunud haigustekitajad kantakse üle teisele haigele või personalile ning ka külastajale. Haigustekitajate spetsiifilisteks ründeobjektideks on hingamisteed, kopsud, seedekulgla, nahk, limaskestad, kuseteed, närvisüsteem ja vereringe. 4 HI jaotatakse eksogeenseteks ja endogeenseteks infektsioonideks. Eksogeenseid infektsioone põhjustavad mikroobid, millel on haigla keskkonnas või personali sees spetsiifiline reservuaar ning iatrogeenne ja olmeline ülekandetee. Nende esinemissageduseks loetakse vaid 10-30% kõigist HI-dest ning enamasti on need välditavad (90-100%). Endogeenseid infektsioone (HI-dest 70-90%) põhjustavad patsiendi enda organismis olevad haigustekitajad. Neid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarselt endogeensed HI tekitajad on inimese organismis olemas juba haiglasse
Rakuseina puudumise tõttu ei toimi mükoplasmadele penitsilliinid, tsefalosporiinid, vankomütsiin, teised rakuseina sünteesi toimivad antibiootikumid. Mükoplasmad moodustavad pleomorfseid filamente keskmise läbimõõduga 0,1…0,3 µm, läbivad 0,45 µm pooridega filtreid. Tundus, nagu oleks viirused, aga: poolduvad, kasvavad kunstlikul rakuvabal söötmel, sisaldavad DNAd ja RNAd. Fakultatiivsed anaeroobid (v.a. M. pneumoniae – aeroob), vajavad kasvuks eksogeenseid steroole. Generatsiooniaeg 1…6 h, enamik moodustab praemunalaadseid kolooniaid, M. pneumoniae kolooniad on murakalaadsed. Peamised antigeensed determinandid, kuna neil rakuseina pole, on membraani glükolipiidid ja proteiinid. Need ristreageerivad inimese kudede ja teiste bakteritega. Epidemioloogia. M. pneumoniae • Aastaringselt, ülemaailmselt. Proportsionaalselt on teda seega rohkem suvel ja sügisel, kuna teised pneumooniat põhjustavad infektsioossed agensed (s
annaabi.ee 
