alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb
abinõusid, mis on suunatud riski suuruse vähendamiseks Kontseptuaalne mudel-ökoloogilise riski hindamise probleemi formuleerimisel koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus ning joonis mis näitab kuidas mõjuri toime jõuab sihtob-ni Koosneb 2 osast: Sõnalisest hüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seoseid stressori ja SO vahel ning nende valiku põhjendust.Riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Hüpotees võtab kokku teabe riskiallika ja mõjuri omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor SO eeldatavasti tekitab. Hõpoteesi koostamisel tuginetakse teaele mis võib olla teaduslikest faktidest kuni subjektiivse hinnanguni. Hüpoteesi vormistamine aitab esile tuua andmevajaduse ja võimalikud andmelüngad. Võib esineda vasturääkivusi. KM tuleb tutvustada riskiohjajale, saavutamaks ühist arusaamist. KM võib muuta,
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne
KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus VALDKONNAÜLESED TEEMAD KESKKONNAALASED ÕIGUSED ︎Keskkonnaalased õigused Puhas keskkond Ruumiline planeerimine ︎Menetluslikud õigused: Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole, Keskkonnatasud Õigus osaleda otsustamisel, ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS Seaduste liigitus alates 1. august 2014: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) ︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS
külastuskoormust samadel alustel ja arendada ning rakendada seiremeetodeid ühtse süsteemina. 1.2.1 Riigimetsa Majandamise Keskuse külastusseire Kokkuvõte põhineb 29. märtsi 2011. a RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo poolt esitatud andmetel ja RMK 2003., 2006. ja 2010. aasta puhkealade külastajauuringute koondraportitel. RMK on viinud loodusobjektidel läbi külastajauuringuid ning külastusmahu seiret alates 2002. aastast, mil alustati ka rekreatiivse keskkonnamõju uuringuid, läbiviijaks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. RMK seirab käesoleval ajal kokku 81 loodushoiuobjekti külastusmahtu, mis asuvad 11 looduskaitsealal, 13 maastikukaitsealal, viies rahvuspargis, kolmes looduspargis ja kahes pargis. Seirekohtade loend on toodud lisas 7. RMK kogutavate loendusandmete sageduseks on külastajate arv ühes kuus. Külastajauuringud on RMK puhke- ja kaitsealadel läbi viidud 2003., 2006. ja 2010. aastal
säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine. Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine. Regulatsioonide ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine keskkonnast tulenevate saasteainete vähendamiseks joogi- ja suplusvees. KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS: 8. Kirde-Eesti ja Tallinna tööstuspiirkondade halb keskkonnaseisund Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune. Osa sellest on lühiajaline ja avaldub ainult mäetööde või põlevkivi töötlemise protsessis (näiteks müra), osa aga püsib vähema või rohkema aja jooksul pärast mäetööde või töötlemistegevuse lõpetamist (näiteks mõju veerežiimile ja maapinnale). Paljud mõjutegurid võib koondada ka pärandmõju alla, mis on tekkinud rohkem kui kümme aastat tagasi, kuid kestab senini (näiteks tehismägedest tingitud visuaalne
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.