antud tabelis 1. Tabel 1 Alajaam Alajaama võimsus (MVA) Trafode arv Trafode võimsus 1. Everest 540,8 2 400 2. Lemba 447,2 2 250 3. Kuusk 403,1 2 200 4. Kimmel 335,4 2 200 5. Raigla 291,5 2 200 6. Assuküll 223,6 2 200 7. Einasto 180,3 2 100 8. Ploom 125 2 100 9. Püta 107,7 2 100 10. Karo 53,9 2 100 Alajaamade ja liinide tabelid (punkt 6) Tabel 2 Võimsus, Alajaam/EJ MW Liin Kilometraaz 1. Everest 450+j300 LEJ - Assuküll 2*36,66 2
Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2758.57E. astrofüüsika osakond (juhataja T. Kipper), kuhu kuuluvad: tähefüüsika töörühm (juhataja T. Kipper) teoreetilise astrofüüsika töörühm (juhataja A. Sapar) teleskoopide töörühm (juhataja E. Ruusalepp) kosmoloogia osakond (juhataja E. Saar), kuhu kuuluvad: kosmoloogia töörühm (juhataja J. Einasto) galaktikate füüsika töörühm (juhataja J. Vennik) andmeside töörühm (juhataja M. Sisask) atmosfäärifüüsika osakond (juhataja A. Kuusk), kuhu kuuluvad: taimkatte seire töörühm (juhataja A. Kuusk) atmosfääri seire töörühm (juhataja K. Eerme) 3 Eelkäijad Tartu Observatoorium on 1808. aastal rajatud Tartu Ülikooli Tähetorni ja 1865.
Varjatud aine (tume aine) Romet Lastik Universum Barüonaine Tume aine Tume energia Varjatud aine Need kaks ainet on inimkonna jaoks salapärased. Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud. Tume aine. Avastamine Albert Einstein Fritz Zwicky Einasto, Kaasik, Saar Eestlaste avastused Jaan Einasto - tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. Click to edit Master text styles M. Jõeveeru Second level Third level Fourth level Fifth level
........................................8 Lisa 1. Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Allen)............................................... 8 ..........................................................................................................................................................8 Lisa 2. Jaan Einasto..........................................................................................................................8 ..........................................................................................................................................................8 Kasutatud allikad............................................................................................................................. 9 Sissejuhatus
liikumist mõjustab. · Tumedaks kutsutakse neid ained seetõttu, et neid pole teleskoopidega otseselt võimalik vaadelda. Avastamine · Esimesena viitas tumeda aine olemasolule füüsik Albert Einstein, eelmise sajandi alguses, kes küll ei suutnud selle olemasolu tõestada. · 1933. aastal püüdis Sveitsi astrofüüsik Fritz Zwicky tõestada tumeda aine olemasolu. · Esimesed tumeda aine teemalised artiklid ilmusid 1974. aastal, üks neist Eesti autoritelt ( Einasto, Kaasik, Saar ). Eestlaste avastused · Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. · Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. · Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise
ajutine või püsiv töövõimetus, töövigastus või kutsehaigus, emadus, lapse hooldamine, töötus ja surm. Viimane selles mõttes, et põhjustab perekonnale täiendavaid kulutusi, mida arenenud riikides on kombeks kompenseerida. Aga mitte ainult sotsiaalsed riskid pole see põhikriteerium. Lisan, et peetakse silmas ka seda, et need riskid põhjustavad sisse-tulekute vähenemist, puudumist või väljaminekute suurenemist ja selle korvamine ongi sotsiaalkindlustuse ülesanne (Einasto 1999: 478). Nad on enamasti põhjustatud sideme katkemisest tööga. Töö on sotsiaalkindlustuses üks võtmemõisteid. Siinkohal pole vajadust põhjalikumalt selgitada. mis on töö ja kuidas on töö olemus praegusel ajal muutumas nii meil kui mujal maailmas ning mis probleem sellest tulenevad sotsiaalkindlustusse. Näiteks üha rohkem räägitakse ka muudest inimeste turvalisuse tagamise instrumentidest, nagu erakindlustus ja ka hoolekanne (Einasto 1999: 478).
teadlastest ning uurimissuunadest. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimene peatükk räägib hoone ajaloost ja rajamisest. Teine peatükk räägib teadlastest ja uurimissuunadest. Kolmas peatükk räägib Tõravere kõige suuremast teleskoobist ning lisaks sellele võrdlen teda maailma suuremate teleskoopidega. Töö kirjutamisel oli kõige suuremaks probleemiks materjalide otsimine. Materjale sain Kalju Eerme ja Jaan Einasto jutustustest ja raamatust ning internetist. Lisaks sellele tegin intervjuu Jaan Einastoga ja Tiina Liimetsaga. 3 1. AJALUGU 1.1. Algusaastad Kalju Eerme jutustab: ,,Observatooriume hakati linnadest välja viima alates ajast, mil järjest enam hakati tänavaid valgustama. Ka Tartu Tähetorni linnast välja kolimise mõte liikus juba esimesel Eesti ajal, enne Teist maailmasõda. 1950
Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti
9 Alates 1974. aastast on Tõravere täheuurijate tähtsaimaks töövahendiks olnud Eesti ja Põhja-Euroopa suurim 1,5meetrise läbimõõduga peegelteleskoop. Seda kasutatakse peamiselt koos spektrograafiaga ASP-32. tähespektrite registreerimiseks kasutatakse USA päritolu CCD-kaamerat HPC-1, mis on võimaldanud lühendada ekspositsiooniaegu fotoplaadiga võrreldes 10-20 korda. Kosmoloogia osakonna tööd veab akadeemik Jaan Einasto. 1970. aastatel said Tõravere kosmoloogid kuulsaks galaktikate massiivsete kroonide ehk varjatud massi avastamisega. Sellest edasi viis loogiline rada Universumi raku- ehk kärgstruktuuri avastamiseni. 1997. aastal ilmus maailma preztiisikaimas teadusajakirjas "Nature" J. Einasto, M. Einasto, Veikko Saare, E. Tago ja kuue välismaise kolleegi artikkel sellest, et rikaste galaktikaparvede ruumilises jaotuses on selgesti näha korrapärane struktuur.
Tumeaine Siim Pening 12 h PG Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, mis avaldub gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Galaktikast suuremate struktuuride vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest. Tumeaine olemasolu postuleeris esimesena 1934. aastal Fritz Zwicky, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes. Tuntuim Eesti tumeaineteadlane on Jaan Einasto. Tumeainet ei ole võimalik harilike meetodite ja mõõtmisvahenditega "näha" Tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest Tumeaine aitab seletada barüonaine kuhjumist galaktikateks Tumeaine koosneb WIMP-ist weakly interacting massive particle ( nõrga vastasmõjuga massiivsetest osakestest). Tumeaine, olgugi et oluline osa kosmosest, on jätkuvalt inimese jaoks arusaamatu ja mõistmatu Galaktikate pöörlemine, galaktikate kiire
fotoplaatidel), määras ta tähtedel kaks värvusindeksit. Kui üht neist - fotograafilise ja visuaalse tähesuuruse vahet - tunti juba varem, siis ultravioletne värvusindeks oli teadusele uudiseks. Saadud värvusindekseid kasutas ta tähtede klassifitseerimiseks - hiid- ja kääbustähtede eraldamiseks. Nii loetaksegi E. Öpikut praegu laialdast kasutamist leidva mitmevärvifotomeetria loojaks. JAAN EINASTO (sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, aastast 1986 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta on põhjalikult uurinud galaktikate ja universumi ehitust, samuti kosmoloogiat. Oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga. Koos Mihkel Jõeveeru, Enn Saare ja Erik Tagoga loetakse teda universumi rakulise ehituse vaadete süsteemi loojaks
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinateremondi osakond Andre Altosaar LUKKSEPA TÖÖD Iseseisevtöö Juhendajad Üllar Kivi, Indrek Einasto Tartu 2015 Sissejuhatus Töö ülesanneteks on tuua näiteid elektrilistest ja pneumaatilistest seadmetest või tööriistadest mida kasutatakse tänapäevases autoremondi töökojas. Ning panna kokku loetelu lukkseppa tööriistadest, seadmetest ning isikukaitsevahenditest, mida te kasutaksite sõiduauto esi- ja tagapidurivoolikute vahetamisel.Lisaks kirjeldades üksikasjalikult keskkonna- ja tööohutusnõudeid arvestades tööprotsessi järjekorda algusest lõpuni.
kujuneda emotsionaalseks ja kaasahaaravaks. Tantsukursuse raames korraldaks ühe sisuka ja teemakohase dispuudi oma üliõpilastele. Kuna arutatava teema puhul ei saa välja tuua kindlat tõde ning arvamusi on mitmeid, siis on tantsukursust läbivatele üliõpilastele dispuut üsna sobilik. Dispuudi ettevalmistamiseks on vaja läbi lugeda materjalid, et leida nii poolt kui ka vastuargumendid õppejõu väitele: "Tänavatants on üks moderntantsu alaliikidest". 1) Einasto, Heili. 100 aastat moderntantsu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 2) Krekow, Sebastian "HipHop-lexikon: rap, breakdance.....“Berlin: Lexikon Imprint Verlag, 1999 Dispuudi käik: Dispuudis osalevad kaks meeskonda (3-5 liiget mõlemas meeskonnas) ja žürii – ekspertgrupp, kes teatab hiljem võitja. Žürii langetab otsuse kriteeriumide põhjal, mis võivad olla alguses osalejatele teada, aga võivad ka selguda lõpus. On tähtis, et kriteeriumite hulgas oleksid
Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. 2005. aastast põhirõhk looduskaitselistele tegevustele - metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Inimesed: Juhatus: Jüri-Ott Salm - juhatuse esimees Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees Kadri Kalmus Praegune nõukogu: Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas Ehrlich, Ahti Heinla, Mart Jüssi, Rainer Kuuba, Henri Laupmaa, Sakarias J. Leppik, Riinu Rannap, Andres Tarand, Uudo Timm, Daniel Vaarik, Katarina Veem Koostöö: Välispartnerid. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis ja Lätis. Partnerid Eestis. Koostöö kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega.
tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad, gravitatsiooniliäätsedning kuuma gaasi jaotus galaktikates ja galaktikaparvedes. Praeguse arusaama järgi on tumeaine valdavalt mittebarüoniline, nõrgale vastastikmõjule alluv massiivne elementaarosake, mida ei eksisteeri standardmudelis. Eesti teadlastest on tumeaine uuringutesse panustanud Jaan Einasto. Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt vihjeid gravitatsioonilistest efektidest nähtavale ainele. Praeguse arusaama kohaselt koosneb tumeaine peamiselt massiivsetest osakestest, mis interakteeruvad muude osakestega vaid nõrga vastastikmõju ja gravitatsiooni kaudu, kuid on pakutud ka teisi teooriaid . Käimas on mitmeid eksperimente, mis püüavad tumeainet detekteerida mittegravitatsiooniliselt. Päikesesüsteemist suuremate astronoomiliste struktuuride
19851999 oli direktoriks Tõnu Viik. t. 1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv. u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). v. 2002 Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. w. 2003 Jaan Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. x. 2003 Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. y. 2005 Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. z. 2006 Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt
olümpiavõitja Erika Salumäe käis ja olümpiavõitja, käis tööl tööl jalgrattaga. jalgrattaga. 4.1 Järellisand olevas käändes 5.1 Järellisand omastavas (kellena?, millena?) käändes (kelle? mille?) ühe Marju Lauristin tuntud komaga. ühiskonnategelasenakellena? ütles Lennart Meri, Eesti vabariigi välja oma seisukoha. ekspresidendi kodu asub Viimsis. 4.2 kui-lisand (järellisand) Jaan Einasto kui maailmakuulus teadlane pidas konverentsil avakõne. 6 NÄITED 6.1 Pealinn Tallinn asub Soome lahe ääres. (Lisand on lause ees, komasid ei tule) 6.2 Tallinn kui Eesti vabariigi pealinn on tuntud kogu Euroopas. (kui-lisand, komasid ei tule) 6.3 Tallinn Eesti vabariigi pealinnana on tuntud kogu Euroopas. (Lisand on olevas käändes, komasid ei tule) 6.4 Tallinna, Eesti vabariigi pealinna asukoht on igati soodne.
Galaktikad moodustavad parvi, universumis ei ole ühtegi suunda, kus neid leida ei oleks. Praeguseks on avastatud üle 2miljoni galaktika. Kõik galaktikaparved moodustavad mesilaskärje taolise struktuuri, mille vahele jäävad korrapärased tühikud. See struktuur on tekkinud universumi paisumise käigus, pika aja jooksul ja selle põhjuseks võis olla väike häire universumi arengus. Universumi kärgstruktuuri avastasid Tõravere teadlased eesotsas prof. Jaan Einasto. SUUR PAUKKK!!! Suur Pauk on universumi tekkimise teooria. See selgitab, kuidas tekkisid aeg ja ruum. 1) Suur Pauk tekkis 0 sekundil. t=0; 13,7 milj. aastat tagasi. Tekkis ülikuumas T=1032K ja ülitihedast energiast, mis oli koondunud nööpnõelapeast väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid. 3) Universum oli jahtunud 1012K, t=10-5s - siis hakkasid kvargid ühinema, moodustades
Galaktikad moodustavad parvi, universumis ei ole ühtegi suunda, kus neid leida ei oleks. Praeguseks on avastatud üle 2miljoni galaktika. Kõik galaktikaparved moodustavad mesilaskärje taolise struktuuri, mille vahele jäävad korrapärased tühikud. See struktuur on tekkinud universumi paisumise käigus, pika aja jooksul ja selle põhjuseks võis olla väike häire universumi arengus. Universumi kärgstruktuuri avastasid Tõravere teadlased eesotsas prof. Jaan Einasto. SUUR PAUKKK!!! Suur Pauk on universumi tekkimise teooria. See selgitab, kuidas tekkisid aeg ja ruum. 1) Suur Pauk tekkis 0 sekundil. t=0; 13,7 milj. aastat tagasi. Tekkis ülikuumas T=1032K ja ülitihedast energiast, mis oli koondunud nööpnõelapeast väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid. 3) Universum oli jahtunud 1012K, t=10-5s - siis hakkasid kvargid ühinema, moodustades
ellipsoidini. Nendes on vähe tolmu ja gaasi, või ei ole üldse. Koosnevad vanematest tähtedest. 3)Korrapäratud tähtede paigutuses ei ole kindlat struktuuri või süsteemi. 4)Ja veel teisi: lääts, kääbus, rõngas. · Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Galaktikaparved moodustavad universumi. Universum ei ole ühtlaselt täidetud galaktikaparvedega, vaid nad paiknevad kärjetaoliselt. Jaan Einasto. · On leitud galaktikaid, mis kiirgavad tavalisest galaktikast palju võimsamalt ja paiskavad kosmosesse osakeste voogusid, neid nim. aktiivseteks galaktikateks. Kõige äärmuslikumad nendest on kvasarid. Kiirgab sama palju, kui 1000 tavalist galaktikat> Kiirgusvõimsus ületab 1000. tavalise galaktika võimsuse, aga kogu kiirgus vabaneb väiksest piirkonnast (ruumiosast), mis asub galaktika keskel ja mõõtmetelt võib olla Päikesesüsteemi suurune. Osa
piirkonna regulaarne hooldamine ja koristamine, paljandi looduskaitsetähise uuendamine ja infostendi paigaldamine (Viljandi Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2011-2020). 6 Kasutatud kirjandus Eelis.-Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id= 393665881 (19.12.2012) Einasto, R. ja Põldvere, A.-Eesti-Geoloogiakeskus. Kättesaadav: http://www.egk.ee/wp- content/uploads/2011/11/PALJANDITE-PUHASTAMINE_2008.pdf (19.12.2012) Keskkonnaministeeriumi-kodulehekülg.-Kaitstavad-looduse üksikobjektid. Kättesaadav: http://www.loodus.envir.ee/2page.html (21.12.2012) Mulgi-kultuuri-instituut.Mulgimaa-turism.-Kättesaadav: http://www.mulgikultuur.ee/turism/marsruudid/hummuli-torva-ala-
· 1946-1948 Balti Ülikooli eesti rektor · 1948-1981 Armagh'tähetornis Põhja-Iirimaal · 1956 Marylandi ülikooli külalisprofessor 5.Teosed: · Päikeste viimane uuring (1919; Moskva; eesti keeles 1928) · Physics of Mateor Flight in the Atmosphere (1958; New York) 6 · The Oscillating Universe (1960; New York) · Meie kosmiline saatus (2004; Tartu, artiklikogu ; järelsõna : Jaan Einasto , Mihkel Jõeveer , ,, Ernst Julius Öpik viimane suur igakülgne"). 6.Tunnustused: · 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938-1940) liige · 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal · 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige · 1976 Bruce'i medal · 1968 Belfasti ülikooli audoktor · 1968 Meteoriidiseltsi medal · 1972 Kepleri kuldmedal · 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal
Füüsika-matemaatika kandidaat 1973. aastast. Aastatel 19681993 tegeles Eerme atmosfääri optiliste omaduste uurimisega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on pühendunud atmosfääriosooni ja ultraviolettkiirguse uuringutele Eestis. Osaleb Euroopa Liidu vastavate ühisuuringute ettevalmistamises ja koordineerimises. Jaan Einasto (sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) Eesti astrofüüsik, aastast 1986 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Aastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli, 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Täiendusõpet on ta saanud mitmes välisriigis, näiteks Taanis, Saksamaal ja USA-s. 1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis. Aastail 19831995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: Riina Einasto , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS....................................................................
Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Ajaloo huvides toome ära ka esimese pildi, millest sai alguse kärjetaolise struktuuri uurimine .Vähe on sellel galaktikaid, ja ainult õnnelik juhus - suure tühiku sattumine pildi keskele lubas struktuuri tuvastada. Avastatud struktuuri täpsemaks uurimiseks oli tarvis spetsiaalvaatlusi maailma võimsamate teleskoopide osavõtul. Juhindudes akadeemik Jaan Einasto soovitustest, alustasid 1983. a. ameerika astronoomid Lapparent, Geller ja Huchra spetsiaalset vaatlusprogrammi. Kasutades neljameetrist teleskoopi ning häid spektraalaparaate, mõõtsid nad 4000 galaktika kaugused varem välja valitud ribades. See pole viimane sõna. 1995. a. lõppes teine, veel suurem projekt Las Campanas'e observatooriumis Tsiilis. Seal tehti diagramm rohkem kui 26 000 galaktikast. Toome ühe viilu sellestki uuringust
tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem oli reaktoreid USA-s (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (53) ja Venemaa (31). Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis, mis on lähim Kirde-Eestile, Loviisa tuumaelektrijaam Soomes, mis on lähim Tallinnale ja Ignalina tuumaelektrijaam Leedus (on suletud 31.detsembril 2009.a.). 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allas, A., Einasto, H., Kasesalu, A. jt 2008. TEA Laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn TEA Kirjastus. 2. Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn. Valgus. 3. Baxter, N. 2001. Tuhat küsimust ja vastust. Tallinn. Sinisukk. 4. Gladkov, K.1977. Aatomi ABC. Tallinn. Valgus. 5. Kabardin, Q. 1990. Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn. Valgus. 6. Kedrov, F. 1975. Irene ja Frederic Joliot-Curie. Tallinn. Valgus. 7. Kindersley, D. 2000. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn. Avita. 8. Klemm, P. 1976
(Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine. Peagi avastati ka teisi galaktikaid (Suur- ja Väike Magalhaes’i pilv, Andromeda Udukogu jpt), mis paistsid asuvat kõikvõimalikes suundades ühtlaselt. Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma.Galaktikate liikumist uurides avastas 1922 aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale
seenior turistidele, kes on eakamad kui 60 eluaastat. Siinjuures tuleb mainida, et senised seeniorpaketid, mis olid mõeldud 55-60 aastastele on samuti oma elu ära elanud. Nemadki soovivad üha aktiivsemaid tegevusi oma meelelahutuslikes puhkusepakketides (Chen & Shoemaker 2014). Samas on üha eakama puhkajate hulgaga ei teki vajadus mitte niivõrd puhkekeskuste järgi. Vanemas eas inimesed reisivad nimelt üha enam terviseedendamise eesmärgil (Einasto 2014). 5 Samas nooremad soovivad jällegi aktiivseimaid võimalusi puhkuseks. Näiteks kanuumatkad, seiklusmängud jne. Keskealised inimesed soovivad midagi vahepealset. Nende sooviks on enamasti puhkus, kuid samas ka tegutsemine. Seega tuleks neile pakkuda programme, kus nad saavad veeta hommiku matkates ja õhtu näiteks saunas. Põhjuseid puhkusereisideks on mitmeid. Näiteks soov lõõgastuda päikese all või enesetervendamine
näiteks 10 000 aasta pärast ei mõjuta see ladustamise kohta. Esialgsetesse plaanidesse on aga sisse viidud muudatus arvestusega neid korduvkasutamiseks kätte saada võimalike IV põlvkonna reaktorite kasutuselevõtmisel, mis suudavad U238 toota plutooniumiks (Pu) ja selle ära põletada. Siit ka idee tulevikus nii III kui ka IV pk reaktorite paralleelseks kasutuselevõtuks. Ka Eestis on leidnud tuumajäätmete ladustamise probleem tähelepanu. Geoloog R Einasto on leidnud, et ka Eesti maapind on tuumajäätmete lõppladustamiseks sobiv. Kuid selle asemel, et minna lihtsalt maa sisse, nagu on tehtud Paldiskis venelaste allveelaevade baasi tuumajaama demonteerimisel tekkinud radioaktiivsete jäätmete vahehoidlaga, oleks sobiv kasutada Maardusse kavandamisel olevat graniidikaevandust. Graniidi varud asuvad ligi 300 m sügavusel ja seal saaks kasutada soomlaste väljatöötatud ja seni parimat metoodikat. Samas on ka Kirde-Eestis piisavalt sinisavi,
peatamisele, aga ka keskvõimu nõrgenemisele ja Nõukogude Liidu lagunemisele. 27. Ida-Euroopa keskkonnaühendused 1990ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid. - Eestis: - Eesti Roheline Liikumine (ERL) asutamine 1988.a. -fosforiidisõjast osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätk. - Esimene loodussõprade poliitiline ühendus -800 liiget initsiatiivgrupis ajakirjanik Juhan Aare, akadeemik Rein Einasto, Peeter Liiv, Tiit Made, Ants Paju jne - ERL tegutses oma algaastatel paralleelselt Rahvarindega, vastukaaluks ametlikule võimule Eestis. - Nõudsid sellise riigivõimu kehtestamist, mis seaks elu-ja loodushoiu riikliku tegevuse esmaseks kriteeriumiks. - Lätis: - 1959 asutati Läti Loodus-ja Muinsuskaitse Ühing; 23 kohalikku haru. - 1980ndate lõpul –Keskkonnakaitse klubi - Leedus: - 1987 –Keskkonnakaitse liikumine
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond Justina Bulõnina AUT 15 MATERJALIÕPETUS Iseseisev töö Juhendaja Indrek Einasto Tartu 2015 Sisukord Mustad ja värvilised metallid...................................................................................... 5 Omadused............................................................................................................... 5 Materjali tihedus................................................................................................... 5 Materjali sulamistemperatuur.................................................................
(Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine. Peagi avastati ka teisi galaktikaid (Suur- ja Väike Magalhaes’i pilv, Andromeda Udukogu jpt), mis paistsid asuvat kõikvõimalikes suundades ühtlaselt. Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. 4.5. PAISUV UNIVERSUM Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922.a) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Galaktikate liikumist uurides avastas 1922. aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale. See, kas
annaabi.ee 
