Mida rohkem on objekti muudetud seda keerulisem on mõelda seda algasendisse. Mõtteline kujund on samamoodi ruumiline nagu reaalsuses. Kosslyn mentaalse skaneerimise katse Inimesel palutakse meelde jätta mingi kaart ja pärast joonistada see sama kaart. Mida pikem maa mingi punktini seda kauem läheb ka mõttes. Ruumiline dimensioon säilib ka mõttes. 4. Miks esineb laste hulgas eideetilist kujutlemist (fotograafilist mälu) rohkem kui täiskasvanutel? Eideetiline (fotograafiline) mälu esineb siis, kui me suudame mõnd objekti pärast lühiajalist pilguheitu täpselt meenutada. Me imetleme täiskasvanuid, kes seda suudavad, kuid paljudel lastel on see omadus loomupäraselt olemas. On tehtud katse, kus 1315 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle
Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline) · Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine?
intentsionaalsena. Lähtumine vaimuseisundite suunatusest. Ei saa lihtsalt mõelda, vaid peab mõtlema millelegi. Vaimuseisundid on alati millelegi suunatud, seotud üldise nähtusega. Ei tunnista Descartese lähtekohta cogito, ergo sum, sest seal ei ole mõtlemine millelegi suunatud ning järelikult ei saa kogu filosoofia toetada. Husserli filosoofias on tsentraalseks reduktsioonid: - Eideetiline reduktsioon loobume füüsilise objekti tajust. Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti. Huvitab vaid see, et tegemist on majaga. Kontsentreerume metafüüsilisele olemisele. - Transtsendentaalne reduktsioon tunnetuse rõhuasetuse muutus objektile orienteerituselt tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja
unusta kord õpitut. Eiteetiline mälu - e. pildiline mälu esineb siis, kui me suudame mõnd objekti pärast lühiajalist pilguheitu täpselt meenutada. Me imetleme täiskasvanuid, kes seda suudavad, kuid paljudel lastel on see omadus loomupäraselt olemas. On tehtud katse, kus 13-15 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele. Amneesia e. ajaliselt piiratud tühimik mälestustes; ka joobest tingitud mälulünk; ka afektiseisundis; ka kaitseamneesia ( mälust kaob traumeeriv või ebameeldiv mälestus) Praiming - Objektide, kui strukuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, on teadvustamatu; eeldab varasemat kogemust tajutava objektiga. Näiteks kui sõnast on osad
sajandi ameerika kirjanduse suursaavutusi. Sõjajärgne ühiskondlik ja isiklik depressioon viis ta enesetapuni. Kolm novelli kogus „Ilus suvi“, 1949, ilmunud ka eesti keeles. Romaan „Kuu ja lõkked“, tegevus osalt 2. maailmasõja aegses fašistlikus Itaalias, kus kommunistlike partisanide vägivallas hukkub noor neiu, osalt USA lääneosariikide kõrbes. Postuumne luulekogu „Surm tuleb ja tal on sinu silmad“, 1951. Loengute lühikonspektid. 8. - 10. loeng 8. – 10. loeng eideetiline, eidetism – mõiste tajupsühholoogiast, mille võttis 1920. aastatel kasutusele sakslane E. Jaensch. Eidetism on „tajuga sarnaneva elamuse (eideetilise kujundi) säilimine pärast välisärrituse lakkamist või iseeneslik tekkimine. Eidetismivõimega isikuid – eideetikuid – leidub suhteliselt palju koolieelikute (umbes 5 %), loodusrahvaste ja niinimetatud kunstniku tüüpi inimeste seas“ (ENE). Mõiste ja nähtus on kindlasti seostatavad sugestiivsete sõnamaalingutega kirjanduses
kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Võimaldab ette näha tegevuse lõpptulemust enne selle alustamist. Fantaasia on kujutluse eriliik! Assotsiatiivsed seosed seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil tekivad kujutlused objekti( varem tajutud eseme või nähtuse) otsese mõjuta meeleorganeile. Eidetism - võime läbi elada ja esile kutsuda nn eideetilisi kujundeid. Eideetiline kujund on oma ereduses, selguses ja konkreetsuses võrreldav tajuga, ehkki tekib või kestab nagu tavaline kujutluski ilma välisärritaja otsese mõjuta ( rohkem koolieelikute, loodusrahvaste ja kunstnikutüüpi inimeste seas) Ideomotoorika - juhul kui fantaasiakujundid on selged,tugevad , siis tekitavad nad tihti ideomotoorseid akte ( need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad ntx vaevumärgatavas naeratuses,kulmukortsutuses,
On spetsiaalsed mitmekesised meetodod reflektisoon in istub tugitoolis ja mõtleb asjade üle järele, millised emotsioonid tal kaasnevad eri objektide ja ruumidega, mis majas paiknevad. Kogutakse süvakirjeldusi mitmetelt isikutelt. Feneomenoloogia pöördub ka ilukirjanduse poole aeg-ajalt. Nt. kuidas erinevad autorid kirjeldavad tuld ja mis nad samal ajal kogevad emotsioonid Paikade ja kk-de hoolikas vaatlus, eesmärgiga neid sügavalt mõõta Fenomenoloogia on oma olemuselt eideetiline selle all mõeldakse seda, et konkreetsete nähtuste unikaalsusest üritab ta välja selgitada üldiseid kogemuslikke struktuure v siis olemust, mis iseloomustab mingit kogemust, paika v nähtust. Üldistamine on omani nii fenomenoloogiale kui ka positivismile Fenomenoloogia ei ürita välja selgitada põhjuslikke seoseid, ei pane ka paika eelnevalt seda raamistut, millest ta lähtub, vaid eeldab ja ootab, et struktuur kasva ise välja sellest, et me erinevad
Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine uue materjali omandamine on raske ja vareb kasutatud materjal on kaugeneb käepärasusest. Progresseeruv vaegmälu uusi kogemusi mällu ei talletata, inimene kaotab mälestusi. = Ribot- Jacksoni seadus (sündroom) enne kaovad uuemad mäletused ja siis vanemad. Alzheimeri tõvi aju närvivõrgustik on degenereerunud ei tunne ära isegi oma lähedasi alab nagu pidevalt ülikitsas, pidevat abi vajavas vaimses tunnelis. Eideetiline mälu e eidetism mõnel inimesel on võime erakordselt eredalt elastada olnud olukordi või asju. (Harva). See seondub tavaliselt sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistinguid ka teised modaalsuses.- traditsionaalsete kultuuride esindajate hulgas (nt värvuskuulmine) Mälulünk e amneesia ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. lokaalne
Esiteks subjektiivsed faktorid: a) isiku tajuorganite arengutase ja eripärad. Tajuorganite (nägemine, kuulmine, haistimine, maitsmine) tundlikkus võib varieeruda väga suurtes piirides (sõltuvalt momendiseisundist, treenitusest, ealistest iseärasusest). Mõne retseptori tundlikkus võib olulisel määral suureneda kompensatsioonina mingile füüsilisele või sensoorsele puudele (pimeda inimese väga terav kuulmine nt). Mõnikord aga esineb eriline taju ja mäluliik- eideetiline mälu. Selliseid mälukujundeid iseloomustab detailiseeritus piltlikkus, põhjalikkus, mis võib tekitada kahtlusi ütluste objektiivsuse suhtes. b) isiku psüühilise arengu tase. Sellest sõltub, millisel määral on arenenud tähelepanu, taju ja mõtlemiseprotsessid. Igale vanuseperioodile on iseloomulikud mingid tajumise eripärad. Näiteks eelkooliealise lapse tajule on omane vähene detailiseeritus, tajutu vähene lahtimõtestamise võime, juhuslike detailide meeldejätmine
2.3 Eidetism Unisoofias kirjeldatavad tajud tekivad inimese ajus vahetult. See tähendab seda, et näiteks inimese selline tajumulje ( ja selle mõju psüühikale ), mille korral on tal võimalus näha kosmosest planeet Maad, jääb täpselt samasuguseks ka siis, kui ta kosmosest planeet Maad otseselt ei näe. Selline tajumulje võib tekkida ka näiteks seda kujutledes. Inimestel, kellel esineb eidetism, on võimelised eideetilisi kujundeid esile kutsuma ja neid läbi elama. Eideetiline kujund on sarnane tajuga, sest need kujundid on enamasti üsna eredad, selged ja konkreetsed. Kuid need tekivad ja kestavad sarnaselt nagu tavaline inimese kujutlus. See tähendab seda, et välisärritajad ei mõjuta otseselt neid. Eidetismi esineb enamasti loodusrahvaste ja ka koolieelikute hulgas. Kuid ka selliste inimeste korral, keda me enamasti nimetame kunstnikuteks. 2.4 Analoogiline meetod
2.3 Eidetism Unisoofias kirjeldatavad tajud tekivad inimese ajus vahetult. See tähendab seda, et näiteks inimese selline tajumulje ( ja selle mõju psüühikale ), mille korral on tal võimalus näha kosmosest planeet Maad, jääb täpselt samasuguseks ka siis, kui ta kosmosest planeet Maad otseselt ei näe. Selline tajumulje võib tekkida ka näiteks seda kujutledes. Inimestel, kellel esineb eidetism, on võimelised eideetilisi kujundeid esile kutsuma ja neid läbi elama. Eideetiline kujund on sarnane tajuga, sest need kujundid on enamasti üsna eredad, selged ja konkreetsed. Kuid need tekivad ja kestavad sarnaselt nagu tavaline inimese kujutlus. See tähendab seda, et välisärritajad ei mõjuta otseselt neid. Eidetismi esineb enamasti loodusrahvaste ja ka koolieelikute hulgas. Kuid ka selliste inimeste korral, keda me enamasti nimetame kunstnikuteks. 2.4 Analoogiline meetod
2.3 Eidetism Unisoofias kirjeldatavad tajud tekivad inimese ajus vahetult. See tähendab seda, et näiteks inimese selline tajumulje ( ja selle mõju psüühikale ), mille korral on tal võimalus näha kosmosest planeet Maad, jääb täpselt samasuguseks ka siis, kui ta kosmosest planeet Maad otseselt ei näe. Selline tajumulje võib tekkida ka näiteks seda kujutledes. Inimestel, kellel esineb eidetism, on võimelised eideetilisi kujundeid esile kutsuma ja neid läbi elama. Eideetiline kujund on sarnane tajuga, sest need kujundid on enamasti üsna eredad, selged ja konkreetsed. Kuid need tekivad ja kestavad sarnaselt nagu tavaline inimese kujutlus. See tähendab seda, et välisärritajad ei mõjuta otseselt neid. Eidetismi esineb enamasti loodusrahvaste ja ka koolieelikute hulgas. Kuid ka selliste inimeste korral, keda me enamasti nimetame kunstnikuteks. 2014. aasta kevadkursuse Ottawa Ülikooli üks psühholoogia tudeng on enda väitel võimeline
annaabi.ee 
