aeglaselt tema pooridessr ja hakkavan seda aeglaswlt lagundama. Kuivamine Kui niisek materjali ümbritseb kuiv õhk, siis liiguvad materjali poorides olevad veemolekulid difusiooni toimel õhku. Materjal muutub kuivemaks, kuni saavutab õhuga sana niiskusesisalduse. Mida kuivem on ümbrites õhk seda kiiremini materjal kuivab. Niiskusallikad Väline õhuniiskus ja sademed: -vihm -lumi(sulamisvesi) Maapinna niiskus: -põhjavesi -pinnasevesi -maapinda imbunud sadevesi Ehitusniiskus -ehitusmaterjalide koositses olev vesi -sademed ehitamise ajal Lekked: -pesemine -toiduvalmistamine -füüsiline tegevus -lilled,loomad,akvaariumid Kondensvesi, mis on põhjustatud: -konstruktsioonide ja materjalide vigadest - ruumide ala- ja ülerõhust Niiskuskahjustused Bioloogiline lagunemine -Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad
Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht. NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha. Ruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu niiskusest. Talvel on ruumide suhteline õhuniiskus tihti madal. Külm välisõhk ei sisalda kuigi palju veeauru. Ruumi sattudes õhk
3. Antiseptikutega võõpamine (kresoot, ligno, pinotex, donoliit) 4. Materjali sügavimmutus 5. Renoveerimisel ka termiline töötlemine, steriliseerimine kuivatuse abil 6. Katta pindu poorsust vähendavate ainetega KONSTRUKTIIVSED VEAD 1. Sarikate või talade otste ebapiisav isolatsioon kivimüürides 2. Katuse läbijooks, mille põhjus võib peituda nii esialgses valmistamises 3. Niiskeõhu sissepääs konstruktsioonidesse 4. Torude leke 5. Ehitusniiskus, puitelemendid ja konstruktsioonid on niiskunud ehitusplatsil 6. Niiskete ruumide halb ventilatsioon 7. Siseõhu niiskumine, mis on seotud inimese elutegevusega 8. Niiskuse kondenseerumine konstruktsioonides 9. Kaldvihm või sulalumi vahekarniisidel, mis imbub seina pinda 10. Kapillaarvee liikumine puiduga liituvates konstruktsioonides 11. Maaniiskus, maaniiskus tungib konstruktsioonidesse 12. Põranda alune ruum väga niiske 13. Pritsiv vihmavesi imbub voodrisse või müürlatile 14
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all.
Tellis, krohv ja betoon lagunevad peamiselt seetõttu, et materjalides olev vesi paisub külmudes ja purustab need tükkhaaval. Looduses on näha jälgi kohtadest, kus varem on seisnud hooned järel on vaid mõned nurgakivid ja õunapuud. 4. NIISKUSALLIKAD. 1) Väline õhuniiskus ja sademed: · vihm; · lumi (sulamisvesi). 2) Maapinna niiskus: · põhjavesi; · pinnavesi; · maapinda imbunud sadevesi. 3) Ehitusniiskus: · ehitusmaterjalide koostises olev vesi; · sademed ehitamise ajal. 4) Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides: · pesemine; · toiduvalmistamine; · füüsiline tegevus; · lilled, loomad, akvaariumid. 5) Lekked: · veetorudest, ühendustest, ventiilidest; · sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide. 6) Kondensvesi, mis on põhjustatud: · konstruktsioonide ja materjalide vigadest;
kittimist •kasutuskoormus, Õhusaaste •omakaal •kahjustab viimistlust Lumi ja jää Niiske siseõhk •kondenseerub klaasi ja •sulamine/jäätumine raami sisepindaldele põhjustab mehaanilist •tungib klaaside vahele koormust Sademevesi Ehitusniiskus •tungib ümbritsevatest •tungib aknasse otse või tarinditest aknatarindisse naabertarindite kaudu Tuul •põhjustab mehaanilist koormust, kaldvihma 3 Aken Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken (ruumide tuulutamine ning piisav
Hüdroisolatsioon on vajalik kaitsmaks hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Vastasel korral võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades seinte soojajuhtivust. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti, vähendades hoone konstruktsiooni kestvust ja tugevust. Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. 3 1. HÜDROISOLATSIOONI LIIGID Erinevalt katusekatte isolatsioonist (mida on kerge üle vaadata ja remontida), on vundamendi hüdroisolatsioon tavaliselt varjatud massiivsete konstruktsioonielementide, puistete, mitmesuguste katteelementide ja kaitsetarindite taha. Seepärast on hüdroisolatsiooni ülevaatus ja remont keerukas
on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind, umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega? Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K. Poorid piirdes aitavad tõsta soojapidavust.nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K. Soojajuhtivus ja tihedus on korrelatsioonis. Õhupoorid materjalis mõjutavad soojajuhtivust
mõõta. See on aluseks ja abiks soojustussüsteemide kavandamisel ja nende töö efektiivsuse hindamisel. 11 ... VESI võib olla keskkonnas erinevatel kujudel (vedelas, tahkes ja gaasilises olekus). Seejuures mõjutavad ehitist: Gaasiline vesi veeauruna, näiteks: Hoonesse väljast sisenev veeaur Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja ehitusniiskus Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt) Tahke vesi, nagu näiteks: Massjää Jääkristallid Lumi Rahe Tuisk 12 6 Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest) Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud niiskus)
betoonivalutööd, d, peavad olema paigaldatud fassaadile kinnitatavate detailid, aknad, aknad, uksed jne. Kui soojustatakse mä märgasid kiviseinu, rikub vä väljakuivav ehitusniiskus fassaadi 9 Krohvitud mineraalvillast soojustus Krohvitud mineraalvillast soojustus koosneb neljast põhikomponendist: soojustus, krohv, Armatuurvõrk kinnitusdetailid. Soojustusena kasutatakse klaas- klaas- või kivivilla, mille mahumass on 65- 65-120 kg/m .3
kahjustatud puitu. Puuliikidest eelistab lehtpuid, eriti tamme, kuid võib levida ka okaspuus. Raudsepamardika üks eriti erilisi omadusi on võime väga pikka aega püsida liikumatuna. Tihti arvatakse, et mardikas on surnud, kuid tegelikult pole Seenkahjustuste tõrjumine Esmalt on tarvis kindlaks teha, millise puitu lagundava seenega on tegu ning kust ja mis põhjustel on ta hakanud kasvama. Võimalikud niiskusallikad hoonetes on: sademed, läbijooksud; maapinna niiskus; kondensatsioon; ehitusniiskus; hoonesse (pesuköögist, vannitoast jne) kogunev niiskus. Ärge unustage, et seenkahjustustega võitlemisel on kõige olulisem niiskusallika likvideerimine! Kui pole rõskust, siis ei kasva ka seened enam edasi. Hoonet renoveerides tuleb puidu mädanenud osad (NB! Ka saepurutäidis!) kõrvaldada koos selle kõrval asetseva esmapilgul ehk terve puiduga umbes 0,5 meetri ulatuses. Põletage see ära. Kui nakatunud puit oli pinnasega kokkupuutes, tuleb ka pinnas 1020 cm ulatuses välja vedada
injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehisvaikudega, vaiad jne), vt käesoleva konspekti ptk 8. Vundamentide remondil ja tugevdamisel kasutatakse viimasel ajal sageli mikrovaiade tehnoloogiat. Skeemid vundamentide tugevdamiseks: 25. Kirjelda erinevaid vundamendi toestamise viise. Tugiseina valamine, tugivaiad, vundamendi alla ehitamine, aluspinnase tugevdamine 26. Kirjelda vundamendile mõjuvaid niiskuskoormuse liike. Ekspluatatsioonist tulenev niiskus, sadeveed, maaniiskus, ehitusniiskus, põhjavee koormuse tase, maa aluste torustike lekked, 27. Kuidas on võimalik taastada vundamentidel vertikaalset ja horisontaalset hüdroisolatsiooni? Hoone renoveerimisel-rekonstrueerimisel tugevdatakse ka tavaliselt vundamenti, kaevatakse vundament äär lahti, see annab ka võimaluse vertikaalse hüdroisolatsiooni paigaldamiseks. Horisontaalset hüdroisolatsiooni on samuti võimalik paigaldada vundamendi tugevdamisel
Takistada puitu kahjustavate putukate või nende tõukude ligipääsu puidule (putukavõrgud jm) 16 Hoidmaks ära hallituseente tekkimist ei tohiks puitu ümbritsev õhuniiskus ületada 75% eriti neil aastaegadel, mil temperatuur on seente arenguks soodne. Niiskuse liigid, mis võivad puitkonstruktsioone kahjustada: Õhuniiskus Ehitusniiskus Pinnase niiskus Sademed 4.2. Keemiline puidukaitse 4.2.1. Pinnaviimistlus Puidu pinnale kantakse viimistlusmaterjal, mis kaitseb puitu välistegurite kahjuliku mõju eest. Puidu pinnaviimistlustlusmaterjale võib puidule kanda cset värvisse kastes, pihustiga (surverõhu-ga) pritsides, pintsli või värvirulliga värvides. Viistlusmamaterjali vähese sisseimbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu
niiskuskahjustused (halvimal juhul materjalide lagunemine) Niiskuse eemaldamine spetsiaalse seadme abil (kulutab palju elektrit, kuid väga tõhus). Niiskuse eemaldamine tänu ventilatsioonile ja kütmisele (kui ventilatsioon pole piisav, siis võib liigniiskus lihtsalt lae lähedale kinni jääda ning probleemid hakkavad seal tekkima). 6.Kuidas vesi pääseb hoonesse? -Väljast sisenev veeaur Tarindites (ehk konstruktsioonides) sisalduv veeaur Tasakaaluniiskus Ehitusniiskus. Hoone kasutusest tekkiv niiskus. 7.Millised parameetrid iseloomustavad õhu niiskust? -Õhu relatiivne niiskus-nimetatakse õhus hetkel oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu absoluutne niiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass Kastepunkt-nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. Eriniiskus ühes
soojusinertsiga katusekattematerjalide (nt. plekk, kivi) alla. Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. 30 15 Ehitusniiskus Ehitamise ajal tuleb vältida vee ja niiskuse sattumist katuse sisse. 31 32 16 Lamekatused Lamekatuse kalle 1:80 kuni 1:10. Väikese kalde tõttu on vee äravool lamekatuselt aeglane. Lamekatusele ei tohiks jääjääda da pä pärast vihma või lume
Päike kahjustab ja nõrgestab puitu ja plasti, kahjustab viimistlust, kittimist. Õhusaaste kahjustab viimistlust Lumi ja jää põhjustavad mehaanilisi koormusi. Sademevesi tungib aknasse otse või naabertarindite kaudu. Tuul põhjustab mehaanilist koormust ja kaldvihma. Veeaur difudeerub läbi tarindi Mehaanilised mõjurid kasutuskoormus, omakaal. Niiske siseõhk kondenseerub klaasi ja raami sisepinnale, tungib klaaside vahele. Ehitusniiskus tungib ümbritsevatest tarinditest aknatarindisse. Eluruumi igal elu-, töö-, ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8. Akende ajalugu Esialgu luuk seinas. Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, veisenahk või riie. Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19 sajandil. (4 ruuduga). Klaas esialgu tihendati saviga hiljem linaõli-värnitsast ja kriidist valmistatud kitiga.
annaabi.ee 
