10. Mis on koormuskombinatsiooni tegur 0 . millistel juhtudel seda kasutatakse? Muutuvkoormuse kombinatsioonitegur. Kasutatakse kandepiirseisundi ja nn. taastumatu kasutuspiirseisundi kontrollimisel. 11. Millistele kriteeriumitele peab vastama hoone põhiprojekt? Põhiprojektis esitatakse arhitektuurilised ja tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustoodetele, ehitisele ja selle osadele. Põhiprojektis peab võimaldama määrata eelarvelist ehitusmaksumust, korraldada ehitushanget ja koostada ehitamiseks hinnapakkumist. Tuuakse välja selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused. Põhiprojekt sisaldab kasutatavate ehitustoodete ja valitud seadmete tehnilisi näitajaid ja nendele esitatavaid nõudeid. 12. Millistele kriteeriumitele kontrollitakse konstruktsiooni kandepiirseisundis? Konstruktsiooni kui terviku või selle mis tahes osa staatilise tasakaalu kaotus jäiga keha eeldusel;
Püüniste ehitamisel tuleb eelistada ühekordseid lõiketsükleid, mille puhul sujub töö kiiremini ja ka vigade vältimine on kergem. Juhul aga, kui püünist tahetakse valmistada vastavalt ettenähtud tingimustele või standardsetest osadest, on tihti vaja kasutada rühmitatud (kombineeritud) lõiketsükleid. Teinekord on võimalik 1 keerulist lõiketsüklit lihtsustada. See langetab püünise ehitusmaksumust. Mitmeastmelised lõiketsüklid võib muuta üheastmelisteks alljärgnevalt: 2 x (1k 2m) = 3k 4m 2x (1k 1m) + (1k 2m) ja 3x (1k 1m) = 9k 11m Võrrandite paremal pool toodud tsüklite järgi on lina lõigata tunduvalt lihtsam, kuid lõpptulemus ei ole alati õige. Enne lõikamist laotatakse lina laiali („raamitakse“), määrates vajalikud silmade arvud piki- ja põikisuunas. Kui lõigatava linatüki pikkus on suurem kui kõrgus,
· Luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks; · Hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollil. kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks 19. Kui 2 kululiiki kasutusel, siis millised need on? Tööjõud +muud (materjalid) 20. Tähtsamad ligikaudese eelarvestamise meetodid Ligilähedase eelarvestamise meetodid Eesmärk prognoosida ehitusmaksumust ehitusprojekti varases staadiumis. 1. (Funktsionaalse) ühiku meetod 2. Pinnameetod 3. Pinna-perimeetri meetod 4. Ruumala meetod 5. Ligilähedaste mahtude meetod 6. Mitmesugused maksumusmudelid 7. Hinnakataloogide, statistiliste andmete alusel, hinnaindeksite järgi 21 Funktsionaalsetel ühikutel põhineva hindamismeetodi põhim. Ehitist iseloomustava standardse funktsionaalse ühiku valik ning vastavate ühikute
sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks kogumaksumusest, ta on isegi veel olulisem, sest sellel tugineb kogu programm ning tõrked ehitusel võivad tekkida omakorda tõrked ehitustöödel. 2.3. Majanduslikult tasuvate ja ühiskonnale vajalike ehitiste maksumuse kujunemine Lähtudes kuludest, võib eristada era- ja riiklikku sektorit, aga ka ehitisi, mis on majanduslikult tasuvad (kasutamisest saadav tulu ületab tehtud kulutusi) ning mittetasuvad.
Y1 – korruse koef. Y2 – tubade koef. Y3 – rõdu koef. Y4 – vaade koef. L - tasandamiskordaja SOOVITUD TULEMUS Arendusprojekti eesmärgiks on müüa kõik korterid (tõenäosus 95% Vana-Kuuli tn 5 ja Narva mnt 148 korterite müügiajaloost) maksimaalselt 18 kuulise müügiperioodi jooksul, katta turunduskulud ja teenida 42-46 % müügikate. Kortermajas on 56 korterit, suurusega alates 52,6 m2 kuni 92,6 m.(üldpind). Võttes arvesse keskmist samaväärsete projektide ehitusmaksumust 12 000 EEK/m2, on kortermaja ehituskuluks korterite ruumteetri alusel kokku 48 636 000 EEK. Korterid lähevad müüki kolmandal kuul peale ehituse alustamist. Prognoosi kohaselt müüakse (broneeritakse) ehitustegevuse käigus 3-4 korterit ja 1-2 parkimiskohta kuus. Korterite müügist saadav potentsiaalne kogutulu on 75 430 000 krooni. Projekti tasuvusaeg on ca 12 kuud (plaanitud).
Kuidas omanik mõjutab projekteerijat tagamaks Aja jooksul maa väärtus muutub: 1)omaniku tegevusest, kes arbitreerimine. kvalifikatsiooniga alltöövõtjaid; 7)omanik saab enam osaleda soovitud ehitusmaksumust? võib tõsta maa väärtust tehnovõrkude väljaehitamise teel. 11.Loetle projekteerimisstaadiumid ja projekti jagumine tööde juhtimisel; 8)garanteeritud maksimumhinna puhul on Kui madalaim pakkumishind ehitusele ületab Q rohkem kui
Eelised: 1. omaniku min sekkumine varundusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul puudub kogemus 2. summaarne projekteerimis- ehitusaeg on lühile 3. võimalik kavandi ehitajapoolne ekspertiis 4. muudatusi on projekti lihtne sisse viia. Puudused: 1. lõplik projekteerimismaksus pole määratav enne ehituse algust 2. kuna omanikupoolne kontroll on min, siis võivad tulemused ootusega mitte kokku langeda. 31. Kuidas omanik mõjutab projekteerijat tagamaks soovitud ehitusmaksumust? Kui madalaim pakkumishind ehitusele ületab Q rohkem kui 10% - tasub ümberprojekteerimise konsultant. Kui vähem kui 10 % - siis tellija. 32. Mis eesmärke tagab ehitustööde grupeerimine ehituskorralduslike tunnuste järgi? Vajalik tööde kalenderplaanimisel. Koostamise alus tüüpvõrkgraafikute analüüs. Tulemus võrkgraafikute klassifikaator. Üks võrkgraafiku töö sisaldab mitu ehitustehnoloogilist koondtööd. See on tööde rühmitamine, mis arvestab tööde järgnevust
Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest. Sellepärast on väga tähtis, et veel enne seda, kui tellija seob ennast liiga suurte kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada
Selgelt on näha, et mida suurem on materjali tihedus, seda suurem on selle soojusjuhtivustegur. (NIEMINEN, J. Soojuseteekond) Samat asja iseloomustab ka soojusjuhtivuse pöördväärtus R ehk soojapidavuse tegur. Eestis on minimaalne lubatud soojapidavus 0,65-1,34 m²·°C/W. Selleks, et ehituskulud oleksid minimaalsed, projekteeritakse uute elamute seinad ja laed minimaalse lubatava soojapidavusega. Nii aga kulub rohkem raha kütmise peale. Samas ehitusmaksumust ja tööjõukulu ei mõjuta väga palju, kas soojustusmaterjali kiht on 5 või 10 cm paksune. Mida suurem on soojapidavus, seda väiksemad on reeglina küttekulud. Järgnevalt toon välja erinevate materjalide soojapidavused. (LISA 2. Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W) Paekivisein 50 0,4 Betoonsein 40 0,2
lamekatuste kasutamisega on kaasa toonud nende vältimise igal võimalikul juhul. 6) Katuselaternad Katuselaternad on tavaliselt kõige ökonoomsemaks ruumide valgustamise mooduseks siis, kui võimalikuks alternatiiviks oleksid vaid aknad ja kohtvalgustus lampidega. Kuigi maksumuse seisukohalt on viimane lahendus ilmselt kõige ebasobivam, on siiski palju põhjusi, miks arhitekt valib just selle võimaluse: eelkõige pole katuselaternatel sellist osakaalu, et oluliselt mõjutada kogu ehitusmaksumust. Mõne ehitise puhul moodustavad katused ülemistele korrustele ka seinad ja nende konstruktsioonilt eeldatakse siis seinale sarnast soojapidavust. Konstruktiivelemendi alusel tehtava maksumusplaanimise teooriast tulenevalt tuleb sel juhul katuse ja seina maksumusi vaadelda seotult. 7) Välisseinad Välisseinad võivad olla kõige olulisemaks konstruktiivelemendiks, seda eriti mitmekorruselise ehitise
Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest. Sellepärast on väga tähtis, et veel enne seda, kui tellija seob ennast liiga suurte kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada
Maapinna erinevate kõrguste puhul tekivad nõlvad. Nõlvad võivad olla looduslikud ja tehisnõlvad. Looduslikud nõlvad moodustuvad ise sellise kaldega, et nad püsivad tasakaalus. Sellist tasakaalu on lihtne rikkuda näiteks koormuse lisamisega nõlva servale või ka veeolude muutumisega pinnases. Tehisnõlvad tuleb projekteerida selliselt, et nende püsivus oleks tagatud nõlvale rakenduvate koormuste puhul. Liiga lame nõlv põhjustab mahukaid kaevetöid, st põhjendamatult suurt ehitusmaksumust. Nõlva purunemise põhjustavad tavaliselt nihkepinged - maapinna kõrguste vahe kutsub esile nihkepingete suurenemise pinnases, kuni nad ületavad pinnase nihketugevuse. Purunemine toimub sageli mööda lihkepinda, mille kalle on lähedane pinnase sisehõõrdenurgale ja sõltub pinnase nidususest. Niduspinnaste puhul võib nõlva maksimaalse kõrguse leida valemiga H = c´/ cos2(tan - tan ) , kus c´ on pinnase nidusus
Oma eeldused efektiivseks maksumuskontrolliks Hoida kokku tööjõukulu plaanimisel ja lühendada projekteerimise kogukestvust. ELJ ET-3 märksõna register. Ettevalmistamise 7 etapp on kulupositsioonide nimekirja kokkupanek. Iga välja jääv element üldkulude arvutamisel. Eraldat. süsteemi- ja tarkvara kulusid. -riistvara materjalid, konstruktsioon -tarkvara graafikud, plaanid Ligilähedase on prognooside ehitusmaksumust ehitusprojekti väga varases staadiumis. Selline prognoos mõjutab ka tellija otsust. Liiga kõrge esialgne maksumusprognoos võib kliendi ära hirmutada. Meetodites ei arvestata mitte ainult täpsuse momenti vaid ka projektide üldise mahu aspekti, sest täpsus sõltub suurest määral alusinformatsiooni liigist. Lk 14. esimene pool Nende levik ja populaarsus haarab nende firmadest, kergust jn Meetodid: 1) Funktsionaalne ühiku meetod e. ühikmeetod koosneb mingi konks. ehitiste
Teavitada ehitajat ja asjassepuutuvaid isikuid muudatustest, ohtudest jm esimesel võimalusel. · kohustus tasuda õigeaegselt arved (põhjendatud arved) ei tulene ehitusseadusest 9.9. Ehituse maksumusplaanimise süsteemi olemus ja vajadus projekteerijale ning ehitajale. Maksuplaneerimine- ehitusprojekti terviklik juhtimise süsteem selleks, et tagada soovitud tulemusele (ehitis) jõudmine soovitud kuludega (maksumusega) Soovitud tulemuseni jõudmiseks peab omanik-tellija alati ehitusmaksumust ise juhtima Tervikliku maksumusplaanimise süsteemi EESMÄRK · tagada omanikele kulude hoidmine (põhjendatult) soovitud piirides · saavutada põhjendatud tasakaal kulude vahel kogu ehitusprojekti jooksul 86 · anda omanikule parim tulemus võrreldes tehtud kuludega (väärtuse ja tarbimisväärtuse vastavus) OLULISUS · väldib ümberprojekteerimist kui kavand osutub liiga kalliks
5) Q õhu soojendamisele kulunud energia, MWh; L õhuvahetus, l/s; n erineva õhuvooluhulgaga perioodide arv päevas, -; c õhu erisoojus, kJ/(kg·°C); ρ õhu tihedus, kg/m3; S kraadpäevade arv, °C·d; t perioodi pikkus ööpäeva jooksul, h; Ψ soojustagastuse tegur, -. Lahenduste võrdlemisel tuleb arvesse võtta nii ehitusmaksumust, ekspluatatsioonikulutusi kui ka renoveerimise tulemusel saavutatava sisekliima taset ja süsteemi kasutusmugavust. Erinevate lahenduste ehitusmaksumust ja kasutusaja kulutusi on võimalik omavahel võrrelda ka majanduslikel alustel, kuid saavutatava sisekliima tase on hinnanguline ja sõltub subjektiivsetest asjaoludest. 238 Tasuvusarvutuste tegemisel on energiahinna tõusuks ja amortisatsioonikuludeks arvestatud 5 % aastas
annaabi.ee 
