suurenevad maailmas võrdselt). Maailmas on siiski levinud kolm tuntumat inflatsiooni arvutamise meetodit. a) Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga ( Jooksva kuu ostukorvi hind jagatakse baaskuu ostukorvi hinnaga ja saadud tulem korrutatakse sajaga). Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks. b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi
) Hinnakasvu indekseerimise (THI–X) meetodit on defineeritud kui infrastruktuuri- ettevõtete tegevuse reguleerimise võtete kogumit, mille kohaselt ettevõte peab hoidma oma OPEX(põhitegevuskulud) muutuse teatud protsendi võrra madalamal tasemel võrreldes tarbijahinnaindeksi muuduga. Indeksid, mida on võimalik kasutada: Tarbija-, tootja-, ekspordi-, impordi-, ehitushinnaindeks; remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks, maanteede hooldustööde hinnaindeks, arhitekti- ja inseneritegevuste tootjahinnaindeks. 3. Kokkuleppehindade meetod (mislaaadi institutsioon lisaks teenuse ostjale- müüjale veel peab kokkuleppe sõlmimise protsessis osalema?) 1) Riigi, infrastruktuuri-ettevõtjate ja veo-ettevõtjate allianss (nt Suurbritannias) 2) Infrastruktuuri majandaja kui MTÜ
6.2. Tootjahinnaindeks (%) 7,2 -0,5 3,3 4,4 2,3 4,1 -1,6 -2,1 -0,6 3,6 6.3. Ekspordihinnaindeks (%) 4,2 -3,7 6 9,8 1,8 -1,1 -2,6 -3,9 -0,5 5,5 6.4. Impordihinnaindeks (%) 5,8 -5,4 9,1 11,2 4 -1,6 -2,2 -3,8 -2,3 4,5 6.5. Ehitushinnaindeks (%) 3,4 -8,5 -2,8 3,1 4,6 5,2 0,5 0,5 -0,8 1,5 6.6. Ühtlustatud konkurentsivõime indeks (%) [5] 6,1 1,6 -3,5 1,2 -0,6 2,7 1,2 -1,3 1,6 1,7 634, 640, 706, 759, 842, 932, 116 6.7
THI avaldatakse iga kuu vaadeldavale kuule järgneva kuu viiendal tööpäeval. Hinnaindeksi muutus sõltub: 1)hinnast 2)kaalust!! Lisaks tarbijahinnaindeksile arvutab Eesti SA veel teisigi hinnaindekseid. Näiteks: · tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Tootjahinnaindeks hõlmab nii siseturule kui ka välisturule valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita; · ehitushinnaindeks on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi -- tööjõud, ehitusmasinad ja materjal; · remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks · ekspordihinnaindeks on indeks, mis näitab eksporditud kaupade hindade arengut; · impordihinnaindeks on indeks, mis näitab imporditud kaupade hindade arengut; · eluaseme hinnaindeks
Nii saame alus- ehk baasindeksi Ahelindeks = Võrdleme käesolevat aastat eelmise aastaga. Kõige levinumaks indeksiks on tarbija hinnaindeks. Mõõdab tarbija kaupade ja teenuste hinna muutumist ajas. Osasid indekseid ei tasu rahvusvaheliselt võrrelda: Tootjahinnaindeks, mis iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist, mida saab kasutada nt jaehindade prognoosimisel Ehitushinnaindeks – näitab ehituse hindade muutumist ja on aluseks pinna ruutmeetri hinna prognoosimiseks või kinnisvara rentide määramisel jne Energiahinnaindeks – kaks erinevat kasutusala: siseriiklik võimaldab hinnamuutusi planeerida, ostumüügi lepingute sõlmimisel Tööjõuhinnaindeks – saab rahvusvaheliselt kasutada. Tööjõu/tootlikuse hinnaindeks Eksport- ja importhinnaindeks –importi on rohkem kui eksporti, elame võlgu. Tuleb jälgida, et
- Faktoranalüüsi (tundlikkuse analüüsi) meetod - Matemaatiliste mudelite meetod e. Hinnainformatsioon - Turuhinnad - Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid - Pakkumised hankijatelt - Isiklikud kontaktid - Hinnaindeksid Hinnaindeksid - Tarbijahinnaindeks - Tootjahinnaindeks - Ekspordihinnaindeks - Impordihinnaindeks - Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks - Ehitushinnaindeks 7. Sissejuhatus investeeringuarvutlusse a. Reaalinvesteeringud - Olemasoleva infrastruktuuri laiendamiseks või uue ehitamiseks tehtud kulud, samuti kulud renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks ja kapitaalremondiks. - Uute seadmete soetamise kulud. Finantsinvesteeringud - Kapitalimahutus väärtpaberitesse. b. Eriaegsed kulud: Teede-ehituse kulud on alati eriaegsed, kuna investeeringud ja kasutuskulud (-tulud) realiseeruvad
tarbib. Siia kuuluvad kaubad ja teenused. Selle ostukorvi koostamine on keeruline protseduur, sest ostukorvi sisu muutub pidevalt. Veel mõned enamlevinud indeksid tarbijahinnaindeksi kõrvale ja nende kasutamine: ● tootjahinnaindeks (indeks näitab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ja seda kasutatakse nt jaehindade prognoosimisel. Iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel) ● ehitushinnaindeks, mis iseloomustab ehitamise maksumuse muutumist ja seda saab kasutada näiteks tulevaste ehituspindade maksumuse prognoosimisel ● energiahinnaindeks (selle puhul saab teha teatud võrdlusi ka riikide vahel) (meil räägitakse palju elektrihinna muutumisest. Riigi siseselt küllaltki kasutatav ja oluline. Teine rahvusvaheline kasutusala on energia ostu-müügi lepingute sõlmimiseks. ● tööjõuhinnaindeks, mis mõõdab tööjõu maksumuse muutumist. Kasutatakse
Nagu kõik reaalelus, nii pole ka ostukorv ja selle koosseis paljude aastate lõikes jääv suurus, kuna tarbimise struktuur muutub uute teenuste-toodete turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. 24. Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on
Tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse: Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud (nt eluaseme, ehitushinnaindeks) SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda Miks inflatsioon tekib? Tootmine ei tule järgi nõudlusele. Kui on vähe tooteid, siis on inimesed nõus maksma suuremat hinda. Pakkumisinflatsioon põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudel võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad tõusevad, kõrgemad hinnad viivad
Maksumus baas.per(nt2005) x 100% Ahelindeks – nt : n periood on 2010 ja eelmise aasta periood 2009 jne. 1 aasta madalam. Tarbijahinnaindeks – mõõdab tarbekaupade ja teenuste ostukorvi maksumuses suhet mingi valitud perioodi suhtes. Hindame ostukorvi väärtuse muutust ajas. Iga aasta muutub. Ostukorvi mõjutab tehnoloogia. Tootja hinnaindeks – iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ning seda kastutatakse jaehindade planeerimisel. Ehitushinnaindeks – iseloomustab ehituse maksumuse muutumist ja mille alusel võib prognoosida ehitatavate pindade võimalikku hinda tulevikus. Energiahinnaindeks – saab kasutada rahvusvahelistes energiatarne lepingute koostamisel Tööjõuhinnaindeks – selle abil saab vaadata, kus on tööjõud hea ja kus halb, kui suur on töötajate palk Eksport ja importhinnaindeks – toome sisse kallimat kaupa kui välja viime TEST 10.10.2012 Finantsvahendus – Hoida raha „sukasääres“ :
Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised. Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud Vt Stat.eehttp://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/04Hinnad/04Hinnad.asp Eluaseme hinnaindeks Tööstustoodangu tootjahinnaindeks Ehitushinnaindeks Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks Teenuste tootjahinnaindeks SKP deflaatoritkogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. Klassikaline inflatsiooniteooria Varasemalt pidasid majandusteadlased inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse laskmist. Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti.
kulutuste struktuuri uuringutest. Nagu kõik reaalelus, nii pole ka ostukorv ja selle koosseis paljude aastate lõikes jääv suurus, kuna tarbimise struktuur muutub uute teenuste-toodete turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. f) Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad.
3) tööstustoodangu tootjahinnaindeks mis iseloomustab Eestis valmistatud toodete hindade muutust. Indeks hõlmab nii siseturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita. Kaaludena kasutatakse baasaasta (momendil 1995.aasta) tööstustoodangu müügikogused. Tootjahinnaindeksi arvutused hõlmavad Eestis tegutsevaid tööstusettevõtteid (sh ka elektri- ja soojusenergiat tootvaid), arvesse võetakse 560 toote hinnamuutusi; 4) ehitushinnaindeks mis iseloomustab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja materjal. Indeksi arvutamisel arvestatakse nelja ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstushooned ja ametihooned. Gruppide osakaalud koondindeksis saadakse baasaastal (1997) käikuantud ehitiste pinna osatähtsusest. Hinnainformatsioon kogutakse valikuuringuga kord kvartalis;
annaabi.ee 
