Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitise analüüs: Sainte-Chapelle". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kabel, kirik, sainte, chapelle, fiaalid, gooti, tipus, roosakna, pierre, kõrggootika, 1248, tellija, laskis, ülaosas, eksterjööri, eraldavad, kitsad, roosaken, kujulised, piirjoon, ehituskunsti, ehisviilud, vimpergid, ristlillik, rõdu, kabelit, tugipiidad, skulptuurid, kuningale, perele, vitraaž, hoones, värvilistest, klaasid, maarjale, lagikäsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................
............................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL.........................................................................................................57 GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL.........................................................................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS........................................................................
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
3. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? 4. Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks? 5. Mida tead Paabeli tornist? 6. Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi? 7. Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu? 1. Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis 2. Ratas 3. Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma) 4. Rippaed 5. See on peajumala Marduki tempe 6. Kuna Babüloonias ei olnud kive siis ehitati see põletatud savi peale, aga see ei säili hästi Egiptus Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks: 1) Vana riik 2900-2200 Ekr 2) Keskmine riik 2100-1600 Ekr 3) Uusriik 1600-1000 Ekr
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle
ühendatud Egitptuse topeltkrooni, Osirise (teistpoolsuse jumal, kandis alati kooti ja konksu, näitamaks, et tema hauataguse riigi valitseja) atefi krooni (see oli papüürusroost ja jaanalinnusulgedest kroon) või sinist krooni. Kuninglik paar näitas tihti rahvale oma rikkusi. Protsessioonid (pidulik rongkäik), vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised olid võimalused näidata vaaraode võimu. Vana-Egiptuse ühiskond sarnanes püramiidile. Vaarao asus kõige tipus. Siis tuli peaminister, kes korraldas maksude kogumist ja oli põllumaade ning kuivendussüsteemide ülevataja ning esindas vaaraod ülemkohtutes. Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda. Naisetele oli lubatud omada vara, kuid nad ei tohtinud osaleda riigi valitsemises. Kõik kirjutajad ja lugejad olid väga austatud, sest nad oskasid lugeda ja kirjutada. Samuti austati templipreestreid, kelleks võisid olla ainult mehed
Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid. Mõisted: Sumerid Mesopotaamias 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr elanud rahvas, kes leiutasid kiilkirja, rajasid suuri asulaid ja andsid edasi Mesopotaamias elavatele järgnevatele rahvastele religiooni. Semiidid - Mesopotaamia põhja osas elanud rahvus, kes võtsid üle sumerite kultuuri ja kiilkirja. Tsikuraat - on massiivne, astangutena ülespoole ahenev templite kõige originaalsem osa. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. Enlil oli tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal. Anu oli Taevajumal, jumalate isa. Istar - oli taevakuninganna. Ta oli sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitut inimkangelastki ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Seejuures oli ta sõjakas ja kättemaksuhimuline. Gilgames - on akkadi eepos, mis räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest
KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud
Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Aia kastmise eest hoolitseti selliselt, et vesi pumbati kõige kõrgemale terrassile, kust see siis torude ja kanalite abil alla juhiti, ühelt tasapinnalt teisele. Nagu egiptlased tegid Gizas, ehitasid ka sumerid maamärgi kontrastiks tasasele madalale maastikule. Selleks sai sumeri linna keskmeks olev astmeline tempeltorn tsikuraat, mille tipus "kohtuti" jumalatega. (Assüüria k. ziqqurrat=mäetipp). Selle ümber laius preestrite linnus temenos, mille eraldatust näitavad tema kaitseehitised. Siis tuli linnamüüriga ümbritsetud kesklinn, milles elasid linnriigi tähtsad majandusinimesed. Linnamüüride taga elasid juba vaesemad kodanikud. Babüloonia tsikuraat koosnes tavaliselt seitsmest üksteise peal asuvast osast, iga ülemine alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli
annaabi.ee 
