aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele.Selleks andis käsu Mõõgavendade ordu meister Volquin . Võimalik, et linnuse rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatisest. Arvatakse, et Viljandi sai linnaõiguse 13. sajandi keskel,Õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283.aastast(Hamburgi.Riia linnaõigused). 14.sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linna paiknes linnusest põhja pool, sellest ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik(endine kloostrikirik) Linna purunes korduvalt Liivi sõjas (1558-1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600-1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused.
pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.
reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Kus asub romaani kiriku peamine torn? (torni asukoht ja kuju määrab ära kas tegemist on romaani või gooti kirikuga) Peamine torn asub nelitisel, sageli ka läänefassaadil (ka kahetipulised tornid). Veel leidub torne (mitte peatorne) transepti ja koorinurkades, samuti transepti lõuna- ja põhjaseina vastu ehitatuna. Mille poolest olid erilised Saksamaa kirikud? (Vt. materjal) Mille poolest olid erilised Itaalia kirikud. Nimeta tuntuim kirik ja selle kampaniil. Kirjelda romaani reljeefi, võrdle varakristliku või vanarooma aegsega. (Proportsioonid, ilmekus, mida kujutati, töötluse osavus jne) Kuidas nimetatakse kuulsaimat romaani ajastust pärit tekstiili? Mis maa oma? Mida kujutatakse?
Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.
Romaani stiil- · See oli valdav 10. sajandist kuni 13. Sajandini. · Arhitektruut : Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. · Torne ehitati kirikutele rohkesti. Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. · võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. · Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii
ja kunstnik · Valmimisaasta: 1898 · Teose materjal: kivihoone · Asukoht: Glasgow, Suurbritannia, Sotimaa · Periood: 19. saj lõpp · Kunstiliik: arhitektuur · Zanr: juugend 2. Sisuline materjal Charles Rennie Mackintoshi elu möödus peamiselt Glasgows ning tema loomingut võib leida kogu linnas. Siiski on tema tähtsaimaks ja iseloomulikumaks tööks Glasgow kunstikooli peahoone, mis asub Renfrew tänaval ehitatuna mäeveerule ning on suur ja silmatorkavalt massiivne hoone, milles võib leida jälgi mitmetest ajastutest ja ajalooperioodidest. Nagu juugendile kohane, annab hoone välisilmele näo selle funktsioon. Hoone kasvab seest väljapoole (oluline oli võimalikult paljude loomuliku valgusega kunstistuudiote ehitamine kunstikooli tarvis) ning mõjub seetõttu veidi rohmaka ja raskepärasena. Hoone välisilmele annavad selletaolise välimuse piilarilaadsed eenduvad detailid, mis viitavad Soti
mõisakompleksi ehk mõisasüdant. Mõisate säilivusandmed on olemas ilma karjamõisate ja pastoraatideta, seega 1254 mõisa kohta. Hinnatud on mõisa peahoone säilivust. Tervet kompleksi on raske võrreldavalt hinnata. 2004. aasta lõpu seisuga on 1254 mõisa peahoonest enam-vähem algkujul või äratuntaval algkujul säilinud 414 hoonet ehk 33,0% või ligikaudu kolmandik. 93 peahoonet (7,4%) on säilinud osaliselt või tugevalt ümber ehitatuna, nii et algset välimust hoonest kaasajal enam välja ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed - reeglina suur osa müüre või seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik. Kohe kindlasti oli Keila-Joa mõis üks kaunemaid ning uhkemaid mõisasid kogu Eestis. Ajalugu Keila-Joa mõis rajati 17
pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. 1.1.1 Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. 1.1.2 Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. 1.1.3 Sambad
arenguga tekkis vajadus uue sadama rajamiseks. Sellest sõltuvalt alustati sadama ehitamist ning 1894. aastal jõuti ehitustöödega lõpule. Sadama "lipulaevaks" oli põhiliselt Riia ja Kuressaare vahel kurseerinud aurulaev "Konstantin". Tulu andis linnale sadamasse minev maksustatav maantee. Eesti Vabariigi ajal sadama käive suurenes, avati uued laevaliinid. Kahekümnendatel aastatel tekkis vajadus kaitsemuuli järele, lahtisesse merre ehitatuna ei pakkunud sadam kaitset ja põhjustas sadamasildadel purustusi. Roomassaare sadama saja-aastases ajaloos on kõige muudatusterikkamad aastad alates Eesti taasiseseisvumisest s.o. 1991.aastast. Tänu riigiettevõtte Tallinna Sadam finantseerimisele valmis jahisadam ja kaubasadama rekonstrueerimise I etapp. AS-le Saarte Liinid kuuluva Roomassaare sadama põhiülesanne on töödelda kaubalaevu, kuid selle kõrval on jahisadam kujunenud Eesti üheks külastatavamaks jahisadamaks.
püramiidi ehitada lubjakiviplaatidest. 5. Püramiidide kunsti võlud 9 Tõnis Kallejärv ,,Eesti Loodus", juuli/august 2000 11 Püramiidis avaludub egiptlaste kunstiline mõtlemisviisi dualism. Püramiidi lihtsus annab tunnistust mitte tema ehitajate puudulikust fantaasiast, vaid nende suurest kunstialasest küpsusest. Ehitatuna hiigelsuurtest kiviplaatidest, mõjub ta oma raskuse ja massiivsusega. Püramiid on korrapärane, kivi allub proportsioonide selgele matemaatilisele võrrandile, ta on võtnud võrdhaarse kolmnurga kuju. Võimalik, et püramiidi geomeetrilisel elemendil oli vanadele egiptlastele maagiline tähendus, kuid juba see geomeetriline selgus iseenesest rahuldab silma. Selles on kindlust ja osade
varemetekompleksis puudus kanalisatsioon, on arheoloogid arvanud, et linnataolist asumit ei kasutatud pideva elkohana, vaid pigem gaselliliha säilitamise paigana. Teine tuntud linn Türgis on Catal Güyük, mis asus jõe-äärsel viljakal tasandikul ja koosnes tihedalt paigutatud põletamata tellistest majadest. Plaanilt meenutab linn vaiplinna, mille majad olid omavahel ühendatud. Sisse sai majadesse ainult katuse kaudu. Ja linnas oli kokku üle tuhande maja, mis olid külgkülje kõrvale ehitatuna. Igas majas oli tulease ja sisseehitatud kivimööbel. Kivimööblist kõige rohkem huvipakkuvad olid poodiumid, mis oli arvatavasti kasutusel kui magamisasemed. Nende alt leiti ka inimeste luid, mis võis arvata, et inimene maeti samasse kohta, kus oli olnud ta magamiskoht..(kusjuures, kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks
Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid
Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid
Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad
Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid
laiale kandekaarele.16. saj kaeti kirik sisemistele tugipiilaritele toetuvate servjoonvõlvidega. Kiriku idapoolsesse otsa altaritravee alla ehitati sõjalise funktsiooniga võlvkelder ja läänefassaad täiendati kõrge valve-kaitse torniga. Kiriku ümber sügav vallikraav. Ta oli osa Narvast tuleva tee kaitseehitiste rühmast. Narva linnakirik: Jätkas 3-löövilise kodakiriku traditsiooni ja kajastas Tallinna meistrite poole ehitatuna nii ruumi üldpildis kui ka raiddetailides 15.saj arhitektuuristiili. Algselt ilma koorita, 4-nurkset kirikut kattis võlvistik, kus vööndkaare profiil ja 8-tahuliste piilarite talumikujundus järgisid Oleviste kiriku kooriruumi eeskujusid. Viru-Jaagupi kodakirik: 15. saj ehitatud 3-lööviline kodakirik. Hiljem lääne suunas pikendatud pikihoone algses ruumiosas oli nagu kõigil Virumaa maakirikutel ainult 2 paari piilareid ja läänefassaadil tüse 4- tahuline torn
· 1 Gooti arhitektuur nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, · 2 Gooti skulptuur samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu · 3 Gooti maalikunst ehitatuna. · 4 Prantsusmaa Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse · 5 Inglismaa apsiidiga koori kohale. · 6 Itaalia [redigeeri]Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele
annaabi.ee 
