Egiptuse kujutav kunst Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. (Päikesetemplitel olid ka obelisk ja püloon) Kuulsaimad Egiptuse templid: hiigeltempel Karnakis, Luksori templite kompleks, Hatsepsuti hauatempel, Abu Simbeli tempel ja Ramses II matusetempel. Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Tuntumad jumalad
eKr võitjatena. Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud
Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. 7. Millise vaarao ajal sai ainujumalaks Aton? Miks toimus selline muudatus? Kuidas mõjutas see pinnakunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.). Ta kehtestas uue riigiusundi,rajas uue pealinna (praegune Tell el-Amarna) Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja peamine oli tema ja tema perekonna eluolu kujutamine. Figuurid vabanesid rangetest poosidest (jäi küll alles tavapärane kõige selgema nurga alt nähtav kujutamisviis), enam ei ilustatud portreesid vaid kõike kujutati reaalsusele vastavalt. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga
Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Vaarao Tutanhamoni hauakamber Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao matus. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga olid hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Skulptuur Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Maalikunst Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad maalingutega, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust - jahiretki,
24. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Religioon oli polüteislik( palju jumalaid, algul looma-, hiljem inimesetaolised.) Nt. Hathor lehmapäine. Valitsejaks oli vaarao, keda peeti ka jumalaks. Kunsti mõjutas uskumus, et pärast surma võib inimese elu jätkuda. 24. Mis on palsameerimine? Milleks seda tehti? Palsameerimine on keha säilitamine pärast surma, et hing saaks sinna asuda. Palsameerimine oli usuline rituaal. 25. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Kuna see oli tohutu töö ning võttis palju aega ja palju tööjõudu. 25. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi püramiid Kairo lähedal. Dzoseri püramiid Sakkaras. Horuse püramiid Edfus. 26. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Sees asuvad käigud, lõksud(hauarüüstajate jaoks), õhukanalid ja hauakambrid. Hauakambrites on vaaraode sarkofaagid. 27. Kuidas kaunistati hauakambreid
omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega. Vaaraod kujutati kõige suuremana, ametnikke väiksemana jne. Egiptuse hieroglüüfid Lõik papüüruserullilt Seinamaalid Tutanchamoni hauakambrist Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao
inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt – jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega. Vaaraod kujutati kõige suuremana, ametnikke väiksemana jne. Egiptuse Lõik Seinamaalid hieroglüüfid papüüruserullilt Tutanchamoni hauakambrist Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid – vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti
Selleks tuli säilitada keha kuhu hing saaks tagasi tulla. 3. Kellega võisid sarnaneda Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Egiptlased arvasid, et jumalad võivad sarnaneda loomadega, reljeefide pealt on säilinud näiteks saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga või hauka peaga Horus. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai
Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi
10a klass 25.04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a
seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri
Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid. Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik. Muumiate ehk palsameeritud inimeste kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree. Samuti kujutati kirstul hieroglüüfidega palveid ja sõnumeid. Egiptuse areng jaotatakse kolme ajajärku: Vana Riik, Keskmine Riik ja Uus Riik.
Sellest ajas on palju leitud aga petroglüüfe kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke. Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest). Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset). Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud.
Kus need asuvad? heopsi ,Chephreni ja Mykerinose ja Kairo lähedal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum? kaljuhauad võeti kasutsele, sest loodeti, et siis on vaarao hauad röövijate eest kaitstud. Tutanhamoni haud on neist kõige tuntuim 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?Lihtrahvakujud olid elavamad, vaaraod olid kujutatud alati sama moodi(vasak jalg ees, käsi rusikas) 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism.1 mitme jumala süsteem 2. Ühe jumala süsteem 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Kummardati Atonit Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal? Pantomiim 2. Mis oli Vana-Kreeka kunsti tähtsaim ala? Templiehitus 3
Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos.
Vanad egiptlased uskusid , et pärast surma elab hing edasi nin tuleb teatud aja möödudes kehasse tagasi. 3. Kellega võisid sarnanede Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Vanemaid jumalaid kujutleti enamasti loomadena.Kunstis võidi neid samuti loomadena kujutada kuid enamasti kujutati neid inimeste keha ja looma peaga. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Skarabeus- egiptlaste püha mardikas. 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Peale surma anti neile hauda kaasa eluksvajalikud esemed(kaunilt kujutatud tarbe-ja luksusesemed,teenrite kujukesi) uskudes, et neil on siis igavene elu ehk elu pärast surma. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Kõige esimesed haudehitised olid väiksemat-mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras.Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on püramiidid. Hiljem hakati kasutama
tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid Kuningate org Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niilusejõe lähedal, üle jõe Luxorist Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata
aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie
Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid enamasti inimese keha ja looma peaga. Kunsti mõjutas uskumus, et elu võib jätkuda peale surma. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima, säilitama, kuna usuti, et surmajärgsusesse. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal püramiide ehitada? Vaaraod lasid oma püramiidid varem ära ehitada, et näidata oma võimsust ja uhkust 7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid, mis asuvad Kairo lähedal Giza väljal. 8. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Püramiidid on seest suured, neis on käigud, mis viivad hauakambrisse. 9
Tegelikult oli ta algselt umbes 10 m madalam (Tipus lubjakivikate säilinud). Giza väljal valvab arvatavalt vaarao Chephreni näoline lõvi keha ja inimese peaga hiiglaslik sfinks. Kolmas püramiid on Cheopsi pojapoja, vaarao Mykerinose püramiid Giza väljal. Aastaks 1500 e.Kr. oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstati üsna kiiresti pärast matuseid. Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Kuningate orus asub ka ainus 20. saj. puutumatuna säilinud vaarao Amenhotep IV järeltulija, varasurnud vaarao Tutanhamoni kaljuhaud. Tutanhamoni hauapanused. Tseremooniatool, kotkakrae, kaelaehe skarabeusidega, alabastervaagen. Tuntud on tema kullast näomask.
Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis päikese käes helkisid, kuid tänapäevaks on kiviplaate säilinud ainult Chephreni püramiidi tipuosas. Vana riigi ajastu ehitusmälestistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal: 146 m kõrgune Cheopsi, 142 m kõrgune Chepreni ja 66 m kõrgune Mykerinose püramiid. Püramiidide ehituskulud olid aga suured, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika.
Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi : Reljeeftahvel Nameri palett - vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Dzoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde. Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist (monoliitseid) sivakaid teravatipulisi obeliske. Pandi paarikaupa templite juurde
hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. 7 Vana Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton(Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1. Egiptuse kunsti kõrgaeg IV aastatuhande lõpus Niiluse jõe kallastel 2. Mastaba-koosneb maa-alustest kividega koode
kaljutempel on aga kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate kujudega, mis kerkivad templi eelõuel. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik tähendus ning seetõttu formeerusid käsitluslaadis kindlad kaanonid(reeglid), mis olid seda rangemad, mida tähtsamat isikut kujutati.Kaanonid pärssisid kunsti arengut.Temaatika keerles eeskätt vaarao elu ümber:lahingud, palvetamised, ohverdamised.Kuid oli ka intiimsemaid stseene, eriti Ehnatoni ajal, mil kunstnikud kujutasid suure kaasaelamisega vaarao perekondlikke rõõme ja muresid.Hauakambrites leidub rohkesti ka niisuguseid seinamaale ja reljeefe, millel kajastatakse lihtrahva elu, ning need stseenid on kõige elamuslikumad. Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged ning nende pidulik monumentaalsus täies kooskõlas suurejoonelise ja süngevõitu arhitektuuriga.
VANA-EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Egiptuse kujutavas kujutavas kunstis oli põhikohal portreeskulptuur. Usuti, et inimhing naaseb ellu, järelikult läheb tal vaja keha, kus elada. Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud.
egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. 2 Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli
· Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid · Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal · Vana Riik algab püramiidide ehitamisega · Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi · Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal · Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal · Teine püramiidide väli asub Gizas · Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) · Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m
* Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaja mütoloogilise olendi nimetused. * Amon (Amen, Amun, Ammon, Amoun) * Anubis (Anpu) * Apis * Aton * Atum * Geb (Keb, Seb) * Hathor (Athyr) * Hnum * Horos * Isis (Aset, Eset) * Maat * Min (Minu) * Month * Nut (Neuth, Nuit) * Osiris (Usire) * Seth * Thot (Thot, Thout, Djhowtey, Djehuti, Tehuti, Zehuti) * Ra (Re, RaAtum, AmonRa, RaHarahte) arhitektuur Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks
EGIPTUSE HAUAKAMBRID Referaat Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
