tundma taimede või nende osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, aega ja palju materjali nõudvad tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas-kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14.sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lönga, mis arvatavalt on värvitud lepakoorte ja madaraga. Kõige paremini värvuv materjal on vill, mida võib värvida kas lõngana või ketramata villana. Kihnu Roosi õpetab: "Lamba palve on see, et enne niitmist tuleb lammas pesta
haigustest ravida ning peavad eriliselt tähtsaks lõhnaaineks sandlipuud. Vanimaks säilinud meditsiiniliseks teoseks peetakse Hiina imperaatori Huang Ti The Yellow Emperors Classic of Internal Medicine (2700 e.m.a). Ka selles on viiteid aroomiainete kasutamisele meditsiinis ja massaazis. Kreeklane Hippocrates (460-370 e.m.a) uuris paljude erinevate taimede mõjusid ja propageeris igapäevast aroomivannide tegemist, et tervist tugevdada. (Beaumont College; lk 5-7) Roomlased võtsid egiptlastelt ja kreeklastelt taimetarkused üle ning kasutasid samuti aroomivanne ja -massaazi. Roomlased hakkasid suitsutama isegi imperaatori auks, rajati avalikke saunu, kus oli erinevate temperatuuridega vanne ja ruume, samuti sai lasta end masseerida lõhnavate õlidega. (Worwood lk 273-274) . Esimeseks raamatuks, mis on täielikult lõhnadele pühendatud peetakse Theophrastuse De odoribus, kirjutatud 370 e.m.a. Raamatu kaudu
Vana- Egiptuse tuntumad ehitised kuuluvad antiiksete maailmaimede hulka. Juba siis, kui Herodotos kaks ja pool tuhat aastat tagasi külastas Niiluse orgu, ei suutnud ta tungida Egiptuse ajaloo algusse, see kadus müütide ja legendide udusse. Sel ajal, kui paljude praeguse Eoroopa rahvaste esiisad elasid koobastes ja nuiasõda pidasid, oli Egiptus juba suurepäraste paleede ja templite maa, kindla riigikorra, arenenud põllumajanduse ja kõrgetasemelise astronoomia ning arstiteadusega maa. Egiptlastelt õppisid meie õpetajad kreeklased, Egiptuse nisu toitis keiserlikku Roomat, ristiusk leidis tugeva jalgealuse just Egiptuses. Aga siis, kui pandi paika Euroopa katedraalide vundamendid, oli Egiptus tsiviliseeritud rahvaste mälust kadunud kui suurriik ja muutunud lihtsalt ,,ajaloota rahva" maaks. 2. Püramiidide ehitamine 3
Thalese seletusel on teaduslik iseloom. Võrreldagu seda seletust egiptuse teooriaga: selle järgi tõi üleujutused kuidagi Chnum, jumalik olend, kellel oli väga pikkade sirgete sarvedega jäära kuju. Plutarchos: "Egiptlased ütlevad, et Päike ja Kuu ei sõida üle taeva mitte vankritel, vaid laevadel, vihjates nende sündimisele niiskusest ja toitumisele niiskusest. Arvatakse, et ka Homeros peab vett kõikide asjade algeks ja "sünnitajaks", nagu Thales, kes õppis egiptlastelt." Josephus Flaviu: "Kõik tunnistavad üksmeelselt, et esimesed helleni filosoofid, kes mõtisklesid taevastest ja jumalikest asjadest, nagu näiteks Pherekydes Syroselt, Pythagoras ja Thales, olid egiptlaste õpilased ega kirjutanud palju, kusjuures neid teoseid peavad hellenid kõige muistsemateks ning usuvad vaevaga, et nad on tõesti nende kirjutatud." Geomeetria On ka tõendeid, et Thales tegi geomeetrilisi avastusi. Proklos väidab, et Thales tõi Hellasesse Egiptusest geomeetria
Styxi nimel. Ent allmaailm oli ka maa-aune riik, millest maa aastast aastasse aina uut viljakusjõudu ammutab. Hadese naiseks oli allmaailma jumalanna Persephone. Hades röövis Persephone kui too pahaaimamatult lilli noppis. Kuigi Zeus püüdis tütre ema aidata ja tütart allmaailmast ära tuua siis Hades tuli Zeusile vaid niipalju vastu, et kaks kolmandiku aastast lubas naisel maapeal olla. Ühe kolmandiku pidi aga allmaailmas veetma- sellel ajal maa peal taimestik puhkas. Kreeklased on egiptlastelt üle võtnud müüdi, mille kohaselt mõistetakse surnute üle enne allmaailma või taevasse saatmist, kohut. Samuti on võetud üle kultus paadimehe kohta, kes surnud nende riiki viib.Allmaailma geograafia on segasevõitu, kuid kindlasti on seal Styxi jõgi, Lethe allikas, mille vee joomine paneb surnud möödunu unustama, ja mudane Acheroni jõgi. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
Platoni kirjelduse järgi koosnes terve linn ringide kujulistest maaribadest, mille vahel oli vesi. Neid ühendasid hiiglasuured kanalid. Osaliselt ringikujuline on ka Santorini saar ja selle keskmine vulkaaniline saar. Santorinilt leitud seinamaal kujutas linna Santorini keskmes oleval vulkaanilisel saarel. Seega võisid inimesed elada keskmisel saarel, mis oli arvatavasti ennem vulkaanipurset suurem kui ta on praegu. Atlantise müüt ei pärinenud mitte kreeklastelt vaid egiptlastelt. Egiptlased rääkisid Kreeka muistsele riigipeale Solonile Atlantisest ja seejärel muutus see kreeklaste seas müüdiks. Atlantise nimi pärineb Solonilt, kes selle välja mõtles. Hiljem kirjutas Platon oma versiooni Atlantisest. Samuti võis Platon eksida Atlantise asukohaga, kuna ta kirjutas, et Atlantis asub Atlandi ookeanis. Seega on võimalik et kadunud Atlantise linn võis asuda Santorinil ja sama tsivilisatsioon võis ka elada Kreetal, kuid kindlalt ei saa me seda vist kunagi teada
Neid mängisid põhiliselt naised ja need olid võrdkülgse kolmnurga kujulised (külg 55 cm). Neid hoiti mängimise ajal püsti, resonaator vastu keha ja kael puhkamas mängija süles. Kreekas polnud harf sama populaarne kui lüüra ja Platon laitis seda kui ,,unistavat" pilli, mida mängisid enamasti naised. Nurkharf oli populaarne Rooma keisririigis, kus seda mängiti protsessioonidel, ohverdamistseremooniatel ja jumalanna Isise kultusetalitlustel, mis roomlased egiptlastelt üle võtsid. Harfi tunti Lääne-Euroopas 7. sajandil. Raamharfi kirjeldatakse 8. sajandi anglosaksi käsikirjas ja 9. sajandi Utrechti psaltris. Raamharfil on kolmnurga kolmas külg, mis kannelharfil on lahti, suletud tugipuu abil nii, et keeled on suletud raami sisse. Tänapäeva harfil on 46 keelt diapasooniga kuus ja pool oktavit. Lüüra Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil
Mägine ala, põlluharimiseks sobivat maad vähe. Seepärast oli majanduses suur tähtsus karjandusel. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Kuna Vana-Kreeka oli suhteliselt mägine, siis ei saanud tekkida ühist riiki(raske oli luua ühist riiki). Mägistel aladel kasvatati oliive ja viinamarju. Kreeklased olid ka tuntud meresõitjad kuna omal maal nad vilja kasvatada ei saanud, seetõttu ostsid nad seda egiptlastelt. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi
osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, palju aega ja materjali nõudvad tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas- kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Pildil: Taimedega värvitud lõngad. Kasutatud on sammalt, kaktuse täid, sibulakoori, kevadisi paakspuulehti, madarast jm. Foto võetud Kihnus Kuraga Elvi juures. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14. sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lõnga, mis arvatavalt on värvitud lepakoorte ja madaraga.
Pyrgose stiilis kõrge jalaga karikalaadsed jooginõud. Varaminos II ajal Vassiliki keraamikas tume lakk-põhi kaunistatud heleda mustriga. Üha sagedamini maaliti vaase. Ornament: sirgjooned, spiraalid, meander, hiljem kolmnurgad, kaksikkirved. Amfora algvormid. Vara-Minos III uus maalimistehnika, Kesk-Minose kamarese stiili eelkäija. Tumedale põhjale hele muster. Kivinõud kirjust kivist, valmistamine algas Vara-Minos II perioodil. Õpiti egiptlastelt. 29 Vara-Minos III ajal kõrge tasemega pitsatid. Neil loomi, linde, stseene. Jätkus kiviesemete valmistamine. Kõrgetasemeline kuldesemete valmistamine, eriti kuldplekist ehted. Mitmesugused loomripatsid, lilled ja lehed. Ühiskond tugevalt autoritaarne. Kultus (pitsatitelt, freskodelt). Palju kujutatud kaksikkirveid ja sõnnisarvi. Puudusid eraldi templihooned; paleedes kultusega seotud ruume
Kush ehk Nuubia Eksisteeris Egiptuse lõunapiiril juba 2 aastatuhandel eKr (st Keskmise riigi ajal). Riik oli kultuuriliselt väga sõltuv Egiptusest, nt 1 aastatuhandel on Kushi valitsejad Egiptuse titulatuuri suures osas omaks võtnud. Kushi pealinn Napata paiknes Niiluse neljanda kärestiku juures. Kushi viimane hiilgeaeg oli 8 saj eKr, kus Kushi valitsejad tegelikult vallutasid Egiptuse (kuni deltani), ka riigi pealinn viidi mõneks ajaks üle Teebasse. 6. saj algul eKr sai Kush Egiptlastelt lüüa ning Kushi põhjaosa vallutati egiptlaste poolt. Riigi keskus viidi üle lõuna poole, Niiluse 6.-7. kärestiku juurde, pealinna nimi oli Meroe. Lõuna pool olid loodusolud ka soodsamad. Samas nõudsid vihmaveest tingitud üleujutused tammide ja irrigatsioonisüsteemi ehitamist. Lõuna pool oli ka traditsiooniline rauatöötlemiskeskus. Oma osa mängisid ka välismõjud Jeemenist, kus oli juba 1 aastatuhandel eKr kujunenud arvestatav tsivilisatsiooni kese
Pärsiast toodi rikkalikult uusi taimi: palmid, oleandrid, roosid ja palju teisi lilli. Hiinast toodi sisse Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 21 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a virsikupuu. Lillekasvatust õpiti pärslastelt ja egiptlastelt. Kreeklased kasvatasid ise adooniseid, hüatsinte, krookusi, kannikesi. Aleksander oli suur aiandushuviline, hoolitses parkide eest oma vallutatud aladel. Ka Aleksandri järeltulijad rajasid suuri aedu ja parke. Neljandik Aleksandria linnast (vt Antiigileksikon I, lk 29) koosnes parkidest ja aedadest. Kuulsamad Kreeka aiad: spordipargid Pergamonis (Vt Antiigileksikon II, lk 74) ja Olümpias asuv Altis. Neis kasutati kujunduselementidena lisaks puuderivile ka skulptuure, mis kujutasid
annaabi.ee 
