üritatakse jõuda loomade organite siirdamiseni inimesele. Soovitakse luua taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad, mille viljad küpseksid kiiresti, maitseksid hästi ja säiliksid kaua ning oleksid viirus- ja seenhaiguste kindlad. Eesti kliima on väga ebasoodne paljude kultuurtaimede kasvatamiseks geenitehnoloogia on lahendus. Geenitehnoloogia negatiivne pool on see, et katseid tehakse loomade peal, paljudel inimestel on sellega seoses eetikaprobleeme. Toiduained ei pruugi olla nii kasulikud, kui looduslikul teel valminud. Geneetiliselt muundatud taimed on kerged muutuma umbrohuks teistele liikidele. Geenitehnoloogia saab luua tohutult uusi kombinatsioone, loodus ei pruugi nendega harjuda, tekib saaste. Sammuti tõstab usaldamatust see, et puudub tõestusmaterjal, mis saab geneetiliselt muundatud toidu sööjatest aastate pärast või kas ravi haigustele on püsiv, aga seda kõike me ette ei tea.
maine. Kuu aega tagasi klähviti kõvasti proua Ilvese kallal. Nimelt harrastab meie esileedi rulluisutamist ja tuli välja, et tema rulluisumaratonide eest on presidendikantselei tasunud nii lennupiletite kui ka majutuse eest ligi 30 000 krooni, vaid osalustasu on maksnud ta ise. Samuti ei pea Ilves muret tundma spordivarustuse ostmise pärast, sest oma rulluisutrikood saab ta tootjafirmalt tasuta. Inimesed näevad siin eetikaprobleeme, kuid tegelikult rulluisuliidu president Evelin Ilves testib uisutrikood, mida Ilves-Extra alles soovib tootmisse võtta ja polegi veel tavainimstele kättesaadav. Taustale jäävad aga faktid, et oma kleidiprojektist saadud tulu eest ostis ta Merivälja koolile 23 paari korralikke rulluiske, mis maksavad ikka päris kopsaka summa. Kingitusega pööras presidendiproua tähelepanu asjaolule, et koolil puuduvad võimalused siseruumides kehalise kasvatuse tundide pidamine.
organismilt geeni ja viia selle teise organismi, mille tagajärjel luuakse uute omadustega organism. Katseid on tehtud enamasti hiirte ja rottide peal. Sellisel viisil on saadud mitmeid uusi ravimeid, preparaate ja antibiootukume, mis on minu arvates vägagi positiivne ja vajalik inimkonnale. Geneetiliselt muundatud organismide vastaseid on samuti väga palju ja mina olen nendega ühel meelel. Nende hinnangu kohaselt põhjustab organismide muundamine eetikaprobleeme. Tekib küsimus, kas taim on ikka veel taim, kui temas on looma geenid ja valgud. Nad arvavad, et igale organismile peab jääma temale omane geneetiline materjal. Transgeensed taimed võivad samuti olla inimese ja teiste imetajate tervisele kahjulikud. On olnud palju juhuseid kus need on põhjustanud allergia või suurendanud selle riski. Mõni senitundmatu valk võib olla toidutaimes või toiduaines, kus seda tavaliselt ei ole. Toidutaimede kasvatamine võib põhjustada pöördumatut kahju
tõttu enam muud kui lõputu kannatamine," ütles tervishoiuminister Els Borst enne eutanaasia legaliseerimisehääletust seadusandjatele. Eutanaasia lubatavuse või mittelubatavuse eetiline põhjendamine tugineb küllalt lihtsatele ja selgetele aluspõhimõtetele ning keskseks probleemiks on siin inimelu kuuluvus ning ka sellega manipuleerimise lubatavus. Kokkuvõtteks tuleb märkida seda, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid pigem koos ühiskonna individualistlike suundumistega veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises ja selle tunnistamises, et elu iseenesest ei pruugigi alati olla kõrgeimaks väärtuseks. Eestis on eutanaasia teema suhteliselt vähe
ka eri vaateid. Täisväärtuslikuks võib siiski pidada elu, kus inimene tunneb elust rõõmu ja jõuab veel elada. Naatan Hammer on öelnud: "Eutanaasia puhul pole probleem selles, nagu tahaks inimene surra, vaid ta ei jaksa enam elada." Kui inimene pole füüsiliselt ja vaimselt enam võimeline elama, ei saa rääkida ka täisväärtuslikust elust. Kokkuvõtteks tuleb märkida, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises. Eutanaasia lubatavuse arutelu ühiskonnas vajab aega, küpsust, pikka meelt ja isegi konservatiivsust. Inimese elu on jätkuvalt meie kõrgemaiks väärtuseks ja igaühe arusaam selle lõpetamisest on erinev.
pärast surma ootab. Me ei tea, miks mõni inimene peab mõne haiguse käes enam kannatama kui teine, see võib olla nii Jumala tahtel ja inimesel ei ole õigust lühendada oma elupäevi. Inimene ei ole endale elu andnud ning tal ei ole õigust seda ka ise ega teiste vahendusel endalt võtta. Kokkuvõte Kokkuvõtteks tuleb märkida seda, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid pigem koos ühiskonna individualistlike suundumistega veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises ja selle tunnistamises, et elu iseenesest ei pruugigi alati olla kõrgeimaks väärtuseks. Nii või teisiti on eutanaasiaprobleem võtnud meie elus sellise
Samuti on arst kohustatud eutanaasia läbi viima vajalikul meditsiinilisel tasemel ja tähelepanuga. Vajalikku ühiskondlikku kontrolli teostavad vastavad komiteed, kellele esitatakse sooritatud eutanaasia juhtude materjalid ning kes hindavad toimunu vastavust kehtestatud regulatsioonidele. 3 Kokkuvõte Kokkuvõtteks tuleb märkida seda, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid pigem koos ühiskonna individualistlike suundumistega veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises ja selle tunnistamises, et elu iseenesest ei pruugigi alati olla kõrgeimaks väärtuseks. Nii või teisiti on eutanaasiaprobleem võtnud meie elus sellise
Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga. 5. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill ,, John Stuart Mill " http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm ,, John Stuart Mill: Overview ", Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151
Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Teleoloogilised teooriad on nii eetiline egoism kasulik mulle) kui ka utilitarism (kasulik kõigile). 2.Deontoloogiline ehk kohuse-eetika (I.Kant). Selle teooria kohaselt on õigused vaid põhiline juhtnöör õige käitumise valikul, millest järeldub, et kohustused tulenevad õigustest. Kohustuste eetika abil on hõlbus lahendada mitmeid eetikaprobleeme. Tuleb vaid analüüsida, ega valitud lahendus ei riiva teiste osapoolte õigusi ja kas neid koheldakse ausalt. 3.Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika. Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Keskseks küsimuseks õilsus, väärtuslikkus. Aristoteles uskus, et inimese käitumist peaks juhtima neli voorust: julgus, õiglus, mõistlikkus ja mõõdukus. Tema arvates ei peaks eetiline käitumine olema hoolikalt ja hästi läbimõeldud
12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill „ John Stuart Mill ” http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm „ John Stuart Mill: Overview ”, Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. – Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. – Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151 13
Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis mõtiskleb ta Jumala ja vabaduse üle, räägib ajast ja vabadusest seda hinnata, peab kalliks emakeelt ja selle õppimist, käsitleb eetikaprobleeme: headust, voorust inimarmastust. Ta suhtub eitavalt võimutsejatesse ja orjastajatesse, on irooniline ajajärgu moe ja kommete suhtes. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatus isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Pastoraal karjaselaul vm. Karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos.
Kindlasti ei tohiks ära unustada, et GMOd on läbinud loomkatsed, aga samas sordiaretusega saadud liikide kahjulikust ei ole keegi kontrollinud. (Luuk, 2008) Tabel 1 Geneetiliselt muundatud toidutaimede poolt ja vastu väited POOLDAJAD VASTASED Suur saagikus vähendab inimeste toiduprobleeme Muundamine põhjustab eetikaprobleeme Kasvatamine vähendab keskkonna saastatust Kahjulikud imetajate tervisele Neist saadud toit on: Kasutamine põhjustab keskkonnale kahju: · puhtam ja tervislikum · võõrgeenide ülekandumine · tolmlejate ja juhuslike putukate · toitvam ja maitsvam hävimine
Eetika uurib moraaliseiku ja loob neist teooriat. Järelikult on eetika moraali teaduslik uurimine, mis taotleb oma järeldustes üldkehtivust. Hea ja halva, õige ja väära küsimusi vaadeldakse eetikas üldises mõttes. Eetika roll. Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht. Paljud autorid peavadki eetikat kasvatuse tuumaks. Seda arusaama võib põhjendada, viidates neile paljudele probleemidele, mis on kasvatuses väga olulised ning kujutavad endast ühtlasi tähtsaid eetikaprobleeme. Selliseid küsimusi võib rühmitada järgmiselt. 1. Kasvatuse eesmärki puudutavad küsimused. Ka küsimused, mis puudutavad eesmärkide ja vahendite suhet, sisaldavad eetilisi probleeme. 2. Kasvatuskohustust ja kasvatusõigust puudutavad küsimused. Siia kuuluvad ka kasvataja rolli puudutavad küsimused. 3. Lapse õigusi puudutavad küsimused. 4. Autoriteeti ja kasvatuses kasutavaid karistusi puudutavad küsimused. 5
asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu; * Pausanias temalt pigem reisikiri, mis kannab pealkirja "Hellase kirjeldus". Hea allikas omaaegse kreeka kõigi piirkondade geograafilise ja kultuurilise kirjedusega. * Plutarchos - Plutarchose ligikaudu 250 teosest on säilinud kolmandik, kõik proosas. Tema looming jaotatakse kaheks: Moralia ('kirjutised moraali alalt', pealkirja sai sari eetikaprobleeme käsitlevate esseede järgi) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose Moralia on esitatud dialoogide, loengute ja kirjade vormis, see on entsüklopeedilise sisuga ning hõlmab tervet omaaegse teaduse valdkonda (sarjas on umbes 70 kirjutist pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia ja teoloogia alalt; loomulikult käsitletakse selles ka filosoofiat)
Aischylos kasutas näidendites nukke, kes kujutasid surnuid või tummi. Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi. Täielikult on säilinud seitse: "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus". Ta käsitles müütidest võetud ainestiku najal oma aja ühiskonna- ja eetikaprobleeme ning andis neile üldinimliku tähenduse. Aischylos osales ka 480 eKr Salamise lahingus raskerelvastuses sõdurina Pärsia vastu ning Kreeka-Pärsia sõjas 490 eKr Maratoni lahingus. http://www.br.de/fernsehen/br-alpha/sendungen/klassiker-der-weltliteratur/aischylos-orestie- antike100.html Aleksander Suur – ehk Makedoonia Aleksander oli Vana- Makedoonia kuningas 336-323 eKr. Ta oli antiikaja kuulsaim ja
annaabi.ee 
