Tihti juhtun nii, et väikestes omavalitsustes on eestkostetavate arv palju suurem kui keskmises omavalitsuses või mõnes Tallinna linnaosas. 2.Eestkostekohustustega seotud hirmud. Mõned KOVid püüavad vältida enda eestkostega sidumist sellel põhjusel, et paljudel sotsiaaltöötajatel puudub vajalik väljaõppe õiguslikes küsimustes, eestkostetavate elukorralduse ja ravi osas. KOVid et taha enda peale võtta eestkoste kohustused, kuna arvavad, et nende õlgade peale jääb eestkostetavale teenuste eest maksmine ja eestkostetava tekitatud materiaalse kahju kolmandatele isikutele hüvitamine. Tegelikult on eestkostja põhiline eesmärk hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. 3.Missugune omavalitsus on eestkosteasutus. Eestkostja ülesandeid peab täitma eestkostet vajava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, mitte aga omavalitsus, mille territooriumil isik viibib
lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega jätkatakse toetuse maksmist selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19- aastaseks. Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste määramise põhjustest. Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse muude dokumentide kõrval veel ka ärakiri eestkostja määramise määrusest või perekonnas hooldamise lepingust. Toetuse suuruseks on 240 eurot iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta. 2.2.7. Lasterikka pere toetus Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres kolme või enamat last.
Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Juriidiline isik eestkostjana- kui ei leita sobivat füüsilist isikut või kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga ette näinud eestkostjana juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavale füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Valla- või linnavalitsus eestkostjana- lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla-või linnavalitsus määratakse lapse eestkostja ülesannetesse kuni lapsele eestkostja määramiseni, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostjaks määratakse valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud (lapse päritolu, elukoht, olulised sidemed, lähedaste elukoht)
ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Isiku võib eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul. Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga näinud eestkostjana ette juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku (uudne lahendus võrreldes 1995.a PKS-ga). Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavale füüsilisest isikust eestkostja otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Eelkõige võiksid juriidiliste isikute puhul eestkostjatena kõne alla tulla heategevuslikud lastekaitsega tegelevad mittetulundusühingud (PKS eelnõu seletuskiri, lk 40). Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Eestkoste teostamine Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja
ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 31
ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 31
vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse, kui asi lõppeb surmaga. Eestkostja ei saa olla: *alaealine *piiratud teovõimega inimene *vanema õigused ära võetud *eestkostja õigused ära võetud * Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks
6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. kui kolmandaks isikuks vanem ise ja ta kingib midagi eestkostetavale ja kui ei teki tsiviilkohustusi,siis on see lubatud (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. jäetud lisamata see,et välja arvatud juhul,kui eestkostetavale ei teki tsiviilkohustusi.Kui lähisugulased tahaksid kingitust teha,siis alla 7 aastased ei saaks seda kingitust vastu võtta selle §-i järgi
6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. – kui kolmandaks isikuks vanem ise ja ta kingib midagi eestkostetavale ja kui ei teki tsiviilkohustusi,siis on see lubatud (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. – jäetud lisamata see,et välja arvatud juhul,kui eestkostetavale ei teki tsiviilkohustusi.Kui lähisugulased tahaksid kingitust teha,siis alla 7 aastased ei saaks seda kingitust vastu võtta selle §-i järgi
sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TSIVIILSEADUSTIKU 1936. a EELNÕU § 424 (422). Eestkostjaks tuleb määrata täisealine isik, kes oma isiklikkude omaduste ja võimete ning varalise seisukorra ja muude olude poolest on selleks kohane. Eriti tuleb silmas pidada tema laitmatut eluviisi ja oma majapidamise head juhtimist. Hoolekandekohus peab valvama, et eestkostjaks ei määrataks isikut, kelle asjaajamisest on karta mõnesugust kahju eestkostetavale. 58 ALAEALINE PKS § 174. Eestkostjale esitatavad nõuded (1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. (2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.
võõrandamine koormamine; · eestkostetava vallasasja võõrandamine, kui asjal on eestkostetava jaoks eriline väärtus; kinkimine, kui see pole tavapärane kingitus pantimine · eestkostetava nimel laenu võtmine ja võla sissenõudmisest loobumine · eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest loobumine Keelatud tehingud/toimingud (PKS § 100) · eestkostja tehing eestkostetavaga, millest tekib eestkostetavale tsiviilkohustusi · eestkostetava esindamine tehingu tegemisel oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga · eestkostetava esindamine kohtus vaidluses iseenda või oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga NB! Kehtib ka vanema ja lapse suhtes Eestkostesuhte lõppemine ja lõpetamine · eestkostja volitused lõpetatakse tema süülise käitumise tõttu (PKS § 102; TsMS § 530)
lapsele, kellel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega jätkatakse toetuse maksmist selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste määramise põhjustest. Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse muude dokumentide kõrval veel ka ärakiri eestkostja määramise määrusest või perekonnas hooldamise lepingust. Toetuse suuruseks on 240 eurot iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta. 7.7. Elluastumistoetus Elluastumistoetust makstakse isikule, kes lapsena kasvas hoolekandeasutuses või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise
annaabi.ee 
