Teosed "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) "Mõru ning mööduja" (1976) "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) "Kodukäija" (valikkogu, 1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) Teosed "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat,
Keele-ja vormikasutus Runneli luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Talle on omane väga lihtne stiil. Runnel ei kasuta palju keerulisi ja võõrkeelseid sõnu, kuigi vahel neid siiski esineb. Luulekogud "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Miks ja miks" (1973) "Õpetussõnad" (2003) “Armukahi" (2008) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) Luulekogu “Laulud eestiaegsetele meestele” Luuletused on väga isamaalised. Väga paljud luuletused on poliitilise tähendusega. Poliitilist tähendust ei ole mitte üheski luuletuses otse välja öeldud, vaid see on varjatud luulesse. Tema luuletustes öeldakse välja tõde. Räägitakse eestlaste kannatustest. Sõnakasutus Kõnekujundid Hando runnel ei kasuta oma luuletustes väga palju kõnekujundeid.
· "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) "Läbi äreva vere" (1999) Pühendusteos Hando Runnelile 60.sünnipäeva puhul. Koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi luuletajast. Ja muud loomingut. · "Mõru ning mööduja" (1976) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumi lõpetamata. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 "Loomingus". Esimene kogu "Maa lapsed" ilmus 1965 kassetis "Noored autorid". Teine kogu "Laulud tüdrukuga" järgnes 1967. Veel Hando Runneli loomingut: "Mõru ning mööduja" ( 1976 ) "Kodu-käija" ( 1978 ) "Punaste õhtute purpur" ( 1982 ) "Laulud eestiaegsetele meestele" ( 1988 ) "Kiikajon ja kaalepuu" ( 1991 ) "Üle Alpide" ( 1997 ) "Mere ääres, metsa taga" ( 1977 ) "Taadi tütar" ( 1989 ) "Ei hõbedat, kulda" ( 1984 ) "Isamaavajadus" ( 1991 ) "Mõõk ja peegel" ( 1988 ) 3 Hando Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt. keeltesse. Ei mullast sul olegi enam suurt
" Looming Kirjaniku esimene kogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta kassetis ,,Noored autorid" III. Runneli luuletajahoiak on läbivalt eetiline. Teoste keskmes on autori suhe rahva, kodumaa ning elu ja ühiskonna valuprobleemidega. Looming põhineb uuema rahvalaulu, regilaulu ja kunstluule poeetika ühitamisel. ,,Punaste õhtute purpur" oli murranguks kirjaniku luuleteel, milles süvenes võitlev hoiak ja rahvalikkus muutus rahvusluseks. See kogu, nagu samuti ,,Laulud eestiaegsetele meestele" ,on eestlaste vabadusrüseluse ja üldiselt raske aja üldistus. Seda luulet läbib pessimism, iroonia ja grotesk. Kirjanik tasakaalustab oma teoseid läbivate teemadega nagu armastus ja must-huumor. (Hennoste 1998: 327) Hando Runnel on ka loonud värvikaid lasteteoseid. Tema põhi eesmärgiks on laste silmaringi laiendamine ja mõttemaailma arendamine. Samuti on kirjanikku huvitanud inimese-looja suhted ühiskonna ja kõiksusega. (Hennoste 1998: 328)
4 · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998)
Henn Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani. Henn käib Tartus Eesti Maaülikoolis. Looming. Hando Runnel on kirjutanud väga palju erinevaid teoseid, raamatuid ja luulekogusid. Ta on kirjutanud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Luulekogud: ,,Maa lapsed" (1965) ,,Laulud tüdrukuga" (1967) ,,Avalikud laulud" (1970) ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" ( 1972) ,,Mõru ning mööduja" ( 1976) ,,Kodu-käija" (1978) ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) ,,Kiikajon ja kaalepuu" (1991) ,,Oli kevad, oli suvi" (1992) ,,Üle alpide" ( 1997) ,,Mõistatused" (2000) ,,Omad" (2002) ,,Õpetussõnad" (2003) ,,Sinamu" (2005) ,,Viru veri ei värise" (2006) ,,Armukahi" (2008) Lastele: ,,Miks ja miks" (1973) ,,Mere ääres, metsa taga" (1977) ,,Mõtelda on mõnus" (1982) ,,Taadi tütar" (1989) Proosakogu ,,Juturaamat" (1986) Esseistika ja kriitiline looming: ,,Ei hõbedat, kulda" (1984) ,,Mõõk ja peegel" (1988) ,,Isamaavajadus" (1991)
Mahukas kogus “Punaste õhtute purpur” (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga “Ilus maa”, mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. “Laulud eestiaegsetele meestele” (LR 1988) on tervikuna isikulis-rahvusliku enesetunde luule, mida kannab vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu “Kiikajon ja kaalepuu” (1991) on kunsti järjepidevuse esteetika programmiline manifesteerimine, kirjanduslikest arhetüüpidest toituv luule. Kogu “Oli kevad, oli suvi” (1992) meeleoludes on reserveeritust. On lootusi, samas aimata ka pahaendelisi jõude, mis on ühiskonnas toimuvaid muutusi valmis iseenda kasuks pöörama
· "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
Keskhariduse omandas Tartu I ja Paide Keskkoolis. 1957-1962 astus ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia erialale (jäi lõpetamata). Luulesse tuli alles 65. a. Runnel tegeles raamatute kirjastamisega. Looming: · "Maa lapsed"(1965) · "Laulud tüdrukuga"(1967) · "Avalikud laulud"(1970) · "Lauluraamat"(1972) · "Kodu-käija" (1978) · "Punaste õhtute purpur"(1982) · "Mõtelda on mõnus" (1982) · ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) Eesti rahva ootuste ja lootuste väljendaja. Kutsub ülesse võitlema kõige inimvaenuliku vastu. Runneli maailm oli kodu ja perekond, maa ja külaelu ning rahvasaatus. Oma vaadetelt oli ta konservatiivne.
· "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
· "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
Runneli senisest loomingust. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Kirjanduslikest arhetüüpidest toituvat luulet sisaldab ,,Kiikajon ja kaalepuu"(1991). ,,Laulud eestiaegsetele meestele"(LR 1988) on tervikuna rahvusliku enesetunde poeesia, mida juhib vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu ,,Oli kevad, oli suvi"(1992) näitab autori muutumist lüürilisemaks ning enesekesksemaks. H. Runneli poeetikavõrgustik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalusi vormist kuni elutundeni originaalseks rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. H. Runneli luulel oli tihti poliitiline tähendus ning see oli
"Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) "Mõru ning mööduja" (1976) "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) 25 "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998)
Runneli luule 1970-1980ndatel on sportlik jõukatsumine tsensuuriga (1970ndate alguseks on välja töötanud rea nõkse, kuidas poliitilist sõnumit edastada nii, et see tekst ilmuda saaks: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ilmus, hiljem tsensuuriamet avastas, et sellist raamatut ei tohiks olemas olla ja keelas raamatust rääkida.). Tekib ka hulk tekste, mida ei saa Nõukogude ajal trükkida: ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988). See oli klassikaline periood, aga hiljem tulevad segased muutused. Võimuvahetusel varjatud kujul kirjutamise vajadus kadus ja see oli tähenduslik, muutus ebakindlaks, kuid 00ndatel tuli kindlus tagasi. Osa luulet on rahvuslikus võtmes vemmalvärsilised luuletused, kuid selle kõrval on ka vabavärsilist luulet. Vabavärsiline armastusluule: ,,Mõistatused" (2000) ja ,,Sinamu" (2005). 13. Viivi Luige luule ja proosa. Üks kassetiautoritest
Alates 90ndatest, seotud kirjastusega Ilmamaa. Kirjastaja roll tänaseni konkureerima teiste rollidega. Pikka aega olnud abielus luuletaja Katre Ligiga. 1965 Maa lapsed 1970 Avaliikud laulud 1972 Lauluraamat e Mõõganeelaja e Kurbade kaitseks 1976 Mõru ning mööduja 1978 Kodu-käija - valikkogu 1982 Punaste õhtute purpur - valikkogu, uudiskogulikud jooned. Üheltpoolt mõjus ja hästi koostatud raamat. Keelatakse ära raamatust rääkimine. Arvustused on keelatud. 1988 Laulud eestiaegsetele meestele 2000 Mõistatused 2005 Sinamu Runnelil täiskasvanute ja lasteluule. Luule saab jagada kolme suurde perioodi. Esimene periood 60ndad aastad, seal on huvitavaid tekste, aga hoovõtu aeg. See pole "valmis" Runnel. Rahvaluulemotiivid mängus. Sulaajastu vabavärss, otsib mitmes vallas korraga. Maamotiivid tulevad sisse. Tuleb muutus: oma stiilini jõudmine - 1970ndast, see juhatab sisse klassikalise perioodi Runneli loomingus. Piiritletav aastatega 70-88
traditsiooni kajastaja Hando Runnel ja teiselt kosmopoliitsem Jaan Kaplinski. Kui 90ndate keskpaigas tundus võimatu, et Hando Runnel Jaan Kaplinski raamatuid kirjastaks, siis nüüd on ta seda küll teinud. IV loeng Hando Runnel 1965 Maa lapsed 1970 Avalikud laulud 1972 Lauluraamat eh Mõõganeeljaja ehk Kurbade kaitseks 1976 Mõru ning mööduja 1978 Kodu-käija 1982 Punate õhtute purpur 1988 Laulud eestiaegsetele meestele 2000 Mõistatused 2005 Sinamu 2011 Tähed tahavad sõnaks Runneli puhul ei tekitanud suurt konflikti madaldus. Isamaalist poolt võetakse ilmselgelt üldrahvalikult vastu ja seda otistakse ka ridade vahelt. Runneli raamatud 70ndatel/80ndatel saavad teatavas mõttes tsensuurisündmusteks. „Punaste õhtute purpuri“ arvustamine keelati. Alati käib Runneli puhul mingi teksiga mängimine, naljad. Naljad on tihti
Kogu sisaldab kümneosalise luuletsükli ,,Ilus maa", sellest pärinebki luuletus ,,Maa tuleb täita lastega". Runnel omandas "rahva südametunnistuse" kuulsuse, ta käsitles eestluse küsimust, probleemiks on ka rahva püsimajäämine, rahvusliku identiteedi ohustatus. Palju mõtteid oli peidetud ridade vahele, esines põgenemis- ja äraminekumotiive, seega oli tegemist poollegaalse teisitimõtlemisega. 1988 ilmusid seni tsenseeritud luuletused kogus "Laulud eestiaegsetele meestele". 1997 ilmunud kogu "Üle Alpide" seab kahtluse alla Eesti Euroopa-pürgimused ja väitleb Gustav Suitsuga, kes eestlastest eurooplasi teha tahtis. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi- ja stroofikordused; · refrään; · alg- ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Runnel kasutab senisest rohkem keele madalamaid kihte ja lorilaulustiili, sellepärast süüdistati teda "sündsusetuses". Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud
ühiskonna printsiipe. 33 Kui RaKo majad olid Eestis kohalike olude jaoks välja töötatud ja nende põhiautoriks oli tuntud eestiaegne arhitekt Alar Kotli, siis järgmised, 1940. aastate lõpul kuni 1950. aastate alguses levinud puitelamute tüübid olid juba valdavalt Venemaalt üle võetud üleliiduliste tüüpprojektide mugandused. Hoonete proportsiooni- ja detailikäsitluses avaldub selgelt venepärane maitsekool. Eestiaegsetele elamutele omast kivitrepikoda neil ei ole. Sellised maju on palju Pelgulinna tagumistes osades ja mujal Põhja-Tallinnas, aga ka Kristiines, ent samade tüüpprojektide järgi on peale Tallinna ehitatud puitelamuid ka teistes Eesti linnades. Nõndasama kui eestiaegsed Tallinna majad, võisid ka nõukogudeaegsed puitkorterelamud esineda nii laudisega viimistletuna kui ka krohvituna, sealjuures võisid ka sarnast tüüpi elamud samas kvartalis või sama tänava ääres valmida erineva
annaabi.ee 
