Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat) valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemal...
Tunnused- · Igal valijal on 2 häält · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari. 5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud. 3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta. · Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad, kes on saanud üleriigiliselt 5%( Liidetakse iga nimekiri ja kandidaatide hääled, see summa jagatkse ringkonnakvoodiga e. 27 000: 16=1687,5....jagatis näitab mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas)
huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Mind tõepoolest hämmastab, et enamus valijaid Eestis tegelikult ei tea kuidas Eesti valimissüsteem toimib ja paljud inimesed usuvad dogmasid, mis tegelikult ei vasta tõele. Kõige olulisem valupunkt on 5% valimiskünnis ja lihtmandaat üksikkandidaadile. Vastavalt Eestis kehtivale valmisseadusele peab üksikkandidaat saama oma piirkonnas hääli vastavalt piirkonnale jagatud kohtadele ja valijate koguarvule. Eesti valimissüsteem on väikeriigi kohta liiga keeruline, mida väiksem on riik seda lihtsam on otsedemokraatiat rakendada (näiteks Sveits), meil on see küll kahjuks vastupidi. Kõige lihtsam oleks 5% künnist tuua allapoole ja muuta valemit millega üksikkandidaadid riigikokku pääseks
annaabi.ee 
