Ajaloo arutlus - Eesti iseseisvumise taastamine (0)

Eesti iseseisvuse taastamine
1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge. Seetõttu muutus ka nõukogude süsteemi reformimine ja ümberkorraldamine möödapääsmatuks. Hiiglaslik riik vajas reformaatorit, kes säilitaks poliitilise rešiimi ja viiks impeeriumi kriisist välja. Selleks sai 1985. aasta märtsis Mihhail Gorbatšov.
Gorbatšov alustas NSV Liidus senisest põhjalikumaid ümberkorraldusi. Ta korraldas perestroikapoliitikat, mille põhimõtteks oli, et kõik reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames. Tegelikult oli perestroika peamiseks eesmärgiks valitseva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Kokkuvõtteks see ei täitunud, kuna impeeriumi säilitamise asemel viis see poliitika 1991. aastal NSV Liidu lagunemiseni.
Eesti NSV-s algas seisakuaegse sumbunud õhustiku murdumine 1986. aasta lõpus, mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. See tekitas ühiskonnas protesti , mis 1987. aasta kevadel vallandus fosforiidikampaaniana, milles rahvas esmakordselt tunetas ühtekuuluvuse jõudu.
1876. aasta augusti keskel pandi grupi siinsete teisitimõtlejate poolt alus puht-poliitilistele ettevõtmisele. Loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mille eestvedamisel korraldati 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus . Seal räägiti avalikult Hitleri-Stalini salasobindust ning selle traagilistest tagajärgedest Baltikumi rahvastele. Miiting Hirvepargis oli oluliseks tähiseks ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel.
1987. aasta lõpus loodi massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis tugines demakraatlikele põhimõtetele. Järgmise aasta alguses tehti üleskutse esimese poliitilise erakonna loomiseks, mille nimeks sai Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). EMS ja ERSP pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. Nad organiseerisid ka 1988. aasta veebruaris Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva laiaulastusliku tähistamise.
1988. aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks paljuski murranguliseks. Aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Sellega lülitus loovintelligents aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele.
1988. aasta juunis muutus võimukriis ilmselgeks, sest Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda. Tema vastu tekkis opositsioon ka EKP kõrgemas juhtkonnas. Oli oodata sündmuste väljumist võimude kontrolli alt, sest oli lähenemas Rahvarinde eestvedamisel organiseeritav poliitiline massimeeleavaldus Lauluväljakul. Moskva sai aru, et on vaja vahetada juhti ning uueks juhiks sai Vaino Väljas. See leevendas selleks korraks ühiskonnas tekkinud pingeid. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. aasta septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega “Eestimaa Laul”. Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus ning sellest võttis osa vähemalt 300 000 inimest.
1990. aasta varakevadel valitud uus ülemnõukogu võttis 30. märtsil vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest , millega kuulutati välja üleminekuperiood. See pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine. Lisaks sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused. 1991. aasta jaanuaris üritasid impeeriumimeelsed jõud Baltikumi otsese sõjalise jõu kasutamisega “taltsutada” ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte alguses Vilnuses, seejärel Riias. Sellega kaasnesid inimohvrid. Eestis aga avalike kokkupõrgete ja verevalamiseni asi ei läinud.
NSVL sisekriis kulmineerus tagurlike jõudude riigipöördekatsega 1991. aasta augustis. Kogu Nõukogude Liidu territooriumil kuulutati välja erakorraline olukord ning riigijuhtimise võttis enda kätte Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Selle eesmärgiks oli säilitada NSV Liidu terviklikkus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöördekatse Moskvas välistas senised läbirääkimised keskvõimuga ja andis Eestile ajaloolise võimaluse riikliku iseseisvuse taastamiseks.
Minu arvates on hea, et eestlased võitlesid oma iseseisvuse eest ja korraldasid erinevaid ühendusi ja proteste. Ma arvan, et kui midagi sellist poleks tehtud, siis oleks Eesti endiselt Venemaa mõjuvõimuses ja eestlased ei teaks , mida tähendab olla vabad ja teistest sõltumatud.
Kristiina Sokk
12. klass