a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat eestlast. Sõja algul oli 150 ohvitseri,-sõja lõpus oli üle 2000-de neid. 1.jaanuar 1918.a Eesti diviis Eesti Vabariigi sünd 23.veebruar 1918.a Eesti Vabadussõda! 28.novembril 1918 punaste pealetung Narva all , millele järgnes 5 nädalane taandumine. 1919.a jaanuar alustati vastupealetungi. Kuperjanov,Sakala, Scontspataljon Juhan Pitka poolt loodud soomusrongid. 1919.a 23 jaanuar saavutati võit Landesweri üle ja sellega anti panus Läti vabariigi loomisele. 2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942
................................................ 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud ............................................................................................. 43 Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ...........................................................................................................48 Merevägi .........................................................................................................52 Õhuvägi ....................
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Operatsiooni valmistati ette põhjalikult - selleks koondati seninägematud laevastikujõud, transpordilaevad Kuramaale, kokku kuulus sinna 300 alust, alates väikestest mootorpaatidest ja lennukikandjatest, peajõu moodustas 10 ülimoodsat lahingulaeva, 10 ristlejat, ligi 60 hävitajat jne. Kogu seda laevade liikumist julgestasid sadakond lennukit. Kaubalaevadele laaditi 25 000 mees koos vajaoleva relvastikuga. Selle peajõududeks oli lisaks jalgratturite brigaad. 28. sept õhtuks laeti saksa sõdurid ja varustus laevadele, avamerel kohtuti Danzigist tulevate sõjalaevadega ja 29. varahommikuks jõuti Saaremaale Tahalahte. Dessant sai 2 peamist ülesannet: suunduda põhjast lõunasse, jõuda Sõrve poolsaare tippu ja vallutada vene väed seal, teiseks minna Orissaarde. Dessandi maabumine külges üleootuste edukalt sakslastele. Sakslased saavutasid oma eesmärgid, samal ajal toimusid suhteliselt ägedad merevõitluse saarte ümbruses
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
1.3. RIIGIVALITSEMISE VORMID Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monrhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alamliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada. Piiratut monarhiat on
Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Ülle Jõesaar – Sisekaitseakadeemia lektor Marius Kupper – Eesti Raudtee ohutusosakonna peaspetsialist Ahti Varblane – major, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülemarst, erakorralise meditsiini arst Marko Ild – Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kriisireguleerimisteenistuse üleminspektor Katrin Koort – Tallinna Kiirabi ravijuht, erakorralise meditsiini arst, Tallinna Kiirabi koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
