Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teosta...
Eestlastel hakkas tekkima tulevikutunnetus ning visioonid tuleva osas, rahvas huvitus ka juba iseseisva riigi tekkimisest ning lootsid selle peale. Korraldati laulupidusi ning rahva ühtsust tõstvaid üritusi ja tegeldi isamaaliste asjadega, mis tekitas rahvas ühtse rahva tunde ning, et neil on ka oma keel, eesti keel. Tekkis eesti haritlaskond ning arenes suuresti raamatukultuur, kirjutati palju eestikeelseid raamatuid. Venestamisperiood Venestamisperiood oli väga halva mõjuga eesti keelele, sest hakati sunniviisiliselt ning süstemaatiliselt inimestele peale suuruma vene keelt. Natukene siiski ka arendati eesti kirjakeelt. Eesti esimese vabariigi aeg Iseseisva riigi loomine mõjus väga hästi eesti keelele ning oli selle arengule kasulik. Loodi esimene eestikeelne ülikool ning ainsaks riigikeeleks sai eesti keel. Sellel ajal kujunes välja ka eesti erialakeel, arenes terminoloogia
edasisele keele arengule. Eesti aja perioodil loodi eestikeelne ülikool ja samuti sai eesti keel ainsaks ametlikuks keeleks Eesti Vabariigis. Iga keele jaoks on ülioluline oskussõnade olemasolu, kuna tehnoloogia areneb kiirelt ning koos sellega ei tohi ka keele areng seisma jääda. Sel perioodil kujunesidki välja erialakeele ning terminoloogia. Eesti keel kirjakeelena muutus avalikuks keelekks kogu üldises elus. Sotsiperioodidest kõige ebasoodsamad olid venestamisperiood ning nõukogude aeg. Venestamisperioodi teeva ebasoodaks just asjaajamiskeele muutmine venekeelseks ning alghariduse, ajakirjanduse ning olukirjanduse mitmekeelsus. Nõukogude ajal oli samuti Vene keelel suur osatähtsus ning suur vene keelt kõnelevate sisserännanute hulk, mis tõi kaasa ka selle, et Ida-Virumaa linnades võis ülekaalukalt kuulda vaid vene keelt. Eesti keele murded hääbusid, v.a. Võrumaal ja saartel. Eesti keel on arenenud selliseks, nagu ta on, pika aja jooksul
Linnad olid mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed Loodi eesti kirjakeel Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi kooseisu Saksa keel kõrvale tõusis vene keel Eesti keel oli alamklassi keel Kujunes välja eesti kirjakeel Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust Ärkamisaeg hõlmas 1860.- 1870. aastaid Saksa keel oli asjaajamis keel Eesti keel oli jätkuvalt alalmklassi keel Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond Paljud eestlased saksastusid Venestamisperiood algas 1880.aastatel ja kestis Eesti iseseisvumiseni Asjaajamine muudeti venekeelseks Kolmkeelsus Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega Eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Kasvas linnaelanike arv Arenes terminoloogia Nõukogude aeg Kestis 1994. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni Ühiskonna elu muutus kakskeelseks Vene keelt õpetati koolis alates teisest klassist
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatu...
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjaliku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
