50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anna Haritonova
Õppematerjali autor
tshintshiljad, ilvesed ja teised armsad väikesed olevused surevad varajast surma selle nimel, et Temal oleks karusnahku. Jaana- ja paabulinnud loovutavad Talle oma suled. Mehed jahivad oma eludega riskides leoparde Tema kasukate ja krokodille tema kingade ning kottide tarvis. Miljonid siidiussikesed pakuvad Talle oma kollast tööd, õmblejannad mässavad õmblustega ja teevad pitsi käsitsi, et Tema võiks olla riietunud parimasse, mida raha eest saab. Meie tsivilistasiooni mehed jätavad pigem ennast uhketest rõivastest ilma, et vaid saaks vabalt röövida universumi varandusi minu daami katmiseks. Uued toormaterjalid, uued tehnoloogiad, uued masinad tuuakse Tema teenimiseks mängu. Minu daam peab seega olema nii peamine kulutaja kui ka peamine kulutusvõime ja majandusliku edukuse sümbol. Sellal, kui Tema kaaslane näeb oma tehases ränka vaeva, jalutab Tema peenimatel tänavatel ja viibib luksuslikemais hotellides, mehe varandus seljas ja
Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnanguga inimesed on optimistlikumad. Nad seavad elus kõrgeid eesmärke ja enamasti tulevad elus ka paremini toime. Madala enesehinnanguga inimesed kipuvad aga olema pessimistlikud ja selletulemusel nad ei usu endasse ja elu igasugune keerdkäik mõjub neile rängalt. Neil on raskem saavutada seda, milles neil potentsiaali on. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, suhteid inimestega ja heolu. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus jällegi enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2
karneval, ekstaas, kaos ja paremal paast. Moodustab antagonistlik paar kahe erineva mõtteviisi vahel. Karnevali all ka müra kogu oma kaootilisuse ja vägivallaga, ohverdusrituaal iseloomustab maailma. Paastu alla kuulub vaikus rituaalse korra kaudu, müra sunnitakse vaikima. Kodanliku maailma normid. Ohverdus on isiklik kahetsus. Luuakse teatavad ideaalid. Attali pöörab ümber Marxi kuulsa skeemi. Baas majandussuhted. Attalil on muusika see, mille kaudu me saame otsustada selle üle, kuhu ühiskond läheb. Attali arust muusika peegeldab seda, kuidas ühiskond on korraldatud. Attali järgi igal ühiskonnal sisemine kood, mis võimaldab org toimida. See areneb ekstreemsusesse ja loob eelduse müra toimimiseks. Kui üks ajastu läheb üle teiseks, siis tekib müra. Nihe, katkestus on müra. Uus kord tervitab seda kui saabuva ajastu märki, aga vana kord peab seda müraks. Muusika on nagu Attali kirjeldab suuresti müra taltsutamine, suunamine kanalitesse, kus saame seda tähenduslikuks pidada
teatava "standardi seadjaga", "eeskujuga". Selline ülapiiri leidmine pakub inimestele huvi, kuid vôrreldes enda vôrdlemisega lähedasteteistega, on see ülapiiriga vôrdlemine teisejärguline. Kui kellelgi on meist paremini läinud, siis hakkab toimima ülespoole võrdlemine. Kui me tahame võrdlusega teada saada, millised me tegelikult oleme, siis oleks allapoole suunatud võrdlus ehk siis võrdlus nendega, kel läheb halvemini kui meil, sama oluline kui ülespoole suunatud võrdlus. Kui meie enesehinnang on ohustatud, siis võrdleme end allapoole, nii saame endale kinnitada seda, et meie asjalood on paremad kui me eelnevalt uskusime. Siis võrdleme end nendega, kes on mingis suhtes meist kehvemad või kellel läheb halvemini kui meil (Taylor& Lobel 1989, Wills 1981). VÖRDLUS AJAS st inimene vôrdleb praegust mina varasema minaga. Inimesed vôrdlevad sageli oma mineviku ja praeguseid oskusi, vôimeid, seisundit ja teevad selle alusel hinnanguid.
..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20
Kõige tabavamalt ütles oma loengus kunagi Rein Ruutsoo: "Mitte ühedki valimised ega referendumid ei suuda garanteerida, et nende tulemusel võetakse vastu just õ i g e d otsused. Paljud inimesed ei saa ju mingil põhjusel osaledagi - kes on haige, kes on reisil jne. Ka osalejatest ei pruugi paljud teha mingil põhjusel õ i g e t valikut - mõnel on paha tuju, mõnel on liiga hea tuju, aga mõni on lihtsalt loll!" Kui aga püüda Platoni seisukohalt hinnata näiteks Eesti riigi senist arengut (viimase 10 aasta jooksul), siis tundub, et valitsevaks riigikorraks on mingi segu demokraatiast (seda muidugi halvas mõttes), oligarhiast ja isegi timukraatiast, kusjuures nende täpne vahekord oleneb parajasti võimuloleva koalitsiooni koosseisust. On ju mõnes erakonnas lausa silmatorkavalt palju rumalaid ja võimuahneid isikuid, mõnes aga rohkesti üksnes majanduslikele hüvedele mõtlejaid ning on ka timokraatlike kalduvustega tegelasi, kusjuures igas erakonnas võib
.................................................46 SISSEJUHATUS Lapsevanemaks olemine on "elukutse", mis pakub rohkelt nii väljakutseid kui rõõmu. Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid. Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et
emotsionaalselt ja intellektuaalselt, on inimkonnal kultuuriloomise võime näiteks Tasmaania põliselanikud surid välja, sest Austraalia kolonialistid lasid neid küttida ) Kultuurilised universaalid lastekasvatamise pikk periood, aastaringne seksuaalsus, sümbolid, tööriistade kasutamise võime Eksogaamia reeglid, normid, millega määratletakse millisest grupist väljapoole võib abielluda (nt lähisugulased) (tava, mis keelab sama sugulusrühma liikmete omavahelise abielu) Endogaamia reeglid, mis määravad, millise grupi sees peaks abielluma (nt eestlane peaks abielluma eestlasega) Tuumperekond perekond, kus elavad vanemad ja nende lapsed (ideaalperekond meie kultuuri mõistes). Samuti on ühiskondi, kus isa ja ema elavad lahus. Massiühiskonna tekkimine enam ei ole niivõrd märgatavaid kultuuripiire; rahvused muutuvad sarnasemateks (levivad sarnased kultuurielemendid)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid