sõlmida, Eestist huvituti liialt vähe. 1920. aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral. Sellest ei tulnud aga midagi välja, suudeti sõlmida vaid Eesti-Läti vaheline kaitseliidu leping. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks nin oli kergeks saagiks totalitaarriikidele. EV majandus: Diktatuuri ajal oli olulisemaks ümberkorralduseks majanduses maareform, mille käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamistega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. *Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi Euroopa turul
tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill). 1930. a. jõudis Eestisse USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis kõige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rängim majanduslangus. Maareform-Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja
Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanormaalseteks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti
riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre
Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud · Kasvas tööpuudus · Langes elatustase Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Leiti, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et ta päästaks maa ja rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadusõjalaste Keskliit, millest kujunes tolle aja suurim poliiitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933
(adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja laudasõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati paiguti tammetõrusid. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel
austromarksism ja bernsteinlus. Föderalistid panid Eestis aluse demokraatliku sotsialismi traditsioonile. 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Inimesed ei olnud rahul Nikolai II valitsemisviisidega. Venemaa hävitav lüüasaamine sõjas Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Majanduslikud põhjused: maa puudus, sõjalised kulutused, 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: absoluutne morarhia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikuõiguste puudumine, Vene-Jaapani sõda. Rahvuslikud probleemid: rahvuslik rõhumine, venestamine. Sotsiaalsed probleemid: linnades sotsiaalsed probleemid, tööliste õiguseta olukord, ametiühingud olid keelatud. Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike
selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks. Alles Postimehe ajalehe ostmine võimaldas tal Eestis tegutseda. Postimees muutus julgemaks ning lugejate arv kasvas. Esimene võitlus oli rahvusliku alaväärsuse vastu, eestlased tundsid häbi oma rahvuse üle (Kadaka sakslane ja Paju venelane: eestlased, kes saksastusid või venestusid). Oli tarvis näidata, et eestlased on samasugused rahvas nagu venelased, sakslased ja soomlased. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman hakkasid Tartus avalikes paikades kõnelema eesti keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga
pöörduda. Kehtestati üldine valimisõigus, esmakordselt ka naistele, hakati koheselt läbi viima munitsipaalvalimisi, kohalikke omavalitsusi. Alustati ettevalmistusi ülevenemaalise Asutava Kogu kokku kutsumiseks. AV polnud algusest peale oma tegevuses vaba, tegevust piiras Petr TSSN TK, mis oli vasakpoolne. Kuigi AV oli sündinud Riigiduuma ja Petr Nõuk kokkuleppel, oli Nõukogul siiski võimalus sekkuda valitsuse tegevusega, oli spets kontaktikomitee, Petr Nõuk jälgis tähelepanelikult valitsuse tegevust, kritiseeriti valitsust, nõuti mitmesuguseid reforme, võimalikult kiiresti ja põhjalikke. Valitsus oli sunnitud nende soovidega arvestama, revol levides ei jäänud see ainsaks omataoliseks, revol mujal toimus Petr eeskujul, kõikides suuremates keskustes moodustati TSSN-e. Tehastes tehasekomiteed, külades talurahvakomiteed, sõjaväeosades soldatite komiteed, koondusid suuremateks nõukogudeks jne
juhtimine. Protsesside tõhusa kavandamise, käivitamise ja juhtimiseta on võimatu saavutada edu nüüdisaegsete tehnoloogiate, transpordimasinate ja infotehnoloogia kasutamisega. Riigisisene ja rahvusvahelises ulatuses toimuv ostmine, transport ja ladustamine on mõel- damatud õiguslike regulatsioonideta. Eriti tähtsad on rahvusvahelises ulatuses kehtivad õigus- likud regulatsioonid mitmesuguste konventsioonide, eeskirjade ja üldtingimuste kujul. Enamik regulatsioonidest on töötatud välja eesmärgil kehtestada veoahela osaliste jaoks ühtne tegutsemis-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
