Muu hulgas on valitsus nende asutuste tööd püüdnud tõhustada tulemuspalkade juurutamisega, kus töötajate tasu osaliselt sõltub saavutatust. (Arenev ärikultuur, 2003) Praeguste arengute põhjal on Eesti siiski viimastel kümnenditel näidanud kindlat suunda suletud nõukogulikust ja pealesurutult aasialikust ärikultuurist tagasi Euroopa ja Põhjamaade arenenud kapitalismi rüppe. (Arenev ärikultuur, 2003) 5 Nõukogude aja lõpus, kui piirirežiim Eesti ja Soome vahel läks leebemaks ja eestlaste kontaktid sugulasrahvaga tihenesid, sai üheks lääne päritolu kauba hankimise viisiks reisida küllakutsega Soome, võttes kaasa teatud koguse Eestis odavamat viina ja muid kaupu ning müües selle Soomes maha. Kultuurilembesemad inimesed said sel moel piiri tagant näiteks osta kvaliteetsemaid ja Nõukogude Liidus mitteavaldatud muusikute heliplaate. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003)
a rahvaloenduse andmetel elas Eesti NSV-s 1 466 000, 1989. aastal 1 566 000 elanikku (sh eestlasi 61,5%). Põliselanikkond sisserännanutega ei segunenud. Ei toimunud ka sulandumist eestlaste hulka, kuna suurem osa migrantidest säilitas oma keele ja tavad. Seda soosis ka dubleeritud haridussüsteem, mis võimaldas lasteaiast kõrgkoolini õppida nii vene kui ka eesti keeles. (Kirjalik loengutekst; Kukk 2008) [I] Eesti NSV ja muu maailm. (EA VI, 356-373; Sepp 2008) [L+I] „Raudne eesriie“. Piirirežiim. Suur põgenemine. Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased. Eestlaste peamised asukohamaad. Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes, käik ja tulemused. Pagulaskonna tegevuse põhisuunad. Eksiilvalitsus. Välis- ja Kodu-Eesti suhted. Eesti NSV välisministeerium. Eesti NSV ja Soome suhted. KGB ja pagulased. VEKSA tegevus. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil. Vaimuelu ja olme. (EA VI, 338-355; Raudsepp 2008) [L+I] Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus.
annaabi.ee 
