Präsens olevik I põhivorm ich -e du -st er, sie, es -t wir -en ihr -t sie -en nt. fragen ich frage du fragst er fragt Präteritum lihtminevik II põhivorm nt. fragte(II pv.) - ich fragte du fragtest Perfekt täisminevik III põhivorm haben sein ich habe ich bin du hast du bist er hat +III pv er ist +III pv wir haben wir sind ihr habt ihr seid sie haben sie sind nt. ich habe gefragt, du hast gefragt er hat gefragt Plusquamperfekt enneminevik III põhivorm hat ist ich hatte ich war du hattest du warst er hatte +III pv er war +III pv wir hatten wir waren ihr hattet ihr wart sie hatten sie waren...
APERCEVOIR Présent j'aperçois tu aperçois il aperçoit nous apercevons vous apercevez ils aperçoivent Passé composé j'ai aperçu tu as aperçu il a aperçu nous avons aperçu vous avez aperçu ils ont apercu Imparfait j'apercevais tu apercevais il apercevait nous apercevions vous aperceviez ils apercevaient Futur simple j'apercevrai tu apercevras il apercevra nous apercevrons vous apercevrez ils apercevront SAVOIR Présent je sais tu sais il sait nous savons vous savez ils savent Passé compose j'ai su tu as su il a su nous avons su vous avez su ils ont su Imparfait je savais tu savais il savait nous savions vous saviez ils savaient Futur simple je saurai tu sauras il saura nous saurons vous saurez ils sauront DEVOIR Présent je dois tu dois il doit nous devons vous devez ils doivent Passé compose j'ai dû tu as dû il a dû nous avons dû vous avez dû ils ont dû Imparfait je devais tu devais il devait nous devions vous deviez ils...
il vieillit il a vieilli il vieillissait il avait vieilli nous vieillissons nous avons vieilli nous vieillissions nous avions vieilli vous vieillissez vous avez vieilli vous vieillissiez vous aviez vieilli ils vieillissent ils ont vieilli ils vieillissaient ils avaient vieilli Passé simple Passé antérieur Futur simple Futur antérieur je vieillis j'eus vieilli je vieillirai j'aurai vieilli tu vieillis tu eus vieilli tu vieilliras tu auras vieilli il vieillit il eut vieilli il vieillira il aura vieilli nous vieillîmes nous eûmes vieilli nous vieillirons nous aurons vieilli vous vieillîtes vous eûtes vieilli vous vieillirez vous aurez vieilli
################################################################################ ## # Futur proche # (lhitulevik) - koosneb mitmest osast. nt. aller(minema) (oleviku prdes) + VERBE (infinintif aka TEGUSNA ALGVORMIS) Prded: Je vais Tu vas Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira 2) tegusnad, mislppevad -e'ga nt. prendre: * prendr+ai * prendr+as * prendr+a 3) irregulaarsed/ebareegliprased verbid/tegusnad(les verbes irreguliers): tre - serai avoir - aurai devoir - devrai pouvoir - pourrai savoir - saurai vouloir - voudrai voir - verrai
je mets j'ai mis je mettais j'avais mis tu mets tu as mis tu mettais tu avais mis il met il a mis il mettait il avait mis nous mettons nous avons mis nous mettions nous avions mis vous mettez vous avez mis vous mettiez vous aviez mis ils mettent ils ont mis ils mettaient ils avaient mis Passé simple Passé antérieur Futur simple Futur antérieur je mis j'eus mis je mettrai j'aurai mis tu mis tu eus mis tu mettras tu auras mis il mit il eut mis il mettra il aura mis nous mîmes nous eûmes mis nous mettrons nous aurons mis vous mîtes vous eûtes mis vous mettrez vous aurez mis ils mirent ils eurent mis ils mettront ils auront mis Subjonctif
je crois j'ai cru je croyais j'avais cru tu crois tu as cru tu croyais tu avais cru il croit il a cru il croyait il avait cru nous croyons nous avons cru nous croyions nous avions cru vous croyez vous avez cru vous croyiez vous aviez cru ils croient ils ont cru ils croyaient ils avaient cru Passé simple Passé antérieur Futur simple Futur antérieur je crus j'eus cru je croirai j'aurai cru tu crus tu eus cru tu croiras tu auras cru il crut il eut cru il croira il aura cru nous crûmes nous eûmes cru nous croirons nous aurons cru vous crûtes vous eûtes cru vous croirez vous aurez cru ils crurent ils eurent cru ils croiront ils auront cru Subjonctif
tu choisis tu as choisi tu choisissais tu avais choisi il choisit il a choisi il choisissait il avait choisi nous choisissons nous avons choisi nous choisissions nous avions choisi vous choisissez vous avez choisi vous choisissiez vous aviez choisi ils choisissent ils ont choisi ils choisissaient ils avaient choisi Passé simple Passé antérieur Futur simple Futur antérieur je choisis j'eus choisi je choisirai j'aurai choisi tu choisis tu eus choisi tu choisiras tu auras choisi il choisit il eut choisi il choisira il aura choisi nous choisîmes nous eûmes choisi nous choisirons nous aurons choisi vous choisîtes vous eûtes choisi vous choisirez vous aurez choisi
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants L...
PRÄSENS PRÄTERITUM PERFEKT PLUSQUAMPERFE FUTUR olevik lihtminevik täisminevik KT tulevik enneminevik Mina kirjutan Mina kirjutasin Ma olen kirjutanud Ma olin kirjutanud Ma hakkan kirjutama ICH SCHREIBE ICH SCHRIEB 1) ICH HABE 1)ICH HATTE ICH WERDE
Põhivormid Sein war ist gewesen olema Sprechen sprach hat gesprochen rääkima Kommen kam ist gekommen tulema Schliessen schloss hat geschlossen sulgema Sterben starb ist gestorben surema Einsteigen stieg ein ist eingestiegen sisenema Vergehen verging ist vergangen mööduma Beginnen begann hat begonnen algama Trinken trank hat getrunken jooma Singen sang hat gesungen laulma Laufen lief ist gelaufen jooksma Bekommen bekam hat bekommen saama Fliegen flog ...
asuma liegen lag gelegen helistama anrufen rief an angerufen mõtlema denken dachte gedacht võtma nehmen nahm genommen ronima steigen stieg i gestiegen kirjutama schreiben schreibt geschrieben magama schlafen schlief geschlafen pesema waschen wusch gewaschen kasvama wachsen wuchs i gewachsen kukkuma fallen fiel i gefallen jooma trinken trank getrunken jääma bleiben blieb geblieben olema sein war i gewesen minema gehen ging i gegangen lugema lesen lag gelesen jooksma laufen lief i gelaufen sööma essen aß gegessen istuma sitzen saß i gesessen tulema kommen ...
v: geschrieben. Aktiv: Rita hatte den Brief geschrieben. Plusquam Vorgangspassi geschrieben p. Der Brief war (von Rita) v: worden. Aktiv: Rita wird den Brief geschrieben. Futur 1 Vorgangspassi geschrieben Der Brief wird (von Rita) v: worden.
Asesõnad ja käänamine XXX-AKK-DAT XXX-AKK-DAT mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? kuhu? DURCH - läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch FÜR - jaoks minu jaoks - für mich OHNE - ilma sinuta - ohne dich UM - ümber ümber minu - um mich GEGEN - vastu nende vastu - gegen sie ENTLANG - piki mida Dativ kellele? millele? kus? MIT - ga, koos sinuga - m...
MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaals...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
