Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad : : 2014 Sisukord Judo ajalugu Aleksei Budõlin Indrek Pertelson Martin Padar Kasutatud kirjanduse loetelu Aleksei Budõlin Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti dzuudomaadleja, praegusel ajal Eesti dzuudo täiskasvanute judokoondise peatreener. sündinud 5. aprillil 1976 Tallinnas Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud Euroopa juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta. Indrek Pertelson Indrek Pertelson on Eesti judoka (juudomaadleja) ja ettevõtja. Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 113 kg
Andrus Veerpalu (Torino 2006, Salt Lake City Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002) Indrek Peterlson (Ateena 2004) 2002) Erki Nool (Sydney 2000) Tõnu ja Toomas Tõniste (Soul 1988) Jaak Mae (Salt Lake City 2002) Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000) Tiit Sokk (Soul 1998) Jaan Talts (Mexico 1968) Aleksei Budõlin (Sydney 2000) Jaak Uudmäe (Moskva 1980) Rein Aun (Tokyo 1964) Tõnu ja Toomas Tõniste (Barcelona 1992) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988)
Sport tähendab võitude hinda ja kaotuste kibedust Spordis on nii kurbi hetki,kui ka õnnelikke.See ei tohi mõjutada sportlase eesmärke ega enesekindlust.Sport on nii äri ,kui ka töö ja aint pühendunud sportlane saavutab enda eesmärke. Kaotus on sportlasele isegi vajalik.Pole ühtegi sportlast,kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust.Nagu judokas Aleksi Budõlin on öelnud ,,kaotusest õpib sportlane rohkem kui võidust".Täpselt nii see ongi kuna,kui sportlane kaotab ta hakkab mõtlema,mis ta valesti tegi?,mis ta peaks tegema,et neid vigu vältida?Olen ise kogenud seda kibedat tunnet,kui kaotus on väga valus.Peale seda ma panin ennast mõtlema ,et edasipidi neid vigu vältida ja võidu himu kasvas peale kaotust,tahtsin tõestada ,et ma suudan võita.Peale kaotust,võistlustel
33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks
Salasooviks oleks poeetidel ilmselt see, et keegi kuuleks tema abitut karjet, mis on kuhugile ridade vahele põimitud või seda, et keegi teda mõistaks. Luuletajad on väga erinevad. Sven Kivisildnikule meeldib oma kogumikus ,, Päike, mida sa õhtul teed", kasutada musta huumorit. Nii mõnelegi võib selline sõnade kasutus tunduda väga riivatu ning alandav. /.../ Pronksist valatud pjedestaali kõrgemal astmel on ratastoolis Erki Nool, pea rinnale vajunud, teisele kohale on kinnitatud Budõlin, oda rinnust läbi, kolmandal kohal lamab Pertelson, suu kõrvuni, ketas hammaste vahel. /.../ Luule on inimese arendamiseks, mis avardab meeletult mõttemaailma ning silmaringi. Modernistlik luule ei ole enam selleks, et mälu treenida ning asju paremini meelde jätta, vaid selleks, et inimene saaks maailma näha ka kellegi teise pilgu läbi. Tänapäeva luule jääb mulle mõistatuseks, kuid meeldib sellegipoolest.
1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Aleksei 2000 Sydney Judo Budõlin Indrek 2000 Sydney Judo Pertelson Salt Lake 15 km 2002 Jaak Mae Murdmaasuusatamine City klassikatehnikas Aleksander 2004 Ateena Kergejõustik Kettaheide 66.66 Tammert Indrek 2004 Ateena Judo
koht. Jalgrattasport (Erika Salumäe) 6. koht. Sydney 15. September 1. Oktoober 2000 Sydney valiti XXVII suveolümpiamängude korraldajaks ROK-i 101. istungjärgul Monacos 23. septembril 1993. aastal. Teised kandidaadid olid Berliin (Saksamaa), Manchester (Suurbritannia), Peking (Hiina) ja Ýstanbul (Türgi). Eesti oli riikidevahelises medaliarvestuses 46. kohal. Eesti sportlastest said olümpiamedalid: Erki Nool, kuldmedal kergejõustikus (kümnevõistlus), Aleksei Budõlin, pronksmedal dzuudos (kehakaal kuni 81 kg), Indrek Pertelson, pronksmedal dzuudos, (kehakaal üle 100 kg). Eesti sportlastest jõudis esikuuikusse: Valeri Nikitin, 4. koht - kreeka-rooma maadlus (kehakaal kuni 69 kg), Jüri Jaanson, 6. koht - sõudmine (ühepaat). Eesti võistkonna kooseisus osalesid olümpiamängudel: aerutaja Hain Helde; jahilaskur Andrei Ineshin; jalgratturid Lauri Aus, Jaan Kirsipuu, Innar Mändoja, Erki Pütsep, Janek Tombak; judomaadlejad Aleksei Budõlin, Indrek
1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 400 m vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1992 Barcelona Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 2002 Salt Lake City Jaak Mae Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo 2004 Ateena Aleksander Tammert Kergejõustik Kettaheide 66.66 Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ. ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises.
Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts,
Aktiivselt spordiga tegelejatel on võimalus iseseisvateks treeninguteks. On olemas nii pataljoni siseselt kasutatavad võimalused ning samuti saab käia Kalevi spordihallis. 01.02.2006 loodi Üksik-sidepataljoni juurde spordirühm, kuhu koondati kokku seni kaitseväes teeninud 13 tippsportlast. Rühma asus juhtima senini piirivalves teeninud endine viievõistleja Imre Tiidemann. Sidepataljonis on aega teeninud paljud tippsportlased: Indrek Sei, Raiko Pachel, Dmitri Budõlin, Ain-Alar Juhanson, Martin Padar, Andrus Värnik, Garol Pärn, Marko Kristal, Martin Kaalma, Raio Piiroja, Risto Mätas. 7 Traditsioonid · Pataljoni sünnipäeva tähistamine 21. novembril. · 21. juunil, viiakse pärg Raua tänava kooli juurde mälestamaks sõdureid, kes langesid seal 1940. aastal · Vabariigi aastapäeval ja Võidupühal viiakse pärjad kindralite kalmudele Kaitseväe kalmistul.
400 m 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine vabaujumise s 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 15 km Salt Lake Murdmaasuus 2002 Jaak Mae klassikatehn City atamine ikas Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo Aleksander
Osalejaid oli 10 651 neist 4 069 naised. Riike osales 199. Pealtvaatajaid oli 6 679 792. Spordialasi oli kavas 32, jagati välja 300 komplekti medaleid, 168 meestealadel, 120 naistealadel ja 12 segaaladel. Edukaim riik oli USA. Edukaim sportlane Austraalia ujuja Ian Thrope kes sai 3 kulda ja 2 hõbedat. Eesti esindusse kuulus 33 sportlast. Medalivõitjad olid kümnevõistleja Erki Nool (kuldmedal), Indrek Pertelson (pronksmedal) dzuudos, kehakaalus üle 100 kg ja Aleksei 10 Budõlin (pronksmedal) samuti dzuudos kehakaalus kuni 81 kg. Sydney olümpiamängude maskotid olid Olly, Syd ja Millie. (2000. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 3. Maskotid Olly, Syd ja Millie (http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympics/7149721.stm) 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud Salt Lake City on USA Utah osariigi pealinn. Salt Lake Citys toimusid 8.-24. veebruarini 2002 aasta. Need olid 19-ndad taliolümpiamängud. Salt Lake Citiy nimetati olümpialinnaks ROK-i 104. istungjärgul 16
Anatoli Krikun- korvpall Mexico 1968 Jaak Lipso- korvpall Mexico 1968 Allar Levandi Calgary Priit Tomson- korvpall Mexico 1968 Georgi Zazitski- vehklemine München 1972 Raul Arnemann- sõudmine Montreal 1976 Jüri Tamm- kergejõustik Moskva 1980 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jüri Tamm- kergejõustik Soul 1988 Allar Levandi- kahevõistlus Calgary 1988 Toomas Tõniste jaTõnu Tõniste- purjetamine Barcelona 1992 Aleksei Budõlin- judo Sydney 2000 Indrek Pertelson- judo Sydney 2000 Jaak Mae- suusatamine Salt Lake City 2002 Indrek Pertelson- judo Ateena 2004 Aleksander Tammert- kergejõustik Ateena 2004 Huvitavaid fakte ATEENA 1896 Ungari esimene olümpiavõitja Alfréd Hajós esines olümpial varjunime all, sest kartis spordivaenuliku suhtumisega Budapesti ülikoolist eksmatrikuleeritud saada. 1924. a
1920.a. Antverpen: Alfred Neuland (tõstmine; kuld) 1924.a Pariis: Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus; kuld) 1928.a Amsterdam: Osvald Käpp (vabamaadlus; kuld); Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus; kuld); 1936.a. Berliin: Kristjan Palusalu (vabamaadlus; kuld + kreeka-rooma maadlus; kuld); --- 1992.a. Barcelona: Erika Salumäe (jalgrattasport/ trekisõit; kuld); Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste (purjetamine; pronks) 2000.a Sidney: Erki Nool (kergejõustik; kuld); Aleksei Budõlin (judo; pronks); Indrek Pertelson (judo; pronks) 2004.a Ateena: Jüri Jaanson (sõudmine; hõbe); Aleksander Tammert (kergejõustik; pronks); Indrek Pertelson (judo; pronks) 2008.a Peking: Gerd Kanter (kergejõustik; kuld); Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson (sõudmine; hõbe) 2012.a London: Heiki Nabi (kreeka-rooma maadlus; hõbe); Gerd Kanter (kergejõustik; pronks) . 2002.a. Salt Lake City: Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamine; kuld + hõbe); Jaak Mae (murdmaasuusatamine; pronks) 2006
annaabi.ee 
