· EVK muutumine poliitiliseks rahvaliikumiseks. · EVKst astub välja J. Pitka, kes ei olnud rahul ühenduse jätkuva politiseerumisega. · Kriitika erakondade aadressil. · Rahvusterviklikkuse rõhutamine. Vapsid 1932. aastal kasvab tunduvalt vabadussõjalste populaarsus. Korraldatakse miitinguid, meeleavaldusi ja rongkäike. · 21. veebruar Pärnu · 17. juuli Tapa · 14. august Lõuna-Eesti (Valga) Esineb kokkupõrkeid sotsialistidega. 1932. a. põhiseaduseelnõu · 1929. a. esimesed eelnõud põhiseaduse muutmiseks. Valitsus ei võta neid eriti tõsiselt ja protsess hakkab venima. · 1932. a. märts Riigikogus saab valmis PSi muutmise eelnõu. Põhiseaduse muutmise vastu olid sotsialistid; Tööerakond ja asunikud olid kahtleval positsioonil. 1932. a. põhiseaduseelnõu 1932. a. augustis rahvahääletusel olnud Põhiseaduseelnõu sisu: · Valimised 4 aasta järel · 80 liikmeline Riigikogu · Proportsionaalne · President 5. a
oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline
Vaikival ajastul oli Eestile halb mõju - Rahvavõimust oldi võõrandunud ning puudus avalik arvamus ja arutelu. Suhted Euroopa demokraatiatega (Suurbritannia, Prantsusmaa) jahenesid, Eestit ei võetud rahvusvahelisel areenil tõsiselt. Rahva seas süvenes arusaam, et Eesti põhiseadus ning poliitiline süsteem ei vasta Eesti vajadustele. Selles olukorras kerkis esile vabadussõdalaste liikumine. 1933. aastal sai rahvahääletusel rahva toetuse osaliseks vapside põhiseaduseelnõu, mis koondas kogu võimu Eestis presidendi kätte. 1934. aasta kevadeks sai järjest selgemaks, et eesseisvatel presidendi ja Riigikogu uue koosseisu valimistel võivad vapsid saavutada olulist edu ning võimule tulla. See võimalus oli vastuvõetamatu Eesti senisele poliitilisele eliidile, kes asus kavandama samme vapside võimule tuleku takistamiseks. Tekkinud olukorras võttis algatuse enda kätte riigivanem Konstantin Päts, kes otsustas vapside vastu kasutada nende enda poolt
liitude tegevus, lubati Pärsi enda partei. Esitati 1935. aastal ka uus eelnõu põhiseaduse muutmiseks, kuid Päts keeldus. Teine katse oli riigikogu kolme liikme poolt, kuid samuti ei antud ametlikku käiku. Suveräänsuse kandjaks sai võim, mitte rahvas, see kestis 1938. aastani. 1936. a. tehti samm uue põhiseaduse poole rahvahääletusel, kus küsiti kahekojalise rahvuskogu muutmise kohta, et taastuda redaktsioon, rahvakogu kutsuti heakskiidul kokku, kellel 1937. aastal esitati uus põhiseaduseelnõu. Rahvanõukogu võttis riigivanema poolt esitatud põhiseaduseelnõu vastu, jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. 1924. aasta põhiseadus oli oma aja juriidiliselt ära elanud. See oli tublisti mahukam, sellega loobuti rahvahääletusest ilma presidendi nõusolekuta, samuti rahvaalgatusel vastuvõetud seadusest, rahvademokraatia asendati esindusdemokraatia asendati esindusdemokraatia. Realiseerida püüti võimude lahusust
fasistlikku korda Itaalias. Enamik teisi lehti olid Hitleri suhtes kriitilised. Mitmed lehed imestasid, kuidas vabadussõjalased saavad pooldada Hitlerit, kes kavatseb Baltimaid vallutada ja Saksamaaga liita. Sellele vaidles ,,võitlus" algul vastu: ,,Rahvussotsialistide programmis ei seisa kusagil punkti Baltimaade koliniseerimisest". Kuid siis selgus, et see punkt on kirjas ,,Mein Kamfis" ja pärast seda vabadussõjalased oma Hitleri- sümpaatiat ei reklaaminud. Pärast Riigikogu põhiseaduseelnõu teistkordset läbikukkumist jõudis järjekord vabadussõjalaste eelnõu kätte. See eelnõu andis riigivanemale väga suured õigused, millega oleks kehtestatud autoritaarne reziim. Enamik erakondadest olid selle eelnõu vastu, kuid kõigest hoolimata said vabadussõjalased 14.- 16. oktoobri rahvahääletusel suure võidu (72,7%). Põhiseadus jõustus 1934. aasta 24. jaanuaril, kuid selle täielikuks rakendamiseks oli vaja viia läbi riigivanema ja Riigikogu VI koosseisu valimised. Äge
annaabi.ee 
