Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti hobused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lihaseline, hobused, kehaehitus, hobusel, liinid, söötmis, traav, hoogne, selga, kere, elavate, silmadega, kael, lanne, laudjas, rind, rinnakorv, roided, kõht, kabjad, tinakarva, sarvega, asjalik, temperament, energiline, hallid, kollased, albiinod, vööt, seljal, haapsalus, pidama, aretatud, suurendamiseks, taru, lari, kantudJärvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9
Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg. Aastatöö peatükid annavad ülevaate kolme eesti hobuse tõu ajaloost: esimene peatükk kirjeldab kuidas ja missuguseks nad kujunenud on, ka kasutuse poolelt. Teine peatükk kirjeldab hobuste tänapäeva välimikku, iseloomu, kasutusalasid, kolmas peatükk räägib tõugude olukorrast tänapäeval, tulevikulootustest ja kasutusvaldkondadest. Neljas peatükk olevenalt tõust, eesti hobusel nende tähtsusest pool-looduslike koosluste säilitajana ja tori hobuse osas Tori Hobusekasvandusest enne ja nüüd, seda kõike inernetimaterjalide, kirjalike materjalide ja hobusetõugude kasvatajatega tehtud intervjuude põhjal. 1. EESTI HOBUNE Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, kelle päritolu pole täpselt teada, kuid kes oli tuntud juba ennemuistsetel aegadel. Arvatakse, et soome-ugri rahvad kodustasid hobuse varem kui
samalaadsed, ning üksikute luu leidude alusel ei saa midgi tõestada. Samas metshobuste luid on leitud tänapäeval väga vähe, mis näitab seda, et ürgset karjakasvatust ei eksisteerinud sellel ajal Eesti aladel . Kuna metsatõud alates Skandinaaviast kuni Jaapani saarteni on kõik ühte moodi, siis hobusetõu erinevate indekstide ja mõõtmete uurimine ei selgita tõu põlvenemist.(Tamsalu 2001: 7) Eesti hobusel kui ka temale saranasel tõul, soome hobune, on kahtlemata pärit Kesk-Aasiast, sest nad omavad Aasia hobusele omaseid tunnuseid nagu karvkatte värvus ja tume vööt pikuti selga.(Bellegarde 1940: 141) 3 2. EKSTERJÖÖR Eesti hobune on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikuid jooni ning ei ole üldiselt muutunud teiste tõugude ristamise teel.(Tamsalu 2001: 64)
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E
Euraasia ulukseast põlvnevad Euroopa lühi- ja pikakõrvalised kohalikud sead ning osa Põhja-Hiina sigu. Kaguaasia uluksiga (Sus stradiosus) on levinud Vaikse ookeani saartel ja Aasia mandril (Lõuna-Hiinas, Indo-Hiinas, Indias). Ta on Kagu-Aasia kodustatud sigade esivanemaks. Kolju ninaosa on lühike ja nõgus. · Tarpan oli lühikese musta sabaga ja püstise lakaga, värvuselt hiirjas hall. Keskmine turja kõrgus oli 130 cm, pea lühike, kere sihvakas, jalad peened, kuid lihaselised. Koduhobused arvatakse põlvnevat tarpanist, sest kõigil on kromosoomiarv 2n=64, mongoolia hobusel aga 2n=66. Ida- ja läänehobuste laiaulatuslik ristamine on andnud väga mitmekesiseid hobuste tüüpe ja tõuge, kelle põlvnemise kindlakstegemine on tihti raske. · Przevalski hobust võib leida loomaaedades ja vähesel arvul Dzungaarias (Gobi kõrbes)
vanemaid meenutav kuju; hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili kael- hinnatakse pikkust, paksust ja ülaserva sirgust, nahapaksust mõõdetakse kaelavoldilt, kiirushobustel ja piimalehmadel tähtsaks tasakaalu säilitavaks kehaosaks turi- paikneb esimeste rinnalülide ogajätkete ja abaluukõhrete piirkonnas, kiirushobustele ja piimalehmadele tüüpiline kitsas ja kõrge turi, raskeveohobustele ja lihaveistele aga lai ja lihaseline. selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude omavaheline nurk väga erinev, nõrgem lihastus on tüüpiline piimaveistele ja kiirushobustele. lihasigadel, -veistel ja raskeveohobustel katab õlgmikku massiivne lihastik
L.näiteks tähendab 8 KALAKASVATUSE ERIALA n. linne. Kui nimi on sulgudes, tähendab see, et teadlane küll kirjeldas selle liigi aga teise o. nime all. Lisatakse ka liigi kirjeldamise aastaarv. p. Ilma geograafilise isolatsioonita liigisisesed üksused on: · morpha teisend; · varietas varieteer; · forma vorm. 29. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). a. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. b. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. c. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju
kestev innaperiood. Sellel ajal tekivad välistel suguorganitel ja emise käitumises tüüpilised muutused. Inna jälgimisel tuleb need muutused ära tunda, õigesti klassifitseerida ja välja uurida, kas emis on paaritamiseks valmis. INNAEELNE FAAS / EELIND Kestus: enamasti 2-3 päeva, nooremiste puhul ja soojemal aastaajal ka kauem (kuni 5 päeva). Tüüpilised muutused Käitumine. Emised muutuvad üha rahutumaks, söövad vähem ja püüavad üksteisele selga kärata, s.t. nad kargavad grupis olevaid teisi emiseid, kuid jooksevad siis ära, kui teised neile selga kargavad. Välissuguorganid. Häbe: järk-järgult intensiivistuv punetus; pundumine; tursumine; alumine häbemesopp muutub ümaraks; lõppstaadiumis muutub häbe lopsakaks, tulipunaseks ja kuumaks. Need sümptomid on nooremiste puhul selgemalt väljendunud kui vanematel emistel. Tupeesiku limaskest: intensiivistuv punetus; suurenev niiskusesisaldus. INNAFAAS
annaabi.ee 
