Arvestades Euroopa Liidu Nõukogu olulist rolli liidu otsustusprotsessis ning eesistujate erinevaid prioriteete, on otstarbekas määratleda valitsuse prioriteedid kitsamalt iga eesistumisperioodi jaoks. Sellest tulenevalt kinnitabki valitsus iga riigi eesistumisperioodi alguses veel eraldi prioriteetidedokumendi. Prioriteetide ja eesmärkide seadmine aitab paremini sihistada valitsuse Euroopa Liidu suunalist tegevust eesistumisperioodil. See võimaldab ka iga eesistumise lõppedes anda hinnangu Eesti riigi osalemisele Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Leian, et kõik need dokumentide läbivaatamised ja muud protsessid olid väga olulised selle jaoks, et Eesti saaks astuda Euroopa Liitu. Ilma nende protsessideta oleks Eesti Euroopa Liidus vaid kõrvaltvaataja. Nüüd saame aga me kõik läbi oma Euroopa Parlamendi saadikute liidu töös osaleda. Mina ei ole kahjuks seda teemat sügavamalt uurinud ja sellega kokku puutunud
EUROOPA KOMISJON *27 LIIGET *17 poliitika peadirektoraati EUROOPA PARLAMENT *750 LIIGET *27 LIIGET *9 poliitilist gruperingut Euroopa Parlamendi volitused: *Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises *Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve * Kontrollib/teostab järelevalvet teiste ints. tegevuse üle Eesti riigi eelarve :kuskil 100 miljardit aasta pärast 33% SKP Euroopa Liidu eelarve: 100 miljardit eurot. 1,05 % SKP MINISTRITE NÕUKOGU *27 liikmesriiki *eesistumiSe rotatsioon *euroopa ülemkogu- riigipeade kohtumised min. kaks korda aastas poliitiliseks debatiks. *hääletusõigused *liikmesriikide ministrid osalevad nõukogude koosolekutel otsuste vastuvõtmiseks *COREPER,liikmesriikide EL suursaadikute poolt ettevalmistatud nõukogu istungid *eritöörühmad nagu põllumaj. erikomitee,laienemisrühm jne igal ministril on teatud arv häälI arv OTSUSTAMINE NÕUKOGUS: *ühehäälsus (vastuh22li ei ole)
1934. aasta märtsi alguses võrdles Pätsi poliitiline vastane Jaan Tõnisson Vapsi liikumist Saksamaa natsidega ja soovitas valitsusel võtta vajalikke meetmeid liikumise vastu. Konstantin Päts viis seejärel 12. märtsil 1934. aastal endale riigipöörde . Ta toetas kindral Johan Laidoner ja armee. Vaikuse ajastu Touuse Oru palee kasutati Pätsi suvekoduna tema autoritaarsete ja presidendivalimiste aastatel. Palee hävitati II maailmasõjas. Kadrioru presidendipalee lõpetati Pätsi eesistumise ajal 1938. aastal. Avaldati erakorraline seisukord ja Vaps liikumine likvideeriti, umbes 400 arreteeriti, sealhulgas presidendikandidaat Andres Larka . Johan Laidoner nimetati sõjaväe ülemjuhatajaks. 15. märtsil Riigikogus kõneldes teatas Päts, et Eesti rahvas on "pimestatud Vaps-liikumise propaganda ja selle tõttu pahameeltega, ja seetõttu ei saa võim olla rahva kätes". 5. 16. Märtsil 1934 kiitis Riigikogu heaks Pätsi tegevused Eesti demokraatia päästmiseks. Päts
küsimusi küsimusi Koostöö rahvusvaheliste Koostöö Euroopa organisatsioonidega ja teiste Komisjoni ja Euroopa riigiametitega Liidu Nõukoguga 5.2.Vasta küsimustele. Milline on EL eesistujariik (6 kuud)? Millised on tema prioriteedid ? (vt. www.europarl.europa.eu) Eesistujariigiks on Itaalia. Eesistumise ajal on Itaalial järgmised eesmärgid: suurendada tööhõivet ELis ja keskenduda rändele kui prioriteedile arutada ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat edendada jätkusuutlikku majanduskasvu seoses messiga Expo Milan 2015 toetada jätkuvalt tööstust, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) Itaalia eesmärk on tugevdada integratsiooni ja poliitilist liitu ELis, et saavutada pikemas perspektiivis tugev ja jätkusuutlik majanduskasv
ühenduse seadusloomes algatusõigus. Iga aasta võtab komisjon vastu oma aastase tegevusprogrammi. Lisaks nendele üldistele programmidele esitab komisjon aeg-ajalt tegevusprogramme spetsiifilistes valdkondades. Peale algatusõiguse on komisjoni ülesanne ka Ühenduse keskkonna direktiivide ja määruste rakendamise tagamine. Nõukogu on peamine seadusandlik organ. Nõukogu kohtub keskkonnaküsimustes tavaliselt kolm korda iga eesistumise ajal, kaks korda ametlikult Brüsselis, ühe korra mitteametlikult eesistujariigi määratud kohas. Mitteametlikel kohtumistel arutatakse keskkonnapoliitika ja strateegia küsimusi ilma otsuseid tegemata. Nõukogus, kus tehakse lõplikud otsused, püüavad liikmesriigid vastavalt oma huvidele teha muudatusi komisjoni ettepanekule. Euroopa Parlamendil on olnud küllalt silmapaistev roll keskkonnaküsimuste ühenduse tasandil algatamisel ja tugevdamisel
aasta suvel olid Eestis pilootprojektina kasutusel ka isejuhtivad väikebussid, mis sõitsid Mere puiestee – Kultuurikatla marsruudil. Kokku läbisid bussid kuu ajaga 1300 kilomeetrit, sõidutades huvilis 22 tööpäeva jooksul. Tallinnas sõitnud isejuhtivate busside pilootprojekti üheks eesmärgiks oli näidata inimestele sellise tehnoloogia võimalikku kasutust linnaruumis (Isejuhtivad bussid… 2017) „Isejuhtivate väikebusside pilootprojekt sai teoks Eesti ELi nõukogu eesistumise raames, mille üks fookusvaldkondi on tehnoloogia arengu ja selle mõju tutvustamine laiemale avalikkusele. Isejuhtivate sõidukite näol on tegemist tulevikutehnoloogiaga, mis toob lähiaastakümnetel kaasa põhjalikud muutused kogu liikluskeskkonnas.“ (Isejuhtivad bussid… 2017) Kuigi eesistumise raames toimunud pilootprojekt lõppes 2017. aasta augustis, on siiski oodata sellele ka järge. Loodetavasti saab 2018. aasta suvel väikebusse katsetama hakata ilmselt Pärnu tänavatel
5.7.1. Euroopa Komisjon • 28 liiget (volinikku) • 17 poliitika peadirektoraati (DG) • 6 välissuhete direktoraati • 11 sise- ja üldtalitust • Ülesanded: õigusaktide koostamine ja järelvalve, poliitikate elluviimine ja eelarve täitmine, EL esindamine rahv. suhetes 5.7.2. Euroopa Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu = riigipeade kohtumised vähemalt kaks, kuid viimati üle kümne korra aastas poliitiliseks debatiks • 28 liikmesriiki, eesistumise rotatsioon • Poliitilised suunised EL Komisjonile ja Euroopa Parlamendile 5.7.3. Ministrite Nõukogu • Liikmesriikide ministrid osalevad asjakohastel nõukogu koosolekutel otsuste vastuvõtmiseks, erinevad hääletussüsteemid • COREPER, liikmesriikide EL suursaadikute kogu, valmistab ette Nõukogu istungid • Komiteed ja eritöögrupi, näiteks kaubanduse, põllumajanduse, migratsiooni erikomitee, laienemisrühm jne.- komitoloogia (üle 150) 5.8
kohaselt ,,anda liidule selle arenguks vajalik tõuge ning määratleda selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Kuna Euroopa Ülemkogu liikmeteks on Euroopa Liidu liikmesriikide täidesaatvat võimu ja seetõttu on sellel suur mõju mitmetele olulistele poliitikavaldondadele, näiteks välis- ja julgeolekupoliitikale. Euroopa Ülemkogu saab mõjutada poliitika- ja õigusvaldkondade kavandamist, Euroopa Komisjoni koosseisu , Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise roteerumist liikmesriikide seas, Euroopa Liidu liikmelisuse peatamist ja hääletamissüsteemide muutmist niinimetatud üleminekuaja klauslit kasutades. Euroopa Ülemkogu eesistuja on Euroopa Liidu kõrgeim esindaja välissuhetes ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste juhataja. Lisaks esindab ta Euroopa Liitu välissuhetes, eelkõige Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni presidendiga.
Kuigi need endised sõjaväelased ei ole olnud tüüpilised looduskaitsjad, rõhutavad nad esitatud raportis, et võimalikud tulevased keskkonnakatastroofid on Ameerika suurim julgeolekuoht. Nende sõnul «põhjustavad just loodusõnnetused ebastabiilsuse suurenemist maailma pingekolletes». Seega hakkab tulevikus ÜRO Julgeolekunõukogus käsitletavaid küsimusi aina enam mõjutama meie planeedi muutlik ja ebastabiilne kliima. Sellest murest ajendatuna kasutan Suurbritannia eesistumise ajal võimalust alustada ÜRO Julgeolekunõukogus esimest korda keskkonnahoiu arutelu. Praeguseks on 53 riiki ühinenud Suurbritannia alustatud debatiga, et aidata kaasa probleemi teadvustamisele (mis näitab, et kliimamuutuste küsimus ei jäta enam paljusid riike ükskõikseks). ÜRO Julgeolekunõukogu on määratud vastutama üleilmse rahu ja julgeoleku eest. Keskkonnaprobleemide sarnane mõistmine võimaldab meil tulevikus teha õigeid otsuseid maailma majanduse kaitsmiseks
Nad saavad kokku, siis kui tekkib vajadus. Kogu administratiivse tööd, mis on seotud Nõukoguga teeb Generaalne Sekretariaat. Seda juhib Generaalne Sekretär, kes on üks tähtsamatest EL-i esindajatest välis- ja kaitsepoliitikas. Sekretariaat koordineerib kogu Nõukogu tööd, nii töögrupide kui ka ministeeriumite tasandil. See tegeleb dokumentatsiooniga, tõlkimisega, nõustamisega, monitooringuga jne. Iga pool aastas vahetuvad Nõukogu eesistujad, näiteks Eesti eesistumise aeg, tuleb 2018 aasta jaanuaris juunini. Riigid vahetuvad tähestiku järjekorras. Eesistumise ajal riik saab rohkem mõjutada Nõukogu prioriteetide väljatöötamist. On koguaeg EL-i tegevuse ja meedia keskel. On olemas ka teatud miinused, esimene, et see on väga suur administratiivne koormus ja teine, et see on suur vastutus, mis võib mõjutada riigi prestiiži. Ülemkogu Ülemkogu on selline EL-i institutsioon, kus on esindatud kõik liikmesriikide valitsusjuhid (nt peaministrid või
Krister Paris on oma artikli pealkirjastanud üsna rängas sõnastuses: "Kas inimõigusi mitteaustaval Eestil oleks õigus eksisteerida?" (EPL 02. 09. 2016). Artikkel on inspireeritud politseivägivallast Harku väljasaatmiskeskuses 2015. aastal. Krister Paris kirjutab: "Inimõigused rahvust ja kodakondsust ei küsi, nad on üleüldised." Aga kuidas on Eestis kolme võimu lahususe põhimõttega? 2016. aastal oli Eesti (maist novembrini) Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistuja. Eesti eesistumise üheks kandvaks teemaks on Marina Kaljurand välisministrina nimetanud õigusriiklust (Postimees 07. 09. 2016: "Me peame stabiilsuse nimel iga päev pingutama"), aga juba aegsasti oli ametliku Eesti seisukoht, et näiteks Poolale ei hakata esitama küsimusi õiguskaitsesüsteemi täitevvõimule allutamise kohta (küllap mitte ka Ungarile). Õige ongi: mida sa küsid, kui ise oled sama moodi lahkunud kohtuvõimu ja õiguskaitse sõltumatuse põhimõttest, ainult et varjatumalt.
arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetus seni 2 korda aastas. Eesistujamaa välisminister on EL kõrgeim esindaja, kellele esitatakse näiteks liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. · Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. · Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes. · Eesistuja korraldab mitteametlikke ministrite ja ametnike kohtumisi. · Eesistuja esindab liitu ELi organisatsioonides ja konverentsidel. EL-i eesistujad lähiminevikus: 2000 Portugal ja Prantsusmaa, 2001 Rootsi ja Belgia, 2002
üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetus seni 2 korda aastas. Eesistujamaa välisminister on EL kõrgeim esindaja, kellele esitatakse näiteks liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes. Eesistuja korraldab mitteametlikke ministrite ja ametnike kohtumisi. Eesistuja esindab liitu ELi organisatsioonides ja konverentsidel. EL-i eesistujad lähiminevikus: 2000 Portugal ja Prantsusmaa, 2001 Rootsi ja Belgia, 2002 Hispaania ja Taani,
üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetub 2 korda aastas. Eesistujamaa välisminister on EL kõrgeim esindaja, kellele esitatakse nt liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. · Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. · Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes. · Eesistuja korraldab mitteametlikke ministrite ja ametnike kohtumisi. 33 · Eesistuja esindab liitu ELi organisatsioonides ja konverentsidel.
annaabi.ee 
