1843.aastal töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina 1849.aastal võttis osa Dresdeni ülestõusust 1861.aastal tuli tagasi kodumaale 1876.aastal avati välismaal spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperimaja Suri Veneetsias Looming Ooperiteooria põhiidee: muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees Ooperid: katkematu lavalise tegevusega draama, jaguneb stseenideks Orkestris on suur osa vaskpuhkpillidel Ainestik Ooperid põhinevad saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise Meloodia Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Mida uut tõi? Wagner tõi ooperimuusikasse leitmotiivid tegelast või tunnet iseloomustavad lühikesed meloodialõigud. Ooperid olid läbikomponeeritud - see tähendas et numbrid olid ühendatud terviklikeks stseenideks ja vaatusteks Tähtsamad Teosed
Oratoorium "Fausti needmine" ,,Reckviem" ,,Te Deum" Wagner 1813-1883 Üks suuremaid reformaatoreid ooperizanris Sündis Leipzigis, huvi kirjanduse vastu, 1832 ,,Pulmad" Tema esimene ooper On töötanud Pariisis, Londonis, Riias! 1849 võtab osa Dresteni ülestõusust , 1861 naaseb kodumaale, 1876 avatakse Bayruthis ooperimaja. ,,Nibelungide etendus" etendati 4 päeva Tema ooperites on 19. sajandi ühiskonnaprobleemid Paljud ooperid põhinesid saksa ja skandinaavia eepostel, peategelased olid traagilise saatusega kangelased Mõjutajaks oli Lizst . ,,Lendav Hollandlane", ,,Tännhauser" , ,,Tristen ja Isolde" , ,,Lohengrin"
toimusid kõige murrangulisemad ooperiuuendused. Oma ooperireformiga püüdis ta ühendada muusikat, sõna ja lavakujundust ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagner võttis kasutusele juhtmotiivid. Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise. Wagner osutas suurt tähelepanu puhkpillidele, kasutas tolle aja kohta väga suurt puhkpillide koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige
seltsi toetusel Bayveuthis spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks . Selle avamiseks etendati surejooneline ooperitretaloogia. "Nibelungide sõrmus". Antiiktragöödiate eeskujul kanti teos ette neljal erineval päeval. Festivalide traditsioon kestab tänaseni. Looming: 19. saj suurim ooperireformaator. Tema ooperiidee põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Paljud ooperid põhinesid Saksa ja skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Harmoonias oli talle suureks eeskujuks Liszt. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde"
Selle kõrval on ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2
enamus antiikajastu kunstist Homerose eepostele kujunev. Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. Jumalad väljendusid loodusjõududes, neisse oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud. Siiski peame tõdema, et keskajal said paljud kunstiteosed (nt. Skulptuurid) kannatada, sest neid ei väärtustatud piisavalt. Ka meie kõige kuulsamad filosoofid pärinevad just nimelt antiikajastust. Peab tõdema, et kui kultuur on nii sihikindlalt välja arenenud, siis ei ole seda just lihtne hävitada. Siiski peetakse antiikaja lõpuks 6
Wagner - Saksamaa ooperi helilooja, 13 ooperit, tegi oma ooperimaja ideaalseks ooperiks = muusikaline draama, hakkas kasutama juhtmotiive, Loobus numbriooperist, ooper koosneb katkematult areneva muusikaga stseenidest, Oluline osa ooperis on orkestril Orkestri koosseis erakordselt suur (Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel) Tsaikovski - Vene ooperiklassik, 10 ooperit, sümfonist, 6 sümfooniat esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Vene muusika psühholoogilise suuna esindaja, üks vene klassikalise sümfoonia rajajatest, Vene rahvusliku balletimuusika rajaja, maailma balletiklassika. 3. Olulisemad väikevormid klaverile. 19.sajandi klaverivirtuoosid.
Antiik-Kreekas peeti hariduse juures muusikat ülimalt tähtsaks. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Muusika kasvatab inimese tahtejõudu ning ka muusikal on puhastav mõju. võimlemise kõrval peeti muusikat tähtsaimaks aineks üldse. Päris eraldi muusikat kunstiliigina ei käsitletud, kasutusel oli sõna ,,Musike" ja selle alla mahtus poeesia, tants ja laul. Kultuuris oli oluline roll rändlaulikutel ning nende poolt loodud müütidel ning eepostel. Muusika osas oli tuntud müüt ,,Orpheuse" müüt. Esimesed Euroopa eeposed panid aga kirja Homerose. Esimesed eeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odusseia" Kreeka kultuuriedu aitasid edaendada mitmesugused suursündmused, näiteks: Olümpiamängud. Samuti olid ka olulised erinevad pidustused, mida korraldati Jumalatele Kreeklaste uskumuste kohaselt olid esimesed muusikud peajumal Zeusi pojad ,,Apollon" & ,,Dionysos". Need Jumalad esindasid muusikas vastandlike suundumusi
Mille tõttu on nad edaspidist silmas pidades olulised ? Kangelaseeposed ehk kangelaslaulud hakkasid arenema tänu rahvateaduse tärkamisele(X sajand). Eeposeid esitati lauldes. Neis räägiti kangelasest ehk heerostest, kes olid kas väljamõeldud(Kalevipoeg) või tõepärased(Roland). Sisu oli eelnevalt tuttav, kuid lisadega(trikid) ja see põhines rahvaluulel. Esitajatest rändmuusikud õppisid need pähe ning eeposte esitused kestsid kohati päevi. Nendel eepostel põhinevad hilisemad eeposed. Näiteks : *Rolandi laul(prantsuse, esitasid zonglöörid, tõsieluline)*Laul minu Cidist(hispaania, esitasid huglaarid, hisp kuninga võitlus maulidega)*Niebelungide laul( saksamaa, esitasid spiilmanid, rahvaste rändamine)*Lugu Igori sõjaretkest(venemaa, ajaloolised sündmused) 5. Mida kujutab endast rüütlikirjandus ? (tekkimine, kesksed motiivid) Rüütlikirjandus sai alguse XI sajandil pärast seda, kui rüütlid jäid paikseks. Tegemist oli
õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis- ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi. Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost "Iilias" ja "Odüsseia".Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon. Arenes ka koorilüürika, mis sisaldas endas luulet, liikumist ja zeste
4. Selgita Nebukadnetsari tegevuse tähtsust Mesopotaamia arengule. Pani rõhku ehituskunstile ja selle arengule. 5. Selgita näitega, miks võib mesopotaamlaste usku nimetada pragmaatiliseks. Sest nad ei uskunud hauatagusesse ellu ja üritasid elu ajal jumalate soosingut saada neid ülistades. 6. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kõige suurem saavutus kirja ja kirjanduse vallas? Põhjenda oma valikut. Kangelaseepos Gilgames sest eepostel on väga suur tähtsus rahvaste ajaloos 7. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kõige suurem saavutus teaduse vallas? Põhjenda oma valikut. 60nd-süsteemi kasutamine sest see on käigus ka tänapäeval. 8. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kõige suurem saavutus ehituskunsti vallas? Põhjenda oma valikut. Rippaiad sest need on siis üks seitsmest maailmaimest 9. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kujutava kunsti eesmärk? Põhjenda oma valikut
juhul Vana-Roomale. SÄILINUD KULTUUR 6 Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. 7Jumalad väljendusid loodusjõududes,neisst oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud. Siiski peame tõdema, et keskajal said paljud kunstiteosed (nt.Skulptuurid) kannatada, sest neid ei väärtustatud piisavalt. Ka meie kõige kuulsamad filosoofid pärinevad just nimelt antiikajastust. Peab tõdema, et kui kultuur on nii sihikindlalt välja arenenud, siis ei ole seda just lihtne hävitada. Siiski peetakse antiikaja lõpuks 6
äärmiselt oluliseks Eesti järgmise põlve haritlaskonna vaimse põhja kujunemisel. Jakob Hurda pärandikogumisprogramm oli ilmse suunaga kaugemasse aega, mis tervikuna eeldas rahvuslikul põhjal elamist ning pidevalt uueneva identiteeditunnetuse loomist. Eesti rahvusliku identiteedi kujunemise teel on suur mõju olnud paljude loojate ja mõtlejate töödel, maarahva tunnetusel põhineval Kristian Jaak Petersoni luulel, August Annisti eepostel ja rahvuspsühholoogilistel artiklitel, Oskar Looritsa rahvaraamatutel ja rahvusjõu-uurimustel, Bernard Kangro oma-otsival seltskondlikul ja kirjastustegevusel, Uku Masingu usundite võrdlusel ja omausu filosoofial, Paul Ariste soome-ugri rahvusluste toetamisel ja ühendamisel, Ilmar Laabani otsingutel etnograafia ja sürrealismi ühendamisel, Vello Salo vaadetel eesti kultuuri ja kirjanduse kurioosumitele maarahva seisukohalt, Rein Sepa maailma
teoreetiliseks teaduseks. Hakkasid sõnastama TEOREEME, proovisid neid tõestada. Enam edendas seda PYTHAGORAS koos õpilastega. MEDITSIIN Kr arstid olid oma oskuste poolest tuntud. Tuntuimaks sai 5.-4 saj eKr elanud HIPPOKRATES. Tema seletuses põhjustasid haiguseid looduslikud põhjused. Veri, lima, must &valge sapp pidid omavahel tasakaalus olema,et inimene terve oleks. Ravi juures tähtis õige toitumine. AJALOOKIRJUTUS Kr teadmised minevikust põhinesid müütidel&eepostel. Ei kaheldud nende reaalsuses. Aja jooksul hakati proosavormis uurimusi kirjutama. Ajaloouurimisega tegi algust 5. saj eKr HERODOTOS ajaloo isa. Kirjutas raamatu `HISTORIA', mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest. Püüdis õpetlikku sõnumit ajaloost tuua. Peloponnesose sõjast kirjutas THURYDIDES. VANA-ROOMA ROOMA RIIGI SÜND Ajalugu tervikuna natuke üle 1000 a, algab 8saj eKr Rooma linna asutamisega.
51. Milline on eepose roll rahvusliku ajaloomälu talletaja ja rahvusliku eneseteadvuse loojana Kreekas ja Roomas ning hilisemal ajal? Eeposed andsid tavaliselt edasi rahvuslikke kangelaslugusid ja müüte jumalatest. Sellised kujutused, mis on seotud mingi kindla rahvaga, ühendavad rahvast ning kasvatavad eneseteadvust. Eepost võib vaadata kui riikliku institutsiooni, Homerose eeposeid näiteks esitati Panatenaiadel. Vergiliuselt telliti Juliuste suguvõsa ja Rooma ajalugu ühendav eepos. Eepostel on tihti ka ajalooline tagapõhi, mis aitab tähtsaid ajaloosündmusi rahva jaoks pidevalt elus hoida. Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga. Mõningad näited: Kangelaslaul, lugu- Homeros, Ilias, Odüsseia, Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus, Argonautika Vergilius, “Aeneis” Nonnos, Dionysiaka Kataloog, didaktiline eepos- Hesiodos, “Teogoonia”, “Tööd ja päevad”
juba ammu enne 6. saj. e.m.a. Poeemide üleskirjutamine Peisistratose ajal olnud nende algse, aja jooksul moonutatud redaktsiooni taastamine. Abee mõttes ei leidnud aga 18. sajandil veel vastukaja. Homerose küsimuse teaduslik käsitlus algas 18. sajandi lõpul ja on seotud saksa filoloogi F. A. Wolfi nimega. Oma eessõnas Homerose eeposte kreekakeelse teksti väljaandele väidab ta, et antiikajal polnud eepostel ühtset teksti (seda tõendavad vasturääkivused ja vahelekiilutud palad), et Homerose ajal ei võinud eeposed olla kirja pandud, sest kirjaoskus tekkis kreeklastel palju hiljem ja nii ulatuslike luuleteoste loomine polevat kirjaoskuseta üldse võimalik. Mis puutub Homerose eeposte ühtsusse ja terviklusse, siis olenevat see ainestikust ega eeldavat ainsa autori olemasolu. Wolfi järgi koosnevat nii ,,Ilias" kui ,,Odüsseia" reast üksiklauludest, mis loodi eri laulikute poolt eri aegadel,
kirjale). Tsivilisatsiooni iseloomustavad kindlustatud alad. U 1200 eKr toimus "mererahvaste" sissetung, paljud Mükeene linnad hävisid. Teised linnad olid kasutusel veel u aastani 1050 eKr. Tume ajajärk 11.9. saj eKr Mükeene tsiviliatsiooni väljasuremisele järgneb Kreeka tsivilisatsioonis nn tume ajajärk: allikaid perioodist on väga vähe ja teadmised viitavad, et tegemist oli allakäiguajastuga. Peamised allikad arheoloogilised, teatud väärtus ka Homerose eepostel, mis kirjutati tegelikult hiljem??? aga arvatakse, et need kajastavad ikkagi mingil määral tumeda ajajärgu olusid. Kujunesid välja kreeka hõimud aioollased, doorlased ja joonlased Toimus I kolonisatsioon, kreeklaste asulad tekkisid Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule. Rahvasik vähenes, senised linnad hüljati, suuri paleesid ei püstitatud, kirjaoskus oli nigel? puudus?, puudulikud kontaktid idamaadega? Arhailine ajajärk 8.6. saj eKr rahvastiku kasv
annaabi.ee 
