staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja suusõnaline); *õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus)(põhjused, 48h arest, tõkendid: kautsjon, käendus jne.); *õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni(moraalne ja aineline kahju). Protsessi põhimõtted kohtupidamises: *õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi (eeluurimine, tõendite kogumine ja tunnistajate küsitlemine); *õigus süütuse presumptsioonile (ei tohi nimetada kurjategijaks, süüdlaseks või vargaks); *õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel(kui ei leia advokaati, siis on see riigi kohustus leida); *poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine(võrdne õigus esitada tõendeid ja vaidlustada vastase seisukohti); *enesekriminatsiooni e. enesesüüdistuse välistamine (ei ole sunnitud tunnistama iseensa või lähedase vastu)
Sealt võiks tõstatada inimõiguste probleemi. Kuskil pole otseselt öeldud, et ühte menetlusliiki ei tohiks mitu korda proovida. Kiirmenetlus – 48 tundi kahtlustatava kinnipidamisest või ülekuulamisest. Süüdistusakti ei koostata, selle asemel on protokoll. Kiirmenetlusel on 4 nägu: kiir-üld, kiir-kokkulepe, kiir- lühi, kiir-käsk. Kiirmenetluses on võimalik teha kõiki menetlusliike. 48 tundi ei välista seda, et kohtu eeluurimine võib olla toimunud juba 3 kuud enne, kui kahtlusttav kinni peeti. Probleem kiir-üld menetlusega. Üldmenetluses ei saa kohus materjale enda kätte, kiirmenetluses saab. See on vastuolus üldmenetluse reeglitega. Õiguskaitsevahendid kriminaalmenetluses Kas ja kuidas ja millises korras on võimalik kriminaalmenetluses vaidlustada erinevaid lahendeid? Tanel Kase (RK analüütik) 2006. aasta läbiviidud analüüs kohtulahendite tühistamise põhjustest.
Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseid partnerriike: Afganistan, Gruusia, Moldova, Ukraina on olnud ka (abisaajariikideks)- Gruusia, Ukraina, Bosnia-Hertsegoviina, Iraak. Eesti Euroopa Liidus ja NATOs: Iseseisev välispoliitika? Iseseisev diplomaatia? Iseseisvalt rahvusvahelises poliitikas? *Counter factor method- oletus-faktor-meetod (kui Hitleri Saksamaa poleks kallale tunginud NL, siis oleks...). *Prisoners dilemma- vangi dilemma “situatsioon: kriminaalkorras toimub kahe isiku eeluurimine ja nad tuuakse eraldi ruumidesse ülekuulamisele. Kes tunnistab esimesena, kas üldse tunnistada jne kvantitatiivne meetod. Võidurelvastumine läheb ka sinna alla. *Chicken game- hulljulguse või arguse mäng. Skeem, teil on sild, tee ja ei ole võimalik üksteisest mööda minna ilma otsa sõitmata: üks peaks seisma jääma ja tagurdama hakkama. Kes jääb seisma, kes ei jää jne. Ghost writer- varikirjutaja.
2)malevad, laagrid 3)osalemine noorte osalus- ja otsustuskogudes 4)noorteorganisatsioonid (Kaitseliit, Kodutütred) 5)vabatahtlik töö (Nimmerfeldt, 2009. 08.04.2016) Noarootsi Gümnaasiumi õpilaste õhtuste tegevuste puhul ei ole märgata soolisi erinevusi. Tavapärased tegevused on arvutimängude mängimine, teejoomine, muusika kuulamine ja filmide vaatamine. Praktiline töö 1. Töö kavandamine a. Idee? b. Aeg c. Koht ja inimesed d. Eeluurimine/mis inimestele meeldib e. Suhtus 2. Protsessi kirjeldus/töö läbiviimine a. Kõik täpselt kirja b. Materjali kogumine c. Küsitlus, tulemuste tutvustamine d. Üritus ise, kirjeldamine detailselt 3. Töö tulemused a. Inimeste esmamulje b. Kirjalik tagasiside c. Fotomaterjal! Materjale ut-ks http://muis.ee/catalogue#Tulemused http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=429
483. execution of a punishment karistuse täidesaatmine 484. implementation täideviimine/rakendamine 485. an obligation to exercise supervision kohustus teostada järelvalvet 486. the right of intervention õigus sekkuda 487. the above-mentioned principles ülalmainitud printsiibid 488. determining määramine 489. duties of the ... ametikohustused/ülesaned 490. the principal task peaülesanne 491. preliminary investigation eeluurimine 492. extend ulatub 493. proceeding menetlus 494. sanctioning lubama/karistama 495. carrying out toob välja 496. compulsory guideline kohustuslik juhis 497. persuade veenma 498. express its point of view about the punishment that sholud----- 498. redeem the criminal offender in the eyes of society lunastama süüaluse ühiskonna silmis 499. impose määrama 500. deprivation of liberty vabaduse kaotus 501. conditional discharge tingimisi vabastatud 502
bordellidena kasutatud korteris. Kaheksa ohvritest olid rootslased ja ülejäänud 28 naist pärinesid Eestist. Politsei leidis ühes korteris olnud arvutist registri, milles oli põhjalik ülevaade süüdistatava tegevusest, klientidest ja tulust. Samuti sisaldas arvuti tuhandeid „kontakte” ja ligi 570 kliendi nimekirja, kelle isikute tuvastamisega Rootsi politsei tegeleb. Kahekümne kliendi suhtes oli 2004. aasta lõpuks algatatud eeluurimine. Soome kupeldaja poolt kaubitsetud prostituutidest vähemalt kaks Eesti tüdrukut olid ainult 17-aastased. Ohvreid meelitati ajalehereklaamides avaldatud eskortteenuse osutajate, striptiisitantsijate, massööride ja modellide tööpakkumistega. Tüdrukud vastasid reklaamile ja kohtusid kaubitsejaga Tallinnas, kes lubas, et neil on võimalik valida, kas osutada seksuaalteenuseid või mitte. Tüdrukud võtsid töö vastu ja sõitsid nädala pärast Rootsi, kus neid sunniti tegelema
nias on menetluse algatamine justiitsministri ainupädevuses; Bulgaarias, Lätis, Prantsusmaal ja Slo- veenias jagab justiitsminister seda pädevust Riigikohtu esimehe, konkreetse kohtu esimehe või kohtu- haldusorganiga; Eestis, Rootsis ja Saksamaal puudub justiitsministril vastav pädevus hoopis, see on vaid kohtu esimeestel või ombudsmanil. Saksamaal on kohtunikul võimalik esitada koguni enesekaebus. Eri riikides on distsiplinaarasja eeluurimine lahendatud erinevalt.*34 Prantsusmaal näiteks viib eel- uurimist läbi distsiplinaarotsuse tegemise pädevust omav kõrgem kohtunõukogu, kelle esindaja-ette- kandja määratakse üle kuulama kohtunikku, kaebuse esitanud isikut ja tunnistajaid. Itaalias teeb uuri- mistoiminguid kassatsioonikohtu juures tegutsev riigiprokurör. Kanadas moodustatakse selleks kol- meliikmeline komisjon, mis koosneb kahest distsiplinaarorgani esindajast ja sõltumatust advokaadist;
отбывания наказания ärakandmata karistusaeg неотбытый срок наказания süüteo/kuriteo aegumine давность виновного деяния/преступления kohtuotsus приговор süüdimõistev kohtuotsus обвинительный приговор õigeksmõistev kohtuotsus оправдательный приговор jõustumine вступление в законную силу eeluurimine предварительное следствие aegumise peatamine приостановление течения срока давности otsuse täitmine исполнение приговора otsuse täitmise aegumine давность исполнения приговора täitmisele pööramine приведение в исполнение edasi lükkamine отсрочка väljaandmine выдача mõjutusvahend мера воздействия
present in the hearing (minor assault, property damage, offensive behaviour) motoring offence (sõiduvahendiga sooritatud kuritegu) - a crime commited which concerns driving excess of jurisdiction (jurisdiktsiooni ületamine) - court's acting beyond the limits of its power indictable offence (kuritegu) - serious crime which is ruled by jury and with enough evidence, wronger will be charged with felony (aggravated burglary, indecent aussalt, murder, arson) to conduct a preliminary enquiry (eeluurimine) - to collect enough evidence to prove the case which then will be commited to trial to discharge the case (juhtumit tühistama) - in case of not enough evidence to prove the case it will not be taken into trial to pass sentence (kohtuotsust väljakuulutama) - to officially say in court of law what a criminal's punishment will be to insist on something (midagi nõudma) - to demand something to happen or someone to do something to presuade
Seda saab piirata kohtuotsusega. Lõpeb mõlemal puhul koos õigusvõimega. Surm, äriregistrist kustutamine. ÕIGUSKAITSE ORGAND 1. Prokuratuuri ülesanded: * Politsei ja kaitsepolitsei tegevuse järelevalve. * Süüdistuse esitamine kriminaal kohtu protsessil. * Tähtsamate kuritegude uurimine. Tähtsaim on riigi prokuratuur Tallinnas. Ringkonna prokuratuur (4 tükki). 2. Politsei: *Avaliku korra kaitsmine korrakaitse politsei. * Kuritegude eeluurimine kriminaalpolitsei. Eesti politsei struktuur: a) Kaitsepolitsei (Kapo) tegeleb eriti ühiskonnaohtlike kuritegude uurimise ja tõkestamisega. Näiteks: Terrorism, korruptsioon, lõhkekehade kasutamine avalikes kohtades. b) Politsei juhib politseiamet Tallinnas: * Kesk kriminaalpolitsei tähtsamate kuritegude uurimine. * Julgestuspolitsei (Jupo) riigiasutuste ja tähtsamate riigiametnike turvamine. On neli piirkondlikku politseiprefektuuri. Põhi, lõuna, ida, lääs.
ja Preisi seadustele – Euroopaliku õiguse retspetsioon - kohandamine Vene Impeeriumi vajadustele. Retspetsioon jätkus, 1845.aastal anti välja kriminaalseadustik, jätkus Euroopa õiguse retseptsioon ja hakkas kohe kehtima ka Balti provintsides. Retseptsiooni osaks oli ka Vene Impeeriumi justiitsreform, mis algas 1864.aastal, mis korraldas ümber justiitsasutuste süsteemi, korraldas milline peab olema kohtuprotsess, uurimine ja eeluurimine. Lähtuti euroopalikest eeskujudest, eriti Prantsusmaa eeskujust. Oluliseks põhimõtteks oli see, et eristati väga selgelt täitevvõim ja kohtuvõim. Varasematel aegadel oli tegu seisusliku kohtusüsteemiga Vene Impeeriumis, erinevatel seisustel erinevad kohtuasutused, justiitsreformi alusel moodustati uus ühtne üldkohtutesüsteem, mis mõistsid õigust erinevate seisuste üle. Esialgu ei puudutanud see reform Balti provintse, siia jõudsid need mõjutused mõnevõrra hiljem.
Kriminaal-justiitssüsteem (criminal justice) tegeleb formaalse sotsiaalse kontrolli funktsiooni täitmisega. Eesmärk: kriminaalseaduse toimimise tagamine. Toimub fikseeritud juhtumite liikumine läbi kriminaal-justiitssüsteemi erinevate lülide: 1) tavaliselt on esimeseks lüliks politsei ja teised politseilised asutused, kes vahetult puutuvad kokku kuriteo faktiga (so politsei, Kaitsejõudude Peastaabi vastav osakond, Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet jne); 2) eeluurimine ja riiklik süüdistus Eestis viivad eeluurimise läbi politseilised asutused ja riikliku süüdistuse esitab prokuratuur. Mõnes riigis on näiteks prokuratuuri uurijad (olid Nõukogude ajal ka Eestis); 3) kohus otsustab, kas isik on kuriteo toimepanemises süüdi ja kui on, siis määrab karistuse. Kohtusüsteem on riigiti erinev: mõnes riigis on kohtu-uurijad; on moodustatud eraldi
Mõistlik menetlusaeg Nõue tuleneb EIK konventsioonist art 6(1). Eesmärk vältida inimese panekut kohtumenetlusest tuleneva pinge alla pikemaks ajaks kui hädavajalik. Neli kriteeriumi: - Asja keerukus - Riigivõimu tegevus - Kaebaja käitumine - Mis kaebaja jaoks kaalul on? Haakub sellega, et tuleks eeluurimisele kehtestada tähtajad. Paala 3-1-1-43-10, 3-1-1-81-11. Mõistlik menetlusaeg on ületatud, eeluurimine on kestnud liiga kaua õiguslikud tagajärjed? Menetlus tuleb lõpetada; tuleb trahvida neid ametnikke, kes ei suuda piisavalt kiiresti uurida? Tagajärjeks sellele, et keegi ei taha uurijaks minna. Mõistlik menetlusaeg algab sellest hetkest, kui kahtlustatav menetlusest teada saab (3-1-1-14-14, maadevahetus). Mõistliku aja ületamise korral: - Mõista õigeks - Lõpetada menetlus - Kergendada karistust
annaabi.ee 
