Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I
Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik). Henrik avastas kurva tõe päikesemaja elanike kohta ja edasi tuli tal võidelda iseendaga, sest tema ihaldusobjekt Maarja oli samuti pidalitõvila elanik
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja
PÄEVAD MIS AJASID SEGADUSSE FILMI KOKKUVÕTE INIMENE Tegelased Allar Hendrik Toompere jr Juulius Juhan Ulfsak Nele Jaanika Arum Maria Klaudia Tiitsmaa Pontu Taavi Eelmaa Pets Kait Kall Andres Kristjan Lüüs Toomas Reigo Sagor Mattias Juss Haasmaa Mis ja miks filmis juhtus? Peategelane Ei tööta ega õpi Vaba aja veetmine Juuliusega kohtumine Valikute tegemine Suhted Tegude eest vastutamine Peategelase muutus filmi jooksul Võib öelda, et filmi jooksul peategelane muutus mehisemaks ja julgemaks, kui võttis osa illegaalsest rahateenimisvõimalusest, mida Juulius talle pakkus. Lõpuks sai Allar
sulgema, kuna noori oma ala spetsialiste pole. Nende inimeste kogemused ja elutarkus on kindlasti palju väärtuslikumad, kui noore kolleegi kogenematus. Tuleb meeles pidada, et rahvastiku vananemine näitab ka seda, et inimesed elavad hästi ja nende tervis on korras, ega sure enneaegselt mõnda haigusesse. Seega rahvastiku vananemine pole ainult negatiivne nähtus. Kirsi Eelmaa 12k Pelgulinna Gümnaasium
tegevuspaik. Undi originaalteksti on filmis alles õige vähe, kuid dialoog polegi selles linateoses kesksel kohal. Tuleb lihtsalt tegevust jälgida. Kui ekraniseeringut kirjaniku tekstiga pisut võrrelda, siis tundub, et Õunpuu on tõstnud esile kaks üsna vastandlikku noort meest-sveitseri ja kirjaniku-ning huvitub ülejäänutest hoopis vähem. Filmi naisrollid, Maarja Jakobsoni mängitud Laura ehk välja arvata, on minu meelest üsna karikatuursed ja tühjad. Taavi Eelmaa mängitud sveitser Theo restoranist Miraaz on mu meelest parim roll selles filmis. Punases kuldtressidega mundris Theo tundub oma ,,pintsakut" väga enda heaks ära kasutavat, kuigi ma ei mõista, mida naised temas nägid. Nojah, ,,naised armastavad mundris mehi". Vorm on tõepoolest hea asi, selle võib alati ka ühel hetkel seljast heita ja nii Theo omal moel ka teeb, erinevalt filmi teisest kesksest tegelasest, kirjanik Matist, kellel oma tolmusest pintsakust vist pääsu polegi.
11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma
remonditud korterites, vaid arhitekti, keda kehastas Juhan Ulfsak, erineb teistest selle poolest. Üksinda elus rabelevate tegelaste ümber pole kunagi armastavat perekonda, kedagi kellele toetuda. Elu vintsutustega peavad nad iseseisvalt hakkama saama. Tiina Tauraite kujutatud naine leidis, pärast abikaasaga tülitsemist, lohutust vaid võõra mehe käte vahelt. Ka Mirtel Pohla tegelaskuju hülgas oma kallima ning üritas teisega õnnelik olla. Muidugi ei saa siin mainimata jätta Taavi Eelmaa kehastatud sveitserit, kes märkmikusse kõik oma sängivallutused kirja pani. Alati leitakse lohutus järgmisest suhtest. Mitte kunagi perekonnalt, mitte kunagi sõpradelt. Pidevalt otsitakse väljapääsu oma tõelisest elust, midagi millele keskenduda, et eemale pääseda. Üksikema Laura ehk Maarja Jakobson leidis oma väljapääsu seebiooperitest ja väiksest napsust. Meestejuuksur, keda mängis Sulevi Peltola, leidis päikesekiire väikese tüdruku silmadest.
Ilmar Raag. It was released on March 16, 2007. In 2007, the movie received an award from Karlovy Vary International Film Festival and Warsaw International Film Festival. The movie was also the official Estonian submission to the Best Foreign Language Film Category of the 80th Academy Awards. Worldwide prizes The Temptation of St. Tony is a 2009 Estonian film written and directed by Veiko Õunpuu, starring Taavi Eelmaa. The plot has been described as a black comedy and centers around a successful, middle aged man who becomes interested in questions about morality. The film was a coproduction between companies from Estonia, Sweden and Finland. The Temptation of St. Tony was selected as Estonia's submission for the Academy Award for Best Foreign Language Film at the 83rd Academy Awards. What I got to know
"Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisaks räägib film õnne otsimisest. Samas leidub seal ka muigeid ja absurdi. Filmi põhiliseks ideeks on see, et olgugi oleme kõik maailmas üksi ja öö, milles me viibime, on pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni. Osades mängisid mitmed tuntud eesti näitlejad. Kirjanik Matit kehastas Rain Tolk, Theo osatäitja oli Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite kehastas Ulvit, üksikema Laurat mängis Maarja Jakobson, Jaanat kehastas Mirtel Pohla, Maueri osatäitja oli Juhan Ulfsak ning Ivo Uukkivi mängis Laura meest. Theo puhul meeldis mulle tema üksindus ja peaaegu autismi piiril võbelev võimetus emotsioone jagada. Kindlasti pole ei Theo ega ükski teine karakter "Sügisballis" lõplikult väljapääsmatus olukorras. Nad on küll absoluutses ummikus, kuid see, et nad suhtuvad sellesse kamikazeliku
usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Ott Kartau või Valter Soosalu, Johannes Tammsalu.
Kuulmann, E. Klaos, H. Paal, K. Ree, A. Prunn, O. Üpraus, E. Joll, R. Põder ja V. Tell. Osade mängijate jaoks oli see ainus mäng Eesti koondises, sest peagi leiti uusi ja paremaid mängijaid, keda võeti koondisesse. Enne II Maailmasõda oli Eesti koondises mänginud täpselt 100 mängijat. Paljud neist said ainult mõne mängu mängida, kuid Evald Tipner tegi lausa 67 mängu. Teised mängijad nii palju mänge ei mänginud. Kõige lähemale Tipnerile jõudis mängude arvuga Eduard Eelmaa, kes mängis 58 mängu ja lõi 21 väravat. Väravavaht Tipner tõrjumas. . 1923. aasta Eesti koondis Hetkel kuuluvad Eesti jalgpalli koondisse: M. Poom, R. Klavan, D. Kruglov, R. Piiroja, A. Stepanov, T. Allas, T. Rähn, J. Lindpere, M. Reim, S. Terehhov, I. Zelinski, A. Oper, K. Viikmäe, T. Neemelo, T. Kink, E. Jääger, A. Kotenko. Eesti jalgpalli koondis .
peategelane Erika on lind või liblikas. Seda ooperit oli juba sellepärast raske jälgida,et läksin antud ooperit suure hurraaga vaatama ning polnud selle sisuga tutvunud. Maja kunagisele avaetendusele „Hamletile“ vihjati väga palju, õnneks olin ma vähemalt Hamletit lugenud, ning sain tõmmata Erika saatusega ühiseid jooni Hamleti Opheliaga. Ooperi dirigendid on Vello Pähn ja Risto Joost, lavastajaks Peeter Jalakas. Eraldi tooksin ma välja kunstniku Liisi Eelmaa, valguskunstniku Anton Kulagini, koreograafi Kati Kivitari ja videokunstniku Emer Värki. Kui laululise poole pealt saab norida, siis visuaalse poole pealt pole mitte midagi halvasti öelda. Need inimesed olid teinud suurepärase töö, selline tulemus saab tulla ainult hea koostööga. Vaatemäng valguse ja tantsuga oli enam kui nauditav. Kõik oli visuaalselt kaunis. Vahepeal oleksin tahtnud muusika vaikima panna ning lihtsalt jälgida tantsimist ja valgusmängu.
struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi nii. Igas teises filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu. Ükskõik mis rolli Jüri Järvet ka ei täida, ei pea vaataja pettuma. Roll on tugevalt välja kantud ja tema väljendusrikas nägu aitab seda tõetruult kanda. Vaatleme näiteks Leida Laiuse filmi "Mäeküla piimamees". Rezissöör on muutnud Tõnu Prillupi karakeri väga oskuslikult suhteliselt ebameeldivaks tegelaseks. Ometi tekitab Järveti meisterlik näitlejatöö mehe vastu kaastunde,
hoopis tulemusetu tänitamine, mis ei vii mitte kuhugi. Kokkuvõtteks arvan ma, et karistamine on küll vajalik kasvatusmeetod aga seda oma teatud piirides. Lapsevanemad ja õpetajad peavad mõistlikult tegutsema ja kainelt mõtlema karistusviiside ja nende tagajärgede üle. Iga noor inimene peab õppima oma tegude eest vastutama ning selles tuleb teda aidata. Kirsi Eelmaa 9k
Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind · Piret Laurimaa Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock'n'roll». (Endla). Meeskõrvalosa auhind · Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind · Liisi Eelmaa lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujunduse eest Von Krahli teatris. Zürii eriauhind · Ain Saviauk elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind.
Tartu Descartes'i Lütseum Mida planeerivad TDL 10.klassi õpilased peale gümmnaasiumi edasi teha? Miniuurimus Kaspar Kiisk ja Konstantin Resetjuk Juhendaja:Tõnis Eelmaa Tartu 2013 Sissejuhatus Meie Konstantin ja Kaspar koostasid sellise uurimistöö just sellepärast, et neid huvitas klassikaaslaste huvid. Kas nad jätkavad õpinguid peale gümmnaasiumi? Kui paljud tahavad tööle minna. Kuna paljud Eestlased ei ole rahul tingimustega Eestis näiteks
Referaat Mihkel Raud Kirsi Eelmaa 12k Pelgulinna gümnaasium Tallinn 2009 Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. Jaanuaril. Tema vanemad on tuntud Eesti kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vanem vend Rein on tuntud jaapani filoloog. Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga, mille vastu ka poeg huvi tundis
esmaettekandel. 2. Mari Kalkun Koduköögis. Meenutus oma osalemisest elu esimesel lauluvõistlusel, kus laul jäi laulmata. 3. Fred Jüssi Kadrioru pargis. Eesti erilisus lehesaju ajal. Varasest lapsepõlvest pärit mälestus oma väikeste jalgade astumisest kirjudes lehtedes. 4. Reet Aus Tallinna vanalinnas. Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal. 5. Taavi Eelmaa Vanalinn Pühavaimu kiriku vastas oleva hoone aknal. Mõte, et ehk Jumal saadab uksele koppijale mõne teise tegevuse, hilisem teadmine, et ta ei lasknud kuningat kirikusse. 6. David Vsevivov Keskturul. Bulgakovi hiiglaslik must kass, äratundmine, et sedasama arvasid ka läheduses olnud võõramaalased, kes olid lugenud Bulgakovit. 7. Marius Peterson Linnahallis. Illegaalselt öisel laval tehtud proov, millele sattus peale toonaste korravalvurite haarang. 8
jooksul kordagi igav. Nii et ka selles mõttes oli huvitav vaadata, et nägin uusi osatäitjaid. Enne etendust nägin kohale jalutamas Aleksander Eelmaad, ta nägi välja nagu mingi parm, habemesse kasvanud ja mingites kaltsudes. Pärast olin imestunud, kui teda laval Ollino rollis nägin. Ma ei oleks osanud arvata, et ta selles lavastuses kaasa teeb. Samas ei suutnud ma etenduse ajal meenutada, kes teatatrimajas nähtud etenduses Ollinot mängis, igal juhul Eelmaa see kindlasti polnud. Nüüd kava vaadates olin veel rohkem imestunud, kui esimest korda seda lavastust nägin, oli Ollino rollis Indrek Sammul, kes oli suveks välja vahetatud, kuna ta muutis teatrit. Imestasin, kuidas see mulle meelde ei tulnud, et Ollino oli Sammul, see oli Sammuli kehastuses väga meeldejääv esitus, nagu seda nime kavalehelt lugenud olin, tuli see roll kohe elavalt silme ette ja elustus hästi elavalt.
(Välisministeeriumi pressitalitus, 15.08.2003) 3. ,,Meeletu" Elmo Nüganeni film ,, Meeletu" on Eesti Televisiooni ja Taska Filmi mängufilm. See valmis Jaan Tätte samanimelise näidendi ainetel Eesti Filmi Sihtasutuse, Eesti kultuurkapitali ja eratoetajate koostöös. Film esilinastus 2006. aasta 6. oktoobril. Filmivõtted toimusid 2006. aasta juunis-juulis. ,,Meeletu" kestab 90 minutit. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film)) 3.1 Osades Peaosas Rain Simmul Märt Avandi Taavi Eelmaa Kristel Elling Kalju Komissarov Mari-Liis Lill Mait Malmsten Rein Oja Kalju Orro Anne Reemann Indrek Taalmaa Peeter Tammearu Aivar Toomingas Helene Vannari (http://www.imdb.com/title/tt0832309/fullcredits#cast) ,,Meeletu" on südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siitsamast, enda kõrvalt. 40-aastane ettevõtja Toomas (Rain Simmul) otsustab teha elus aastase pausi - jätta abikaasa
annaabi.ee 
